KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Viivi Tomson, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2007, Tartu Haldusasja number 3-07-41 Haldusasi J.T.

§ 63

lg 1 p 4 alusel distsiplinaarkaristusega – kartserisse paigutamisega 30 ööpäevaks

§ 67p 1 ja Tartu Vangla kodukorra p 7.1.1; 7.2.4 ja 13.4 nõuete rikkumise eest.

Käskkirja kohaselt on kinnipeetav J.T. toime pannud distsipliinirikkumise, mis väljendus selles, et 19.12.2006 kell 11.40 E-hoone kambri 1065 ja selles olevate kinnipeetavate isikute plaanilisel läbiotsimisel ei allunud vanglaametnike seaduslikule korraldusele asetada käed tema isiku läbiotsimise ajaks seinale. Läbiotsimise käigus väljendas kinnipeetav rahulolematust, samuti solvas läbiotsimist teostanud vanglaametnikke, nimetades neid kuradi rottideks. Saatmisel jalutusboksi keeldus täitmast vanglaametniku seaduslikku korraldust liikumisel väljaspool kambrit asetada käed selja taha. Käskkirjas on vangla direktor tuginenud asjaoludele, et kinnipeetaval esineb pidevalt probleeme vanglas kehtestatud sisekorra täitmisega, ta on süstemaatiline distsipliinirikkuja, omab 37 kehtivat distsiplinaarkaristust (viimane distsiplinaarkaristus 20.10.2006 15 ööpäeva kartserit 4-kuulise katseajaga vanglaametniku töö segamise eest). Tema käitumine on üleolev ja ülbe. J.T. palus halduskohtul eeltoodud käskkirja tühistada. Kaebaja kinnitas, et tema käitumine ei ole olnud ülbe ega üleolev, temalt võeti ära õigus minna jalutama ning ta suunati karistuskambrisse. Kaebaja väitis, et ei ole kasutanud ebatsensuurseid sõnu, sõna „rotid“ ei olnud suunatud vanglaametnikele, vaid oli pobin omaette. Kaebaja selgitas kohtuistungil, et talle oli arusaadav läbiotsimise ajal käsklus „käed seinale“ ning ta sai aru, et korraldus „käed seljale“ oli vanglaametniku poolt temale suunatud, kuid kaebajale on arusaamatu, milline on ametniku poolt antud seaduslik korraldus, mida kinnipeetav peab täitma. Kaebaja väitis, et asetas käed seljale, kui oli kambrist väljunud ning jopenööbid väljaminekuks kinnitanud. 2. Tartu Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja on rikkunud Tartu Vangla kodukorra p 7.1.1; 7.2.4 ja 13.4 nõudeid, kaebaja ei allunud läbiotsimise ajal vanglaametniku seaduslikule korraldusele – asetada läbiotsimise ajal käed seinale ja asetada käed seljale ning solvas vanglaametnikke, sõimates neid kuradi rottideks. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud

§ 64sätetele vastavalt.

Kaebaja on süstemaatiline distsipliinirikkuja, kellel on 37 kehtivat karistust, kohtuistungil parandas vastustaja esindaja karistuste arvu 38-le. Kaebajat iseloomustava materjalina on vastustaja esitanud kohtule Tallinna Vangla direktori 23.01.2007 käskkirja nr 52-k ja Tartu Vangla direktori 18.01.2007 käskkirja nr 1-4/

1. HALDUSKOHTU LAHEND
2. Tartu Halduskohus rahuldas 19.02.2007 otsusega kaebuse ning tühistas Tartu Vangla direktori 22.12.2006 käskkirja nr 1-4/1643 ja mõistis välja Tartu Vanglalt riigituludesse 80 krooni riigilõivu. Otsuse kohaselt on tulenevalt

§ 67

p 1 kinnipeetava kohustuseks täita vangla sisekorraeeskirju ja alluda vanglaametnike seaduslikule korraldusele. Seaduslikuks korralduseks ei saa lugeda kõikvõimalikke käske, mida vanglaametnik jagab, kuid vanglaametnikul on õigus

