← Eesti

2-07-2174/9

Obsah (5)§ 174§ 414§ 410§ 173§ 162

2-07-2174 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 17. mai 2007.a Tartu Tsiviilasja number 2-07-2174 Tsivii

§ 174lg 1).

Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Pooled sõlmisid 23.02.2001.a. liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust ning kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt vastavalt igakuiselt esitatud arvetele tasuma koondarvel näidatud maksetähtajaks. Kostja ei ole osutatud teenuse eest nõuetekohaselt tasunud ning võlgneb hagejale hagiavalduse esitamise seisuga 2 567,64 krooni. Hageja on arvestanud viiviseid alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi koostamise kuupäevani 29.12.2006.a, vähendades kostjale vastu tulles viivise nõuet kokku summas 2 566,64 krooni. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja võla koos viivistega kokku summas 5 134,28 krooni. Samuti palub hageja esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. KOHTUISTUNG Hageja on ka esitanud kohtule taotluse, tuginedes

§ 414

lg 1, lahendada asi sisuliselt hageja kohalviibimiseta, ning juhul, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, lahendada asi lähtudes

§ 410tagaseljaotsusega.

Kostja, X, poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et ta on hagiga nõus. Ta soovib tasuda hagejale võlgnevust igakuuliste osamaksetena 300 krooni kuus, samuti on ta nõus hagejale tasuma riigilõivu. Õigusabikulud on põhjendamatult suured. KOHTU PÕHJENDUSED I. Hageja hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 23.02.2001 liitumislepingu nr 4324528 (tl 8). Hageja on saatnud kostjale võlanõude 15.05.2001.a (tl 9) ja arved nr 012669628, 0103681207, B01040081300 (tl 10-12) liitumislepingus märgitud aadressil. Kostja ei ole võla suurusele vastuväiteid esitanud. Hageja palub kostjalt välja mõista 5 134,28 krooni, mis on tekkinud eelpoolnimetatud arvete tasumata jätmisest. EMT teenuste kasutamise üldtingimuste (tl 13-18) kohaselt kohustus kostja täitma Lepingut, st vastavalt punktile 5.1.2. tasuma õigeaegselt teenuste arveid vastavalt tingimustes fikseeritud korrale. Hageja esitas arved kostjale aadressil Lääne 4-8, Tartus. Aadressi muutmisest ei ole kostja hagejat teavitanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja toimikusse lisatud liitumislepinguga nr: 4324528, esitatud arvetega, võlanõudega ja väljavõttega EMT teenuste kasutamise üldtingimustest. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlg 5 134,28 krooni. Kostja on palunud võlgnevuse tasumise ajatamist, kostja on märkinud, et tema töötasuks uuel töökohal lubati 4000 krooni kuus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus arvestades kostja sissetulekut on seisukohal, et kostja taotlus kohtuotsuse täitmise ajatamiseks on põhjendatud. Kohus määrab kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja järgmiselt: kostja kohustub tasuma hagejale võlgnevuse 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuuliste maksetena summas 427,86 krooni hiljemalt iga kuu 15.-ndaks kuupäevaks. 2 MENETLUSKULUDE JAOTUS Kostja on hagiavalduses esitanud taotluse esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldati kostja vastu, siis on kohus seisukohal, et hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv jääb kostja kanda.

§ 162

lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja on esitanud õigusabikulude taotluse summas 1029,94 krooni. Kohus arvestades asja iseloomu ja nõude suurust leiab, et hageja poolt nõutud õigusabikulude taotlus on ebamõistlik ja jätab kostja kanda hageja õigusabikulud 50% ulatuses. Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.