KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2007, Tartu Haldusasja number 3-07-323 Haldusasi D.D

) § 23 lg 1 p 1 alusel, märkides, et andmed kõikide Tallinna Vanglas viibivate kinnipeetavate ja vahistatute kohta on Riiklikus kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registris (edaspidi kinnipeeturegister) ning vastavalt kinnipeeturegistri põhimääruse §-le 38 lg 1 on kinnipeeturegister piiratud juurdepääsuga ja registri andmed on ette nähtud ainult ametialaseks kasutamiseks. 28.03.2007 saabus Tartu Halduskohtusse D.D. i kaebus, milles kaebaja palus tunnistada teabenõude täitmisest keeldumine õigusvastaseks ja kohustada Tallinna Vanglat täitma D.D. i 04.10.2006 Tallinna Vanglale esitatud teabenõue. 02.04.2007 kohtumäärusega liitis kohus D.D. i kaebused haldusasjas nr 3-07-323 ja haldusasjas nr 3-07-650 ühte menetlusse, liidetud haldusasja numbriks jäi 3-07-

1. D.D. i poolt kohtuistungil formuleeritud lõplikud taotlused olid: - Tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla viivitus justiitsministeeriumi 23.11.2006 vaideotsusega tehtud ettekirjutuse täitmisel ja kohustada Tallinna Vanglat täitma kaebaja vaiete lahendamisel justiitsministeeriumi ettekirjutused seaduses sätestatud tähtaegadel; - Tunnistada õigusvastaseks kaebaja poolt 04.10.2006 esitatud teabenõude täitmisest keeldumine ja kohustada Tallinna Vanglat teabenõue täitma. Kaebaja väitel ei soovinud ta teabenõudega andmeid kinnipeeturegistrist, vaid kõigi Tallinna Vanglas viibivate kinnipeetavate ja vahistatute nimekirja. Kaebaja veendumuse kohaselt on selline nimekiri olemas igas vanglas. Selles nimekirjas ei ole andmeid, millele on juurdepääsupiirang. Selle tõenduseks esitas kaebaja väljavõtte Murru Vanglast saadud nimekirjast. Sellist sisenimekirja kasutavad vanglas kontaktisikud. Kaebaja väitel vajab ta nimekirja selleks, et teha kindlaks, kes tema sõpradest ja tuttavatest viibib vanglas, et oleks võimalik nendega kirjavahetust pidada.
2. Tallinna Vangla palus jäta kaebuse rahuldamata. 07.03.2007 kirjaga täitis Tallinna Vangla justiitsministeeriumi ettekirjutuse. Tallinna Vangla kasutab oma ülesannete täitmiseks vajalike vahistatute ja kinnipeetavate andmete töötlemiseks kinnipeeturegistrit. Kinnipeeturegistri andmekogu sisaldab vahistatute ja kinnipeetavate kohta nii eraelulisi kui ka delikaatseid isikuandmeid. Kinnipeeturegistri põhimääruse § 38 lg 1, 3 ja § 42 lg 2, 4 tulenevalt on kinnipeeturegister rangelt piiratud juurdepääsuga ja kaebaja ei oma õigust registrist andmete saamiseks. HALDUSKOHTU LAHEND
3. Tartu Halduskohus jättis 08.05.2007 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt on kaebaja nõue tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla viivitus justiitsministeeriumi 23.11.2006 vaideotsusega tehtud ettekirjutuse täitmisel põhjendamatu. Justiitsministeerium on väljastanud Tallinna Vanglale 23.11.2006 vaideotsuse e-maili teel 01.02.
4. See on registreeritud Tallinna Vanglas 02.02.2007 numbri all 1-13/20038-
5. 2 Justiitsministeeriumi ettekirjutuse – otsustada D.D. i 04.10.2006 teabenõude täitmise küsimus uuesti – täitis Tallinna Vangla 07.03.
6. Vangla keeldus D.D. i teabenõude täitmisest

§ 23lg 1 p 1 alusel.

