← Eesti

2-07-18517/7

Obsah (7)§ 3§ 428§ 431§ 432§ 150§162§168

2-07-18517 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-07-18517 Määruse kuupäev Jõhvi, 19. juuni, 2007.a Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi AS-i Kohtla-Järve Soojus hagi A. M.`e vastu 621,40

§ 3, § 162, AÕS § 26, Ts

K § 477, VÕS § 1027 välja mõista kostjalt seisuga 01.02.2007.a tekkinud soojusenergia võlgnevus summas 621,40 krooni, hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni, omandiõiguse tõendi tasu 40.- krooni ja õigusabikulud 1 180 krooni. KOSTJA VASTUS HAGILE

  1. Hagiavalduse esitamisest ja kirjalikult vastamise kohustusest teatati kostjale eelmenetluses tagaseljaotsuse tegemise hoiatusel. Hagi koos lisadega on kostjale kätte toimetatud, kuid kostja ei esitanud kohtule kirjalikku vastust hagile. MENETLUSE KÄIK
  2. mail 2007.a esitatud avalduses palus hageja lõpetada tsiviilasja menetlus. Hageja loobub hagist, sest kostja on tasunud võlgnevuse, tasumata on jäänud menetluskulud. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud ja tagastada hagejale pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, so. 125 krooni.
  3. Kohus saatis kostjale hagist loobumise avalduse ja andis talle tähtaja avaldusele vastamiseks, hoiatusel, et kohtu määratud ajaks vastamata jätmisel, asub kohus seisukohale, et kostja on nõus menetluse lõpetamisega. Kostja kohtule vastanud ei ole. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  4. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja menetluse lõpetamise taotlustega, uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada.
  5. Hageja loobus oma hagiavaldusest. Kostja vastuväiteid menetluse lõpetamisele esitanud ei ole. Kuna hagist loobumine ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi, siis vastavalt

§ 428lg 1 p 3 kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

7. Kooskõlas

§ 431

lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt

§ 432

menetluse lõpetamise korral seoses hagist loobumisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. 8.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 250 krooni ulatuses. Kohus rahuldab hageja esindaja taotluse ja tagastab hagejale riigi eelarvest 125 krooni riigilõivu. Ülejäänud riigilõiv 125 krooni ja hageja poolt tasutud omandiõiguse tõendi tasu 40 krooni, mis vastavalt

§162lg1 ja §168 lg5 kuulub väljamõistmisele kostjalt hageja kasuks.

9. Mis puudutab kostjalt hageja kohtuväliste (õigusabi) kulude 1 180 krooni väljamõistmist, peab kohus vajalikuks märkida, et kuigi võlgnevuse tekkimine annab hagejale õiguse pöörduda kohtusse hagiga, siiski hagiavalduse esitamine on mõistlik tingimusel, kui vaidlust ei ole võimalik kohtuväliselt lahendada ja hageja menetluskulud, s.h esindaja kulud, ei ületa 2

(3)2-07-18517 võlgnevuse summat. Kuna kohtumenetlus võimaldab esindajale saada esindustasu tekkib olukord, kust hageja ei võtagi midagi kohtuväliselt kostjatelt võlgnevuse saamiseks. See, et

§168

lg5 alusel hagejal on õigus nõuda menetluskulud välja kostjalt, ei tähenda, et kohus peab mistahes ulatuses kostjalt menetluskulud välja mõistma. Haginõudest suuremas ulatuses menetluskulude väljamõistmine oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik.

§162

lg4 analoogia alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja esindaja kulud vaid summas 224.20 krooni. Selles ulatuses hageja on taotlenud esindaja kulude väljamõistmist ka teistes analoogsetes hagides. 10. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

150 lg 2 p 2, § 428 lg 1 p 3, § 433, § 463 lg 1, § 465 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.