Obsah (4)

§ 478§ 477§ 558§ 559

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2007.a, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-29373 Tsiviilasi AV avaldus OV’lt ja

§ 478lg 3).

Määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti. Menetluskulude kindlaksmääramine Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja enda kanda. Muus osas jäävad menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Avaldaja taotlus ja põhjendused AV esitas XXX kohtule avalduse OV’lt ja AK’ilt vanema õiguste äravõtmiseks laste AK, SK, MK ja NV suhtes perekonnaseaduse (PKS) § 50, 54 lg 1 p 1, 2, 4 ja 5 alusel. Vanemad kolisid koos lastega elama XXX XXX suvel. Ka eelmises elukohas XXX oli vanemate eluviis asotsiaalne. Nad näitasid üles hoolimatust laste tervise ja heaolu suhtes ning kuritarvitasid regulaarselt alkoholi. Nii XXX kui XXX ametnike arvates oli ainsaks isikuks, keda huvitas laste heaolu ja tulevik laste vanaisa, kes suri XXX. Vanemad kuritarvitavad alkoholi, vanemate elukohas toimuvad sageli kaklused. Kuivõrd vanemad olid alkoholijoobes ja peretüli käigus muutus AK OV suhtes vägivaldseks, oli politsei sunnitud XXX laste turvalisuse huvides paigutama S , M ja N XXX imikute ja puuetega laste keskuse varjupaika. A viibis XXX ja ööbis kooli juures asuvas õpilaskodus. Hiljem paigutati lapsed hooldusperedesse. Pärast laste kodust eemaldamist muutus olukord hullemaks, alkoholitarbimised ja kaklused sagenesid. Vanemad näitasid näiliselt küll huvi lastega kohtumiste osas kuid reaalselt kokkulepetest kinni ei peetud. Pärast laste kodust eemaldamist kirjutas ema ka avalduse, milles nõustus laste ajutisse hooldusperesse paigutamisega. Kuna vanemad ei olnud suutnud end kokku võtta, vaid jätkasid endisi eluviise, ei olnud laste lubamine pärast hooldusperes olemise võimaluse äralangemist tagasi vanemate juurde põhjendatud ning lapsed paigutati elama Haiba lastekodusse. Kuigi vanematele anti laste kontaktid, ei ole vanemad lapsi vaatamas käinud ega ka muul viisil laste vastu huvi tundnud. Vanemad jätkavad endisi eluviise, on liig-sageli joobes, kodused peod lõpevad sageli kaklustega. Lisaks puudub peres toidukeetmisvõimalus, kodus puuduvad vajalikud nõud, külmkapp ja pesemisvõimalused. Laste toitumine oli kuni perest eemaldamiseni ebaregulaarne ja ei vastanud kogustele, mis on tarvilikud laste normaalseks arenguks. Samuti ei ole vanemad pööranud tähelepanu laste tervisele määral, mis vastaks vanemliku hoolitsuse tasemele. Kohtuistungite käik ja määruse põhjendused Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja avalduse juurde ning palus võtta vanema õigused ära nii OV’lt ja AK’ilt. Otsest vägivalda vanemate poolt laste suhtes ei täheldatud, kuid puudus hoolitsus laste tervise, kooliskäimise, arengu osas. Lastel oli alatoitumine, järelevalve puudus. Vanemad korraldasid tihti pidusid, mis väljusid kontrolli alt. Lapsed jäid tuttavate külaskäikude tõttu tagaplaanile, nende eest keegi ei hoolitsenud, ei tuntud huvi laste vajaduste vastu. Lapsed on rääkinud, et külalised ajasid üksteist kirvega taga. Lapsed ei jõudnud kooli ega lasteaeda, lastel olid suhtlusprobleemid, koolis olid tõsised õpiraskused. Laste olukord muutunud XXX viibimise ajal: lastega suheldakse, neist hoolitakse, lapsed on söönud ja terved. Lapsed viidi XXX kevadel hooldusperre, XXX XXXX Lastekodusse. Lapsed anti hooldusperedesse lootuses, et vanemate eluviis ja kodused tingimused paranevad, kuid lubatud aja jooksul ei suutnud vanemad end kokku võtta. Vanemad lastekodus lapsi vaatamas käinud ei ole, ei ole saatnud lastele tähtpäevadeks kingitusi ega kaarte. On tehtud tööd lastevanematega, et hakkaksid ise laste eest hoolt kandma, pakuti transporti lastekodu lapsi vaatama sõiduks, kuid olid joobes kui oli vaja välja sõita. Väga 2 lühiajaliselt on olud vanematel helge moment XXX suvel kui tapetseeriti üks tuba, kuhu paigutati poiste esemed. Majapidamises puuduvad elementaarsed toiduvalmistamise nõud nii suurele perele, puudub külmkapp, pesemisvõimalused. Viimasel ajal ei ole vanemate elukorralduses paranemist toimunud, näit külmal