Vastavalt

§ 23

lg 3 teeb teabevaldaja käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel teabenõude täitmisest keeldumise teabenõudjale teatavaks viie tööpäeva jooksul. Kohus nõustus vastustajaga, et

§ 23

lg 5 reguleerib teabenõudjale vastamist esmasel pöördumisel, osundatud säte ei käsitle olukorda, kus vaideotsusega on tehtud ettekirjutus otsustada teabenõude täitmine uuesti. Haldusmenetluse seadus ei sätesta, millise tähtaja jooksul tuleb vaideotsusega tehtud ettekirjutus täita, täitmise tähtaega ei ole määratud ka vaideotsuses. Kohus oli seisukohal, et Tallinna Vangla on 23.11.2006 vaideotsusega tehtud ettekirjutuse täitnud mõistliku aja jooksul. Kohus jättis rahuldamata ka taotluse kohustada Tallinna Vanglat täitma kaebaja vaiete lahendamisel justiitsministeeriumi ettekirjutused seaduses sätestatud tähtaegadel. Kaebaja ei ole esitanud andmeid, et vastustaja ei ole täitnud justiitsministeeriumi poolt kaebaja vaiete alusel tehtud ettekirjutusi. Vaideotsusega tehtud ettekirjutuse täitmiseks ei sätesta seadus ka tähtaega. Kohtul puudub alus vanglale kaebaja taotletud üldpreventiivse ettekirjutuse tegemiseks. Kohus saab kohustada haldusorganit sooritama õigusvastaselt sooritamata jäetud konkreetset haldustoimingut, lähtudes konkreetsetest faktilistest asjaoludest. Kohus leidis, et Tallinna Vangla on õiguspäraselt keeldunud kaebaja 04.10.2006 esitatud teabenõude täitmisest.

§ 23

lg 1 p 1 kohaselt teabevaldaja keeldub teabenõude täitmisest, kui taotletava teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust.

§ 34

lg 1 sätestab, et piiratud juurdepääsuga teave on teave, millele juurdepääs on seadusega kehtestatud korras piiratud. VangS § 51 lg 1 kohaselt asutab Vabariigi Valitsus riikliku andmekogu, millesse kantakse andmed vangistuse täideviimisel sätestatud ülesannete täitmiseks ja sellega seotud statistiliste ülevaadete tegemiseks. Selleks andmekoguks on riiklik kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute register (kinnipeeturegister). Andmekogude seaduse § 6 lg 2 kohaselt on riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogudes peetavad andmed avalikud ning igal Eesti kodanikul on õigus nendega seaduses sätestatud korras tutvuda ja neist ärakirju saada, välja arvatud juhul, kui seadusega on andmetega tutvumine või andmete väljastamine keelatud või need on ette nähtud ainult ametialaseks kasutamiseks. Vastavalt VangS § 51 lg 2 on kinnipeeturegistri andmed ette nähtud ainult ametialaseks kasutamiseks ning neid väljastatakse vaid