Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Pooled sõlmisid 23.09.2000.a. liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust ning kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt vastavalt igakuiselt esitatud arvetele tasuma koondarvel näidatud maksetähtajaks. Kostja ei ole osutatud teenuse eest nõuetekohaselt tasunud ning võlgneb hagejale hagiavalduse esitamise seisuga 538,70 krooni. Hageja on arvestanud viiviseid alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi koostamise kuupäevani 29.12.2006.a, vähendades kostjale vastu tulles viivise nõuet kokku summas 537,70 krooni. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja võla koos viivistega kokku summas 1 076,40 krooni. Samuti palub hageja esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. KOHTUISTUNG Hageja on ka esitanud kohtule taotluse, tuginedes
lg 1, lahendada asi sisuliselt hageja kohalviibimiseta, ning juhul, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, lahendada asi lähtudes
Kostja on kohtukutse allkirja vastu 25.04.2007.a isiklikult kätte saanud, kuid kohtuistungile ei ilmunud, samuti ei teatanud oma mitteilmumise põhjusest. KOHTU PÕHJENDUSED I. Hageja on palunud oma kirjalikus taotluses, tuginedes
lg 1, lahendada asi sisuliselt hageja kohalviibimiseta, ning juhul, kui ka kostja ei ilmu kohtuistungile, lahendada asi lähtudes
tagaseljaotsusega.
kohaselt, juhul kui kumbki pool ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus asja lahendada sisuliselt, jätta hagi läbi vaatamata, menetluse peatada või lükata asja arutamise edasi. Seega tuleb kohaldada
lg 1 sätteid ning puudub alus viidata
II. Hageja hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 23.09.2000 liitumislepingu nr 110851 (tl 8). Hageja on saatnud kostjale arved nr 0011194823, 0012292006 ja 0101521252 liitumislepingus märgitud aadressil (tl 10-12). Kostja ei ole võla suurusele vastuväiteid esitanud. Hageja palub kostjalt välja mõista 1 076,40 krooni, mis on tekkinud eelpoolnimetatud arvete tasumata jätmisest. EMT teenuste kasutamise üldtingimuste (tl 14-20) kohaselt kohustus kostja täitma Lepingut, st vastavalt punktile 4.1.2. tasuma õigeaegselt teenuste arveid vastavalt tingimustes fikseeritud korrale. Hageja esitas arved kostjale aadressil Roopa 33-2, Tartus. Aadressi muutmisest ei ole kostja hagejat teavitanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja toimikusse lisatud liitumislepinguga nr: 110851, esitatud arvetega, võlanõudega ja väljavõttega EMT teenuste kasutamise üldtingimustest. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlg 1 076,40 krooni. MENETLUSKULUDE JAOTUS Kostja on hagiavalduses esitanud taotluse esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 2 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt
lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.