§ 68

alusel kinnipeetava ja tema ruumide läbiotsimist teostada ning sellest tulenevalt on vanglaametnikul kohustus pidevalt kambrit jälgida ja anda korraldusi läbiotsimise ajal teostatavate toimingute suhtes neid takistavate tegevuste lõpetamiseks. 19.12.2006 toimus E-hoone kambri 1065 plaaniline läbiotsimine ning Tartu Vangla kodukorra p 3.5 kohaselt otsitakse elusektsioonist väljudes ja sisenedes kinnipeetav läbi ning selleks on ta kohustatud asetama käed seinale. Seega tuleneb vanglaametniku antud korraldus läbiotsimise käigus „käed seinale“ seadusest. Samuti kinnipeetava saatmisel vanglaametniku poolt väljaspool kinnipeetava kambrit tuleb kinnipeetaval asetada käed seljale. Saatmisel jalutusboksi oli kaebaja aru saanud talle suunatud korraldusest „käed seljale“ ning kaebaja möönis kohtuistungil, et tema poolt korralduse täitmine ei olnud kohene, kuna eelnevalt pidi ta kinnitama jopenööbid. Vanglaametniku – tunnistaja T. M. ütluste kohaselt oli kaebaja agressiivne ning ei allunud korraldusele koheselt, vaid alles mitme korralduse 2 andmise tulemusel. T. M. ütluste kohaselt nimetas kaebaja läbiotsimise käigus vanglaametnikke kuradi rottideks, ka kirjalikes ettekannetes kajastub kinnipeetava väljend „kuradi rotid“. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et kaebaja ei täitnud koheselt vanglaametniku seaduslikku korraldust, kui toimus läbiotsimine – asetada käed seinale, ning asetada käed seljale, vaid tegi seda viivitades. Väljend „kuradi rotid“, kui see on suunatud ametnikule, kes täidab teenistuskohustusi, on solvav ja laimav väljend.

§ 63

kohaselt võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi, kui kinnipeetav rikub vangistusseaduse, sisekorraeeskirja või muude õigusaktide nõudeid süüliselt. Distsiplinaarkaristused on: 1) noomitus; 2) ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine; 3) töölt eemaldamine kuni üheks kuuks; 4) kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Kinnipeetava paigutamine kartserisse on

§ 63lg 1 kohaselt kõige rangem distsiplinaarmeede.

Kehtiv õigus ei sätesta kartseri kui distsiplinaarsunnivahendi kohaldamise eesmärke ega määra piisavalt karistusliku meetme sisu. Kartserisse paigutamist võib lugeda põhiõigusi riivavaks ning kinnipeetava seisundit märgatavalt halvendavaks karistuseks. Selle karistuse olemust ja tagajärgi silmas pidades on Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituses (Rec

§ 63

loetleb ammendavalt distsiplinaarkaristused, mida vangla direktor kohaldada võib. Loetelu on seaduses antud põhimõttel kergemalt raskemale, st kõige kergem karistus on noomitus ja kõige raskem kartserisse paigutamine. Oma ranguse tõttu kohaldatakse kinnipeetavale kartserisse paigutamist korduvate distsipliinirikkumiste eest, kui kõik 3 ülejäänud distsiplinaarkaristused ei ole tulemusi andnud (J. Sootak, P. Pikamäe. Kriminaaltäitevõigus. AS Kirjastus Ilo, 2001, lk 124.) Vastustaja kartserisse paigutamine vanglaametnike solvamise ja korraldusele mitteallumise eest oli põhjendatud ja piisavalt kaalutletud. Käskkirja kohaselt on karistuse määramisel arvesse võetud, et vastustajal esineb pidevalt probleeme vangla sisekorra täitmisega ja ta omab 37 kehtivat distsiplinaarkaristust, enne kõnealust rikkumist määrati vastustajale vanglaametniku töö segamise eest distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 15 ööpäevaks 4-kuulise katseajaga. Seega on vastustajale varem antud võimalus karistuse kandmisest vabaneda tingimusel, et ta ei pane nelja kuu vältel toime uut distsiplinaarrikkumist ning karistuse täideviimine sõltus vastustajast endast. Vastustajale on distsiplinaarkaristusena korduvalt kohaldatud nii noomitust kui kartserisse paigutamist lühemaks ajaks, ent vastustaja jätkas sisekorra rikkumist, millest võib teha ühe järelduse - ta ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ega asunud õiguskuulekalt käituma. Samuti ei pea apellant õigeks kohtu seisukohta, mille kohaselt ei oma tähtsust vastustaja iseloomustamiseks esitatud Tallinna Vangla direktori 23.01.2007 käskkiri nr 52-k ja Tartu Vangla direktori 18.01.2007 käskkiri nr 1-4/

1. Need tõendavad vastustaja pahatahtlikkust, tema ohtlikkust ja käitumise ettearvamatust, samuti seda, et vastustaja jätkas õigusrikkumiste toimepanemist ka pärast kõnealuse karistuse kui rangeima distsiplinaarmeetme täideviimist. Vastustaja solvas vanglaametnikke, nimetades neid kuradi rottideks ning ei allunud korraldusele. On üldteada, et kinnipeetava poolt vanglaametniku korraldusele mitteallumine on kõige raskem distsipliinirikkumine, mida vanglas on võimalik toime panna (intensiivsema rikkumise korral, nt rünne vanglaametnikule, on tegu juba kuriteokoosseisuga), lisaks pani vastustaja toime ka teise rikkumise, s.o vanglaametniku solvamise. Seetõttu kartserisse paigutamine 30 ööpäevaks oli kaalutletud ja proportsionaalne.
2. J.T. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt ei ole vastustaja kõnealuseid rikkumisi toime pannud. Vastustaja palub kutsuda kohtusse tunnistajaks jalutusvalvur kood JM0005508, kes seisis koridori otsas, millises suunas vastustaja liikus ja kes nägi vastustaja tegevuse seaduslikkust, samuti nõuda Tartu Vanglalt välja intsidendi videosalvestus, kust on näha, et enne, kui vastustajalt võeti seaduslik õigus jalutada, liikus ta 4-5 m käed seljal. Vanglaametnike ettekanded on identsed, millest nähtub, et nad on ettekandeid kirjutades omavahel nõu pidanud. Tartu Vangla rikkus intsidendi käigus kolmel korral vastustaja Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituses liikmesriikidele (REC

