2-06-2621 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-06-2621 Otsuse kuupäev Jõhvi, 27. juuni 2007.a kl. 15.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi D. K. hagi A. K. vastu

3 peatüki 3 jaos.

§14lg1 kohaselt abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara.

Kostja vastuse kohaselt poolte abielu sõlmiti 03.06.1995.a.

§26

ja §30 p2 järgi abielu lahutamisel perekonnaseisuasutuses lõpeb abielu abielulahutusakti koostamisest. Abielulahutuse tunnistuse kohaselt poolte abielu lahutati 29.06.2005.a ja lahutuse kohta koostati akt nr 104 (t.lk. 7). Seega seaduse mõttest tulenevalt ajavahemikus 03.06.1995.a kuni 29.06.2005.a omandatud vara tuleb lugeda poolte ühisvaraks. 18.

§18

lg1 kohaselt abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Pooltel on vaidlus ühisvara ja selle jagamise üle, mistõttu peab vastavalt

§18lg5 vaidluse lahendama kohus.

1. Hageja väitel abielu kestel võttis ta laenukohustusi, millest abielu lahutamise hetkeks oli tagastamata kokku 32 388.29 krooni. AS-i Hansapank 20.10.2006.a tõendi kohaselt 25.11.2003.a sõlmis hageja väikelaenu lepingu summale 15 000 krooni ja 11.08.2004.a väikelaenu lepingu summale 17 000 krooni. Laenulepingud on lõpetatud vastavalt 03.10.2005.a ja 19.07.2005.a. Lisaks on kostja käsutuses krediitkaart limiidiga 5 000 krooni (t.lk. 10). Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja seda kohustust perekonnahuvides võtnud ja laenude eesmärk ning millistele perekonnahuvidele raha kulutati, on teadmata (t.lk. 42, 76).
2. Seadus ei vabasta pooli ühisvara jagamise hagis tõendamise kohustusest. TsMS §230 lg1 tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks (TsMS §231 lg1). Nendest sätetest tulenevalt ühisvara ja kohustuste jagamise 4

§20

lg2 alusel perekonnahuvides võetud varaliste kohustuse järgi vastutavad abikaasad ühisvara ja mõlema abikaasa lahusvaraga. Laenulepinguid pole hageja kohtule esitanud. Hageja ei esitanud tõendeid, mille alusel saaks kohus tuvastada laenude perekonna huvides kasutamist. Pangakontoväljavõtte järgi hageja täitis laenulepingu alusel võetud kohustused. Tõendeid laenu kasutamise kohta pole hageja esitanud. Kuna ei ole teada millisel eesmärgil olid laenud võetud ja kas perekonna huvides hageja raha kulutas, siis nõustub kohus kostja vastuväidetega. Tõendamatuse tõttu tuleb laenulepingute alusel võetud kohustuste jagamise osas hagi rahuldamata jätta.

1. Mis puudutab kostja vastuväidet hageja poolt poolte ühisvarasse kuulunud korteriomandi asukohaga X alla turu- ja korteri soetushinna võõrandamist, peab kohus vajalikuks märkida järgmist. See, et kostja väidete kohaselt osteti korter 1997.a hinnaga 25 000 krooni ja korteriomandite turuhinnad on pidevalt kasvanud, ei tähenda, et korterit ei tohtinud võõrandada turuhinnast madalama hinnaga. Mis oli korteri tegelik turuväärtus selle võõrandamise hetkel ei ole teda, taotlust selle tuvastamiseks ekspertiisi määramiseks, pooled esitanud ei ole. Kostja ise ei soovinud korteri võõrandamisega tegeleda. 23.11.2005.a Jõhvi notar O. B. juures sõlmitud korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu kohaselt hageja võõrandas korteri hinnaga 23 645 krooni. Ostuhinna pidi ostja tasuma korteril lasuvate kommunaalmaksete katteks (t.lk. 24-27). Kostja ise pole tehingu sõlmimise juures olnud, notarile esitati kostja kirjalik nõusolek korteriomandi võõrandamiseks. Kostjal ei ole vaidlust tema poolt hagejale sellise nõusoleku andmise kohta. Hageja seletuste kohaselt korteri halba seisundi tõttu ei olnud võimalik korterit võõrandada (t.lk. 75). Et kostja avaldas nõusolekut korteri hinnaga üle 50 000 krooni võõrandmiseks ja hageja on seda rikkunud, pole tuvastatud. Sellepärast ei ole ka alust korteriomandi hinnaks müügilepingus toodust kõrgema hinna määramiseks.
2. Kostja vastuse kohaselt külmik Samsung ei ole poolte ühisvara, tegelikult külmiku andis kostjale tasuta kasutamiseks kostja vanemad. Kohtuistungil kinnitas hageja, et külmiku kinkisid kostja vanemad (t.lk. 76), kuid väitis, et hageja tasus neile külmiku eest. Hageja pole tasumist tõendanud. Pealegi on üldiselt teada, et tavaliselt kingituse eest raha ei maksta. Seega leiab kohus et pooled pole külmikut omandanud ja külmikut ei saa lugeda poolte ühisvaraks