andmekogu põhimääruses sätestatud isikutele. VangS § 51 lg 1 alusel on VV 13.07.2004 määrusega nr 246 vastu võetud Riikliku kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri asutamise ja registri pidamise põhimäärus (edaspidi põhimäärus). Põhimääruse § 2 kohaselt on kinnipeeturegistri vastutav töötleja Justiitsministeerium ja volitatud töötlejateks vanglad ja politseiasutused. Põhimääruse § 7 sätestab kinnipeeturegistri andmete kaitse. Nimetatud paragrahvi kohaselt tuleb kinnipeeturegistri andmeid kaitsta: 1) käideldavuse osas, tagades andmete kättesaadavuse selleks volitatud isikutele; 2) tervikluse osas, välistades andmete tahtmatu või tahtliku muutmise; 3) konfidentsiaalsuse osas, tagades andmete kättesaadavuse vaid volitatud isikutele. Põhimääruse § 38 lg 2 kohaselt võimaldatakse juurdepääs kinnipeeturegistri andmetele registri kasutamise õiguse andmisega või andmete väljastamisega. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kinnipeeturegistri kasutamise õigus on isikutel, kellel on registrisse kande tegemise pädevus või registri vaatamise õigus. Vastavalt põhimääruse § 42 lg 2 võivad Justiitsministeerium ja Politseiamet kinnipeeturegistrist teabenõude alusel väljastada andmeid isikule, kellel on seadusest tulenevalt asutusesiseseks tunnistatud teabele juurdepääsu õigus. Isikuandmete kaitse seaduse (IAKS) § 4 kohaselt on isikuandmed andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, mis väljendavad selle isiku füüsilisi, psüühilisi, füsioloogilisi, majanduslikke, kultuurilisi või sotsiaalseid omadusi, suhteid ja kuuluvust. 3 Isikuandmete töötlemisel (andmete väljastamine on IAKS § 5 kohaselt isikuandmete töötlemine) tuleb lähtuda isikuandmete kaitse seaduses sätestatud põhimõtetest, sh IAKS § 10 lg-st 1, mille kohaselt on isikuandmete töötlemine lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul, kui seadus ei sätesta teisiti. Kohus nõustus vastustajaga, et isikutel on õigus sellele, et teavet isiku viibimise kohta vanglas ei avaldataks ilma tema nõusolekuta isikutele, kellel ei ole seadusest tulenevalt õigust nende andmete saamiseks. Vastuseks kaebaja väitele selle kohta, et vanglal on olemas nn sisenimekirjad seal viibivate isikute kohta ja selline nimekiri ei ole piiratud juurdepääsuga teave, märkis kohus, et isegi juhul, kui kontaktisikud kasutavad oma igapäevatöös kinnipeetavate ja vahistatute nimekirja, milles on märgitud andmed sektsioonis viibivate isikute kohta (isiku nimi, sünniaeg, kambri number), ei ole see nimekiri avalik teave