§ 67

p 1 kohaselt on kinnipeetava kohustuseks täita vangla sisekorraeeskirju ja alluda vanglaametnike seaduslikele korraldustele. VngS § 68 alusel on vanglaametnikel õigus kinnipeetava ja tema ruumide läbiotsimist teostada ning sellest tulenevalt kohustus pidevalt kambrit jälgida ja anda korraldusi läbiotsimise ajal teostavate toimingute suhtes neid takistavate tegevuste lõpetamiseks.

1. detsembril 2006 toimus E-hoone kambri 1065 plaaniline läbiotsimine ning Tartu Vangla kodukorra p 3.5 kohaselt otsitakse elusektsioonist väljudes ja sisenedes kinnipeetav läbi ning selleks on ta kohustatud asetama käed seinale. T. M. ja R. A. ettekannetega on tõendatud, et J.T. keeldus täitmast seaduslikku korraldust asetada käed seinale. Samuti karjus kinnipeetav „kuradi rotid“. Saatmisel jalutuskäigule keeldus täitmast korraldust panna käed selja taha. Tunnistaja T. M. kinnitas ka halduskohtus, et J.T. käitus agressiivselt. Halduskohus asus õigele seisukohale, et J.T. ei täitnud koheselt vanglaametniku seaduslikku korraldust, kui toimus läbiotsimine – asetada käed seinale ning asetada käed seljale, vaid tegi seda viivitades. Väljend „kuradi rotid“, mis oli suunatud ametnikele on solvav ja laimav väljend. Seega leidis halduskohus, et J.T. poolt on distsiplinaarrikkumine toime pandud. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks siinkohal esitada vastuväiteid J.T. poolt esitatud apellatsioonkaebuse vastusele, kuna J.T. pole Halduskohtu otsust vaidlustanud, millega leiti tema distsiplinaarrikkumine olevat tõendatud. Samas ei nõustu ringkonnakohus halduskohtuga, et
2. detsembri 2006 käskkiri nr 1-4/1643 kuulub tühistamisele, kuna see on kaalutlemata ja ebaproportsionaalne haldusakt. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kartserisse paigutamine on kõige rangem distsiplinaarmeede. Kartserisse paigutamist tuleb lugeda põhiõigusi riivavaks ning kinnipeetava seisundit märgatavalt halvendavaks karistuseks.

§ 63

lg 3 alusel võetakse distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. Halduskohus on leidnud, et ainult süstemaatilise distsipliinirikkumise väljatoomine karistuse määramise kaalutlusena ei ole kaalukaks põhjenduseks. Ringkonnakohus taolise seisukohaga ei nõustu. Üheks vangistuse täideviimise eesmärgiks on kinnipeetu suunamine paranemise teele, mis välistaks tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Kindlasti näitab kinnipeetava suhtumist õiguskorrasse ka tema käitumine kinnipidamiskohas. J.T. i on distsiplinaarkorras karistatud korduvalt, kusjuures ta omab 37 kehtivat distsiplinaarkaristust. Isegi kui arvestada seda, et J.T. enda väidetel on tal ainult 30 kehtivat distsiplinaarkaristust, on siiski tegemist süstemaatilise distsipliinirikkujaga. See näitab, et kinnipeetav ei ole eelmistest karistustest teinud enda suhtes mingeid järeldusi. Enne seda karistati teda

1. oktoobril 2006 15-päevase kartserisse paigutamisega, kusjuures peeti võimalikuks seda tingimuslikult mitte kohaldada neljakuulise katseajaga. J.T. le oli antud võimalus oma käitumisega näidata, et ta on võimeline hoiduma distsipliinirikkumistest. Vaatamata sellele pani ta toime uue distsiplinaarrikkumise. Arvestada tuleb antud juhul ka seda, et J.T. ei allunud
2. detsembril 2006 korduvalt vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Ringkonnakohus leiab, et J.T. le Tartu Vangla direktori
3. detsembri 2006 käskkirjaga nr 1-4/1643 määratud karistus on proportsionaalne ja küllaldaselt kaalutletud ja puuduvad alused selle tühistamiseks. Kuna Tartu Vangla apellatsioonkaebus kuulub täies ulatuses rahuldamisele, siis kuulub halduskohtu otsus tühistamisele ka osas, millega Tartu Vanglalt mõisteti välja 80 krooni riigilõivu riigituludesse. Maili Lokk Viivi Tomson 5 Agu Timmi