2-05-11763/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiiu Hiiuväin Otsuse tegemise aeg ja koht 15.mai 2006, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-11763 (endine nr 2/32-17536/05) Tsiviilasi OÜ hagi TKi vastu 1 685,48 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja - OÜ (registrikood XXX asukoht XXX), hageja esindaja - AS (XXX) Kostja – TK (i k XXX, elukoht XXX) RESOLUTSIOON 1. Rahuldada OÜ hagi TKi vastu 1 685,48 krooni väljamõistmiseks. 2. Välja mõista TKilt võlgnevus ja viivis 1 685,48 (üks tuhat kuussada kaheksakümmend viis kr ja 48

1. s)krooni ja menetluskulu 224,27 (kakssada kakskümmend neli kr 27
2. s)krooni OÜ kasuks. 3. Pooltel on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud Kohtule esitatud hagiavalduses taotleb hageja kostjalt TsK § 173 lg 1, § 174, § 191 lg 1, § 192, 222 lg 1, § 230 lg 1 alusel välja mõista 1 685,48 krooni, millest põhikohustus on 842,74 krooni ning viivis 842,74 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 140 krooni ja õigusabikulu 84,27 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja AS õiguseelneja AS-ga XXX lepingu, mille alusel sai kostja telekommunikatsiooniteenust ning kohustus selle eest tasuma. Lepingu allkirjastamisega aktsepteeris kostja ka lepingu lahutamatuks lisaks olevad mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimused (üldtingimused). Kostja kohustus arved tasuma 15 päeva jooksul. 08.09.1999 seisuga võlgneb kostja 842,74 krooni. Üldtingimuste järgi peab kostja maksma viivist 0,15% viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Kostja on viivituses 2108 päeva, viivise summa on 2 664,74 krooni. Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist põhivõlaga võrdses suuruses. AS loovutas nõude hagejale. 22.03.2006 avalduses märgib hageja, et teenuse osutaja ja kostja sõlmisid XXX tähtajalise lepingu 12 kuuks. Üldtingimuste p 8.6 kohaselt leping uuenes määramata ajaks, kui klient tähtaja saabumisel jätkab teenuse kasutamist ja teenuse osutaja ei ole 7 päeva enne tähtaja saabumist teavitanud klienti tähitud kirjaga lepingu lõpetamisest. Kostja teenuse osutaja poole ei pöördunud ja jätkas teenuse kasutamist pärast tähtaja saabumist. Kostjale saadeti arved lepingus märgitud aadressile, kostja neid ei tasunud. Leping lõpetati , see nähtub arvest nr XXX. 19.04.2006 avalduses märgib hageja, et on kõik asjas tähtsust omavad tõendid esitanud ja palub hagi rahuldada ning kohtukulud kostjalt välja mõista. Kostja vastuväited Kohtule esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja ütles lepingu üles . Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Tõendid kostjal puuduvad. Ei ole ratsionaalne ega tavaline eeldada, et eraisik säilitaks pikemaks ajaks mobiiltelefoni firmaga sõlmitud lepingu ülesütlemise kohta käivaid asitõendeid. Alates 1998 on kostja vahetanud töökohta neljal korral ja elukohta kuuel korral, mistõttu ei ole põhjendatud eeldada, et kostja oleks enda jaoks tähtsusetuna näivaid dokumente säilitanud. Kostja märgib 17.04.2006 avalduses, et juunikuu arvest nähtub, et eelnevad arved tasus ta korralikult, mistõttu puudub alust väita, et arvete maksmata jätmine oleks tema puhul normiks. Enne lepingu lõpetamist oli XXX telefon suunatud kostja lauatelefonile. Seda suunamist ta ei tühistanud arvates, et lepingu lõpetamisel lõpeb automaatselt ka suunamine. XXX aga jätkas suunamist põhjustades sellega nõuded kostja vastu. Kohtuotsuse põhjendused Kohus määras asjas kirjaliku menetluse 27.03.2006 kohtumäärusega juhindudes TsMS § 404 lg 1. Määruses andis kohus pooltele tähtaja kõigi asjas tähtsust omavate dokumentide ja taotluste esitamiseks ning selgitas TsMS § 404 3.lõiget. Pooled said kohtumääruse kätte, mida tõendavad väljastusteated. Kohus, tutvunud esitatud avalduste ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on kuni 01.07.2002 kehtinud TsK § 173 lg 1, mis sätestab kohustise täitmise nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 174, mille kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. Nõude loovutamine hagejale on tõendatud teatisega (tl 15). TsK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 alusel on kreeditoril õigus nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel viivist. Tõendatud on kostja ja AS õiguseelneja As-i vahel 02.05.1998 lepingu (tl 10) sõlmimine. Lepingule kirjutas kostja alla, millega võttis endale kohustuse lepingut täita. Lepingule alla kirjutades nõustus kostja ka sellega, et poolte õigused ja kohustused on kindlaks määratud lepingu lahutamatuks osaks olevate tingimustega. Lepingu üldtingimuste p-ga 4.1.1 võttis kostja endale kohustuse lepingut ja üldtingimusi täita, p-ga 4.1.2. tasuda osutatud teenuste eest õigeaegselt vastavalt kehtestatud arvelduste korrale. Arve tasumise korra sätestab üldtingimuste p 7.4, selle järgi tuli arve tasuda 15 päeva jooksul arve väljastamisest. Lepingu lõpetamise teate saatis hageja kostjale (tl 14). Teade on saadetud kostja lepingusse märgitud aadressile. Kostja oma väidet, et tema ütles lepingu üles , ei ole tõendanud. Õige on hageja väide, et leping oli sõlmitud tähtajalisena ja see pikenes üldtingimuste p 8.6 alusel. Lepingus märgitu kohaselt kohustus kostja tasuma kuumaksed lepinguperioodi lõpuni. Hageja nõude suurus on tõendatud arvetega (tl 32-35). Hageja poolt nõutud viivise suurus on lepingus kokkulepitust väiksem. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. 2 Juhindudes kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjalt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 140 krooni, mille hageja tasus hagi esitamisel riigituludesse ja § 61 lg 1 p 1 alusel õigusabikulu 84,27 krooni, s o 5 % hagi rahuldatud osast. Kohtunik 3