§ 3lg 1 tähenduses.

See nimekiri põhineb kinnipeeturegistri andmetel (on saadud registriandmete töötlemisel). Vastavalt VangS § 51 lg 2 on kinnipeeturegistri andmed ette nähtud ainult ametialaseks kasutamiseks ning neid väljastatakse vaid andmekogu põhimääruses sätestatud isikutele. Vanglas kinni peetavad isikud, sh kaebaja, nende isikute ringi ei kuulu. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. D.D. taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning asja saatmist uueks läbivaatamisele esimese astme kohtule või uue otsuse tegemist. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus rikkunud kohtumenetluse norme, ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ning hinnanud valesti tõendeid. Protsessiõiguse aluseks on poolte võrdsuse printsiip ja õigus teha kohtuistungi käigus üleskirjutusi. Kohtuistungil viibis kaebaja barjääri taga, kohtualuste pingil, mistõttu ei olnud tal täisväärtuslikku võimalust märkmete tegemiseks. Jättes kaebaja ilma võimalusest istuda laua taha, ilmutas kohus tendentslikkust ühe osapoole suhtes, kindlustades vastustajale paremad tingimused võrreldes kaebajaga. Selle keeldumisega rikuti põhiseaduslikku õigust vajalikuks kohtuprotseduuriks, samuti õigusprintsiipi, et isiku õigusi ja vabadusi võib piirata vaid juhul, kui see on otseselt seadusega ette nähtud. Eeltoodust tulenevalt on alust seada kahtluse alla kohtu erapooletus ja objektiivsus. Rikkudes HKMS § 20 lg 2, 4, ei avaldatud kohtuistungil halduskohtu istungi protokolli ega esitatud kaebajale allakirjutamiseks. Seetõttu ei saanud kaebaja teha täiendusi ja parandusi, mida tahtis teha. Kohtuistungi protokolli ei kirjutatud alla koheselt pärast istungit. Kohus ei võtnud arvesse PS § 44 ja avaliku teabe seaduse sätteid, mille kohaselt puudub alus keelduda kaebaja palutud info väljastamisest, põhjendades seda sellega, et sellele infole on kehtestatud kättesaadavuse piirangud. Kohus ei võtnud arvesse vastustaja esindaja seletust kohtuistungil, kus ta nõustus sellega, et Tallinna Vangla kasutab igapäevatöös vanglas viibivate kinnipeetavate nimekirja, mida peetakse eraldi riikliku registri andmetest kinnipeetavate, aresti ja vahi all viibijate kohta.
2. Tallinna Vangla taotleb apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on halduskohtu otsus seaduslik ja õiguspärane, selles on õigesti hinnatud tõendeid ja kohaldatud õigesti materiaalõiguse norme. Kohus jättis õiguspäraselt rahuldamata kaebaja taotluse lubada tal istuda kohtuistungi ajal väljaspool kinnipeetavatest menetlusosalistele mõeldud barjääri. Kuna kinnipeetavate puhul on tegemist isikutega, kes on kuriteo või kuritegude eest süüdimõistetud, tuleb arvestada ka kohtus viibimisel julgeolekukaalutlusi. Julgeoleku kindlustamiseks viibib istungil koos kinnipeetavaga konvoi ja istungisaalis kinnipeetavatest menetlusosaliste tarbeks ehitatud 4 barjäär annab konvoile lisareageerimisaega kinnipeetava võimaliku põgenemise takistamiseks või kinnipeetavast lähtuva võimaliku julgeolekuohu tõrjumiseks. Kohus pakkus kaebajale, et barjääri taha tõstetaks istungisaalis olev väike lauake, kui ta vajab ülestähenduste tegemiseks horisontaalpinda. Kuna kaebaja pakutud võimalusest keeldus, siis ilmselt oli taotluse motiiviks mitte mugavam ülestähenduste tegemise võimalus, vaid eelisseisundi saamine kohtuistungil võrreldes teiste kinnipeetavatest menetlusosalistega, kes on esitanud kaebuse halduskohtusse. Asjaoluga, et istungil ei avaldatud halduskohtu istungi protokolli ega esitatud kaebajale allakirjutamiseks, ei ole rikutud HKMS §
3. HKMS § 20 kohaselt kohtuistung ja väljaspool kohtuistungit toimuv menetlustoiming protokollitakse vastavalt tsiviilkohtumenetluse sätetele. TsMS § 54 kohaselt kirjutab protokollile alla kohtunik, samuti kui protokolli on koostanud kohtuistungi sekretär või muu selleks pädev isik, kirjutab protokollile alla ka tema. Seega ei tulene protokolli allkirjastamise nõuet menetlusosaliste poolt. TsMS § 53 lg 1 kohaselt on nõutav poolte vande all antud seletuste, tunnistajate ütluste ja eksperdi suulise arvamuse ja vastuste kohta protokollitu kohe istungil teatavaks tegemine. Tallinna Vangla kasutab oma töös riiklikku kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registrit, mida peetakse digitaalse andmekoguna. Teiste registrite või nimekirjade pidamise järele puudub vajadus.