ajal ei ole korstnast kordagi suitsu tulnud, majal on ainult ühel ruumil klaasitud aken. Kohtuistungile 29.01.2007.a OV ja AK ei ilmunud. Avaldusele vastanud ei ole. Puudutatud isikud AK, SKj a MK avaldasid ärakuulamisel XXX, et soovi koju tagasi pöörduda, sest vanemad on joodikud. M oli nõus vanemaid külastama, A ja S ei soovi sedagi. Lapsed mäletavad oma elust kodus peamiselt halba. Lapsed olid tihti oma sõnul näljas. Kui kõhud väga tühjad olid, siis läksid lapsed külla sööma. Arsti juurde neid kunagi ei viidud, arsti kodus ei käinud. Külmal perioodil oli kodu külm, köeti käepäraste vahenditega näiteks ükskord laste pehmete mänguasjadega. Lapsed kirjeldasid kodust elu kui ebakindlat, pidevalt käisid külas vanemate joodikutest sõbrad. Tihti muutusid külalised ja ka vanemad (peamiselt isa) agressiivseks, tekkisid kaklused, mida nägid pealt ka lapsed. Kui lapsed olid väiksemad, pakkus isa neile viina, A rüüpas lonksu ja tal tekkisid tasakaaluhäired, M ja S ainult nuusutasid. Lastele on eredalt meelde jäänud, kuidas isa lõikas endal veenid läbi, lubas seda teha ka lastel. Tekkinud verd pidid põrandalt puhastama lapsed. Samuti kirjeldavad lapsed, kuidas politsei käis aeg-ajalt kodus ja kuidas ema end ära peitis politsei eest. Lastel oli keelatud öelda, et ema on kodus. Mõnikord said lapsed rihma, rikkumiste eest, mis tavamõistes ei ole suured. Karistajaks oli peamiselt isa, kelle käitumine ilmselt alkoholi tagajärjel oli impulsiivne ja pidurdamatu. Lastekodus vanemad lapsi vaatamas käinud pole. Alaealiste esindaja toetas avaldust. Esindaja on seisukohal, et XXX eestkosteorganina on püüdnud laste vanematele osutada igakülset sotsiaalabi, et säilitada lastele kodu ja perekond. Abi saab osutada vaid siis, kui isik on abi saamisest huvitatud ja valmis muudatusi tegema. Käesoleval juhul ei ole kumbki vanematest teinud järeldusi ega ole püüdnudki oma vanemakohuseid täita. Esindaja leiab, et perekonnaseaduses sätestatud vanema õiguste äravõtmise alused esinevad täies mahus nii OV kui AKi osas ning kõikide laste suhtes. Arvestades eeltoodut on laste esindaja seisukohal, et avaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohtuistungil 29.01.2007.a. üle kuulatud tunnistaja HS XXX lastekaitsespetsialist on oma ütluste kohaselt tegelenud selle perekonnaga alates XXX Tunnistaja seletab, et A ei tundnud kooli minnes kellaaegu, aastaaegu, lapsega ei olnud keegi tegelenud. Lapsed on tunnistajale rääkinud, et isa on võtnud kõige väiksema lapse rinnust kinni ja on visanud lapse vastu seina. Kodukülastusi tehes on ema peitnud end kappi. Lapsed on bussiga endisest kodust mööda sõites peitnud end ära, kuna on kartnud, et peavad taas koju minema. Ema on tunnistajale avaldanud, et ta ei saa eluga hakkama ning on nõus, et lapsed paigutatakse lastekodusse. Isa tunnistaja näinud ei ole, ta on kogu aeg kuskil ära, perenõustaja vastuvõttudele ilmunud ei ole Majas ei ole akendel klaase, aknad on kinni löödud vineeriga, seintel pole tapeeti, põrandal värvi. Asemeriieteks on vatitekid ilma voodipesuta. Toetuse saamiseks ei ole ema avaldust kirjutanud, tasuta viinaravis on keeldunud. Tööl ei käi. Üks kord on pere saanud kütte toetust kuid kütet selle raha eest ei ostetud. Vanematest on ohtlik lastele isa, ema on ohtlik oma passiivsuse tõttu. Kohus, kuulanud ära avaldaja esindaja ja puudutatud isikute seisukohad ning tunnistaja H S ütlused, lisaks uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, leidis, et avaldus on leidnud asja sisulise arutamise käigus tõendamist. Kohus on seisukohal, et vanema õiguste äravõtmine on põhjendatud, kuna puudutatud isikud OV ja AK on jätnud oma vanema kohustused kohtule teadmata põhjustel täitmata. Käesoleval juhul esinevad perekonnaseaduses sätestatud vanema õiguste äravõtmise alused täies mahus nii OV kui AKi osas ning kõikide laste suhtes. Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) 550 lg 1 p-le 2 lahendatakse vanema õiguste määramine lapse suhtes hagita menetluses.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi 3 hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 558

lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult.

§ 559

lg 1 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Asja materjalidele lisatud sünnitunnistustest nähtub, et OVl ja AKil on kolm ühist last AK(ik. XXX), SK(ik. XXX) ja MK(ik. XXX). Laste sünniakti on andmed isa kohta kantud vanemate ühise avalduse alusel. Lisaks ühistele lastele A on O laps NV(ik. XXX). Lapsed viibivad XXX alates augustist

1. Lapsesse puutava vaidluse läbivaatamisel lähtub kohus eelkõige lapse huvidest. Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) §-ile 50 lg 1 on vanemal kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vanemad, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma lapsi, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust laste huvides. Selle nõude rikkumise puhul vanemate õigusi ei kaitsta ja kooskõlas seadusega võib vanemailt ära võtta vanema õigused. Perekonnaseaduse § 54 lg 1 kohaselt võib ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või kuritarvitab vanema õigusi või kohtleb last julmalt või avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju või ei ole kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamises mõjuvate põhjusteta osalenud aasta jooksul. Vanemate asotsiaalsed eluviisid, tihe alkoholitarbimine ja sage koduse vägivalla esinemine on asjas tõendatud nii kirjalike tõenditega (tlk 12-15, 29-33) kui ka tunnistaja ütlustega, samu asjaolusid on kinnitanud ära kuulamisel ka lapsed. Kirjalike tõenditega ja tunnistaja ütlustega on tõendamist leidnud ka vanemate äärmine ükskõiksus ja hoolimatus laste ja nende tervise suhtes (tlk 24-28, 34-36, 44-49). Ka on nii laste ütlustega kui tunnistaja ütlustega tõendatud, et vanemad ei ole lastekodusse paigutatud lapsi kordagi lastekodus külastanud ega nende vastu muul viisil huvi tundnud. Kohus leiab, et vanema õiguste äravõtmine OVlt ja AKilt on antud juhul vajalik laste elu, tervise, arengu ja heaolu kaitseks ning toimub üksnes laste huvides. Lapsed vajab kasvamiseks elutervet sotsiaalset keskkonda. Turvalise kodu peavad lapsele tagama tema vanemad. OV ja AK ei ole suutnud luua vajalikke minimaalseid sotsiaalseid ega materiaalseid tingimusi laste normaalseks arenguks ja kasvamiseks ning neil puudub selleks ka tegelik tahe. Kohus leiab, et puudutatud isikute käitumine ei anna alust loota nende eluviiside muutumisele. Oma tegevusetusega ning äärmise ükskõiksusega laste senise kui ka edasise elukorralduse suhtes on vanemad seadnud ohtu nii laste turvalisuse, emotsionaalse kui ka sotsiaalse arengu. OV ja AK ei ole ka kohtumenetluse ajal näidanud laste vastu üles suuremat huvi ega lapsi lastekodus külastanud. OV ja AK ei ole hoolitsuskohustuse täitmata jätmise mõjuvast põhjusest kohut teavitanud ning kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks mõjuv põhjus PKS § 54 lg 1 mõttes. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et esitatud avaldus vanema õiguste äravõtmiseks on seaduslik, põhjendatud ja tõendatud, vastab laste huvidele ja kuulub rahuldamisele. Samal seisukohal on ka laste esindaja. Ka lapsed on avaldanud soovi koju mitte tagasi pöörduda. Perekonnaseaduse § 56 lg 1 kohaselt isiku nõudel, kellelt vanema õigused on ära võetud, võib kohus vanema õigused lapse suhtes taastada, kui see isik on oma eluviisi parandanud ning soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt vanema õigusi ei taastata, kui laps on lapsendatud. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg 1 kohaselt määrab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel. 4 Asjast puudutatud isikuid AKt, SKt, MK ja NV esindas Harju Maakohtu 16.11.2006 määruse alusel advokaat ET-Š , kes on esitanud taotluse esindaja tasu väljamõistmiseks. Esindaja on esitanud taotluse esindaja tasu väljamõistmiseks AK esindamise eest- asja ettevalmistamise eest 2100 krooni (10x210) ja kohtuistungil osalemise eest 840 (4x210) krooni – kokku 2205.00 krooni. Advokaat kohaldab siinjuures koefitsienti 0,75 ja palub AK esindamise eest välja mõista 2601.90 krooni (2205.00 krooni + käibemaks 18% 396.90 krooni). SK esindamise eest palub advokaat välja mõista 2601.90 krooni (2205.00 krooni + käibemaks 18% 396.90 krooni), MK esindamise eest palub advokaat välja mõista 2601.90 krooni (2205.00 krooni + käibemaks 18% 396.90 krooni) ja N esindamise eest palub advokaat välja mõista 2601.90 krooni (2205.00 krooni + käibemaks 18% 396.90 krooni) V esindamise eest palub advokaat välja mõista 2601.90 krooni (2205.00 krooni + käibemaks 18% 396.90 krooni), kokku 10407.60 krooni. Justiitsministri 26.01.2005 määruse nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi kord) § 12 lg 1 ja 2 kohaselt on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistumise eest 210 krooni iga poole tunni kohta ja kohtulikus menetluses osalemise eest 210 krooni iga poole tunni kohta. Korra § 1 lg 2 kohaselt lisandub riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks 18%, kui riigi õigusabi osutav advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohuslane. Kohtu hinnangul kuulub advokaadi taotlus riigi õigusabi tasu saamiseks rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et advokaat esindas küll asjas nelja erinevat isikut, kuid asjas ei ole tehtud laste suhtes erinevaid menetlustoiminguid. Käesolevas asjas ei esinenud vanema õiguste äravõtmisel laste suhtes erinevaid aluseid, tsiviilasja aluseks olevad asjaolud olid laste suhtes ühised. Kohtule esitatud materjalist nähtuvalt kuulas advokaat lapsed ära koos, samuti on koostatud ühine arvamus kõigi laste suhtes. Eelneva põhjal määrab kohus puudutatud isikute AK, SK, MK ja NV esindaja tasuks riigi õigusabi eest koos käibemaksuga 5203.80 krooni. Tasu tuleb välja mõista advokaadi töökohaks oleva advokaadibüroo kasuks tulenevalt korra § 1 lg
2. Riigi õigusabi tasu maksab RÕS § 24 lg 1 ja korra § 6 järgi välja Eesti Advokatuur. Nimetatud tasu jätta riigi kanda. Tiia Mõtsnik kohtunik 5