Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277). Menetluse käik
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Menetlusdokumendid toimetati kostjale edasiandmiseks.
Kohtu tuvastaud asjaolud ja põhjnedused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. Pooled on 05.detsembril 2003.a. sõlminud vaba tagasimaksega krediitkaarti kasutamise lepingu, mille alusel hageja andis kostja kasutusse krediitkaardi nr 4797245000102103, võimaldades kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 4000.00 krooni ulatuses. Lepingu p-de 5.3 ja 5.4 kohaselt kohustus kostja maksma kasutatud krediidi eest hagejale igakuiselt intressi ehk tagama maksepäeval intressi tasumiseks vajaliku summa olemasolu arvelduskontol. Intressimääraks oli lepingu kohaselt 16 % aastas ja maksepäevaks iga kuu 11.kuupäev. Kuna kostja ei täitnud lepingujärgset intressi tasumise kohustust nõuetekohaselt, ütles hageja lepingu üles ning hoiatas võla mittetasumise korral kohtusse pöörduda. Lepingu p 5.6 sätestab, et kui lepingu lõppemise päeval ei ole limiidikontol kaardiga teostatud toimingute summat ehk kasutatud krediiti, siis on kostja kohustatud tasuma tekkinud võlgnevuselt viivist vastavalt hageja hinnakirjale. Kuna kostja ei olnud hagi esitamise päeva seisuga lepingust tulenevat võlgnevust hagejale tasunud, siis kostja võlgnevus hageja ees moodustab kokku 4505.64 krooni, sellest põhiosa 3998.19 krooni, intress 386.61 krooni ja viivised 120.84 krooni. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. Kuna kostja rikkus lepingulist raha maksmise kohustust, oli hageja õigustatud lepingulised suhted lõpetama ning nõudma lepinguliste kohustuste täitmist kohtu kaudu. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda lepingus kokkulepitud määras. Lepingu järgi kohustus kostja hagejale tasuma intressi lepingu fikseeritud määras 16% aastas.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni alates hagi esitamise kuupäevast, s.o. 05.aprillist 2007.a.
lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas, hagi esitamise hetkel 0.029 % põhivõlast päevas). Kohus leiab, et kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele põhivõlg 3998.19 krooni, intress 386.61 krooni ning viivis 120.84 krooni.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja kohtukulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t. kostja. Hageja menetluskuludeks käesolevas tsiviilasjas on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250.00 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista. Hagejal on õigus täiendavate menetluskulude esitamiseks 30 päeva käesoleva otsuse jõustumisest arvates (
lg 1).
Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.