§ 23

lg 1 p 1 kohaselt keeldub teabevaldaja teabenõue täitmisest, kui taotletava teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust. Kinnipeeturegistri põhimääruse § 38 lg 1 kohaselt on kinnipeeturegister piiratud juurdepääsuga ja registri andmed on ette nähtud ainult ametialaseks kasutamiseks, kui nimetatud määruses ei ole sätestatud teisiti. Sama määruse § 42 lg 2 kohaselt võivad Justiitsministeerium ja Politseiamet teabenõude alusel väljastada kinnipeeturegistrist andmeid isikule, kellel on seadusest tulenevalt asutusesiseseks tunnistatud teabele juurdepääsu õigus. Kaebaja ei kuulu isikute hulka, kellel oleks kinnipeeturegistri andmetele juurdepääsuõigus, seetõttu oli Tallinna Vangla keeldumine kaebaja teabenõude täitmisest õiguspärane. Apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks vastustaja esindaja istungil kinnitanud, et Tallinna Vangla kasutab oma igapäevatöös kinnipeetavate ja vahistatute nimekirja eraldi kinnipeeturegistri andmetest, on ekslik. Kohtuistungi protokolli lk 6 on vastustaja selgitanud, et Tallinna Vangla ametnikud kasutavad oma töös kinnipeeturegistrit ja igasuguste muude nimekirjade järele puudub vajadus. Protokolli lk 7 on üles tähendatud vastustaja esindaja vastus kaebaja küsimusele: „See, kui keegi kontaktisik teeb märkmeid kinnipeetava kohta, kelle kirju edastab või kellega räägib, ei ole mingil kombel ametlik. [...] Igaüks võib oma tööülesannete täitmise kohta teha märkmeid, ka kontaktisik võib oma tööülesannete täitmise kohta teha märkmeid nende kinnipeetavate kohta, kelle probleeme peab lahendama.“ RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
2. mai 2007 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ja HKMS § 47 lg 3 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Vastavalt HKMS §-le 34 lg 2 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. 5 Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebusega, et kohus on rikkunud poolte võrdsuse printsiipi sellega, et keeldus teda lubamast laua taha, kus tal oleks olnud võimalus paremini teha oma märkmeid. Sellest keeldumine ei ole vastuolus ka õiguskantsleri seisukohtadega, nagu seda väidab apellant. Õiguskantsler oma kirjas on märkinud, et üldjuhul ei ole vajalik käeraudade ja barjääri kasutamine Samas ei ole seda võrduse printsiipi võimalus kohaldada, seadmata samaaegselt ohtu kohtusaalis viibivate isikute turvalisust ja korda. Igal konkreetsel juhul on kohtu otsustada, kas ta kasutab barjääri või mitte. Halduskohus on arutanud apellandi taotlust lubada tal istuda laua taha ja leidnud, et barjääri taga viibimine ei takista tal oma õiguste realiseerimist. Seega ei ole antud juhul tegemist olukorraga, mis seaks kahtluse alla kohtu erapooletuse ja objektiivsuse. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et halduskohus on rikkunud HKMS § 20 lg 2 ja 4 sätteid. HKMS § 20 kohaselt kohtuistung ja väljaspool kohtuistungit toimuv menetlustoiming protokollitakse vastavalt tsiviilkohtumenetluse sätetele. Tsiviilkohtumenetlus ei näe ette protokolli avaldamist kohtuistungil ja seda, et apellandil oleks see võimalik koheselt alla kirjutada. Samuti ei ole nõuet allkirjastada see kohe pärast kohtuistungit. Menetlusosalistel on võimalik tutvuda kohtuistungi protokolliga pärast selle allkirjastamist ja teha sellesse 3 päeva jooksul oma täiendusi ja parandusi. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebusega, et kaebaja palutud info väljastamisega on rikutud PS § 44 ja avaliku teabe seaduse sätteid. Oma teabenõudes soovis apellant Tallinna Vanglalt saada kõikide vanglas viibivate kinnipeetavate ja vahistate nimekirja paberikandjal. Halduskohus leidis õigesti, et vangla on õiguspäraselt keeldunud teabenõude täitmisest.

§ 23

lg 1 p 1 kohaselt teabevaldaja keeldub teabenõude täitmisest, kui taotletava teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust.

§ 34lg 1 kohaselt on piiratud juurdepääsuga teave, millele juurdepääs on seadusega piiratud. Vang

S § 51 lg 2 alusel on kinnipeeturegistri andmed ette nähtud ainult ametialaseks kasutamiseks ja neid väljastatakse ainult andmekogu põhimääruses sätestatud isikutele. Tallinna Vangla on kinnitanud, et nendel puuduvad muud nimekirjad kui ainult need, mis on kinnipeeturegistris. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kui kontaktisikud kasutavad oma igapäevases töös kinnipeetavate ja vahistatute nimekirja, milles on märgitud andmed sektsioonis viibivate isikute kohta (isiku nimi, sünniaeg, kambri number), siis ei ole see avalik teave

§ 3lg1 tähenduses, kuna need põhinevad kinnipeeturegistri andmetel.

Kuna kinnipeeturegistri andmed on ainult ametialaseks kasutamiseks, siis ei ole neid apellandile võimalik väljastada. Viivi Tomson Maili Lokk 6 Agu Timmi