§14lg1 mõttes.

1. Kostja palub lugeda ka poolte ühisvaraks sõiduauto Ford Orion. Hageja seletuste kohaselt võõrandati sõiduk abielu kestel ja saadud raha kasutati pere vajadustele. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud hageja venna M. K. ütluste kohaselt seisis poolte sõiduk tunnistaja garaažis ja sõidukit kasutas ainult hageja. Sõiduki võõrandmaise ajast ja hinnast tunnistaja midagi ei teadnud (t.lk. 73). Hageja ei tõendanud sõiduki abielu kestel võõrandamist. ARK Jõhvi büroo 12.06.2007.a tõendi järgi hageja taotlusel sõiduk kustutati registrist 27.09.2005.a. Seega tuleb asuda seisukohale, et sõiduk võõrandati pärast abielu lahutamist ja sellest saadud raha ei olnud võimalik perekonna huvides kasutada. Kohus loeb sõiduki hinnaks kostja poolt pakutud 3 000 krooni.
2. Kohus ei nõustu hageja väidetega ühisvara turuväärtuse kohta. Kostja vastuse kohaselt soetati mööblisektsioon 1999.a hinnaga 5 500 krooni, nurgadiivan 2000.a 8 000 krooni, teler ja videomagnetofon LG 2000.a 1 500 krooni, pesumasin 2000.a 4 499 krooni, vaip 2000.a 1 800 krooni, tolmuimeja 2000.a 1 500 krooni, muusikakeskus Samsung 1999.a 1 000 krooni. Vara 5

§19

lg4 tulenevalt kohus mõistab rahalise hüvitise välja üksnes siis, kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvarast. Kostja ei ole nõustunud rahalise hüvitise väljamõistmisega. Vastupidi ka kostja soovib saada hagejalt rahalise hüvitise. Kohtuistungil kostja on nõustunud kohtu äranägemise järgi osa ühisvarast hagejale jätmisega. Kuna käesolevas vaidluses poolte ühisvara ja kohustusi saab jagada ilma rahalist hüvitist välja mõistmata, siis peab kohus põhjendatuks ühisvara jagada, jättes hagejale osa ühisvarast väärtusega 10 326 krooni, s.h sõiduvahendi eest saadud 3 000 krooni, AS-ilt Hansa Kindlustus 08.02.2005.a saadud hüvitis 3 326 krooni, nurgadiivan 3 000 krooni, muusikakeskus Samsung 1 000 krooni ja AS-ile Eesti Energia tasutud kohustus 3 652 krooni. Pärast kohustuse mahaarvamist jääb hagejale vara osa väärtusega 6 674 krooni (10 326 – 3 652). Ülejäänud ühisvara osa väärtusega 6 800 krooni, s.h mööblisektsioon 3 000 krooni, pesumasin 1 500 krooni, vaip 300 krooni, teler ja videomagnetofon LG 1 500 krooni, tolmuimeja LG 500 krooni jätab kohus kostjale. 27. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis vastavalt TsMS §163 lg1 esimesele lausele jätab kohus kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. 28. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 444, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 6