KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2007, Tartu Haldusasja number 3-06-2249 Haldusasi H.

§ 67

p 1 ja Tartu Vangla kodukorra p 7.1.1 kohustavad kinnipeetavat täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Tartu Vangla kodukorra p 7.1.6 kohustab kinnipeetavat olema vangla teenistujatega viisakas. Tartu Vangla kodukorra p 7.2.4 keelab kinnipeetaval isikul kasutada vanglateenistujatega suhtlemisel ebatsensuurseid, ähvardavaid ja solvavaid väljendeid. Kaebaja väide, et vaidlustatud käskkiri on talle antud põhjuseta, kuna ta kedagi ei solvanud, on paljasõnaline ja ei leidnud kohtus tõendamist. Asja materjalidest nähtuvalt sõimas H.H. 20.10.2006 kella 10.10 ajal Tartu Vanglas jalutusboksist väljudes vanglaametnikku, kasutades solvavaid ja ebatsensuurseid väljendeid. Vanglaametniku solvamine sõnadega ja žestiga on tõendatud Tartu Vanglas läbiviidud distsiplinaarmenetluse käigus kogutud tõenditega: vanglaametnike M. V., A. O., J. P. ja S. S. seletuskirjadega ning 01.11.2006 koostatud distsiplinaarmenetluse protokolliga. Kaebaja ise on keeldunud andmast seletuskirja, mille kohta on koostatud 20.10.2006 akt. Vaidlustatud käskkirjaga on kaebaja tutvunud 14.11.2006, samuti on ta tutvunud vangla sisekorda reguleerivate õigusaktidega ja on teadlik kinnipeetavatele esitatavatest nõuetest.

§ 63

lg 3 kohaselt võetakse karistuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. Kohus oli seisukohal, et Tartu Vangla direktor, arvestades kaebaja suhtumist oma distsiplinaarsüütegudesse ja õiguskorda ning asjaolu, et tal on 23 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis ei ole teda mõjutanud õiguskuulekalt käituma, pidades vajalikuks kohaldada kaebaja suhtes distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist, toimis õigesti, kuna varasemad karistused ei ole teda mõjutanud asuma õiguskuulekale teele. Vaidlustatud haldusakt on antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas ning vastab vorminõuetele, mistõttu selle tühistamiseks puudub alus. Enne karistuse määramist on läbiviidud vastavalt

§ 64distsiplinaarmenetlus, milles on tõendamist leidnud kaebaja süüline käitumine.

Tartu Vangla direktori otsustus on kaalutletud ja määratud karistus on proportsioonis üleastumise raskusega. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. H.H. taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohtuotsus ebaõiglane. Kaebaja poolne distsipliinirikkumine ei ole tõendatud. Tunnistusi andnud valvurite seletuskirjad on sõna-sõnalt ühesugused, s. t kirjutatud kellegi poolt ette dikteeritult; vanglatöötaja A. O. valdab eesti keelt algtasemel, seega ei saaks ta kirjutada seletuskirja puhtas eesti keeles. Kaebaja taotles endale riigi kulul advokaadi määramist, kuid kohus seda ei võimaldanud. Kuna vangla esindajal oli ilmselt juriidiline haridus, siis oli kaebaja kohtusaalis ebavõrdses seisus. Apellant palub kutsuda kohtuistungile valvurid, kes kirjutasid kaebaja kohta ettekanded – M. V, A. O, J. P ja S. S. 2
2. Tartu Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt ei saa vanglaametnike ettekannete sarnasus kahtluse alla seada nende tõenduslikku tähendust, kuna ettekanded kirjeldavad üht ja sama sündmust. Vanglaametnik A. O valdab eesti keelt piisavalt selleks, et teenistusülesandeid nõuetekohaselt täita ja tema keeleoskuse pinnalt ei ole käesoleva ajani ühtki arusaamatust tõusetunud, s. h ei ole ka kaebaja sellele varem tähelepanu juhtinud. Kohus talitas õiguspäraselt, kui jättis kaebajale riigi õigusabi määramata. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 loetleb juhud, millal riigi õigusabi ei anta, s. h kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi või kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Kaebaja senised kohtussepöördumised on näidanud, et ta on võimeline oma õigusi ise kaitsma. Riigikohtu halduskolleegium on otsuses nr 3-3-1-54-03 märkinud, et halduse kaalutlusotsuste kohtulik kontroll on piiratud: kohus kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- või vormivigu, mis võisid mõjutada asja sisulist otsustamist, kas otsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele ega ole tehtud diskretsioonivigu. Halduskohus teostas kontrolli Tartu Vangla direktori kaalutlusotsuse üle igakülgselt, kohaldades õigesti nii materiaal- kui menetlusõiguse norme ning hindas tõendeid õigesti. Tartu Vangla nõustub kõigi kohtu seisukohtadega ning jääb oma seletuste ja põhjenduste juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
4. veebruari 2007 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ja HKMS § 47 lg 3 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist: Ringkonnakohtul nagu ka halduskohtul pole alust kahelda vanglaametnike M. V, A. O, J. P ja S. S. ettekannete õigsuses, mille kohaselt H.H.
5. oktoobril 2006 kella 10.10 paiku jalutusboksist väljudes solvas vanglaametnikke sõnadega ja žestidega ning hiljem solvas vanglaametnikke ka seletuskirja kirjutamise nõudmisel. Sisuliselt ringkonnakohtu istungil H.H. ka ise tunnistas ebatsensuursete sõnade kasutamist, kuid leidis, et need on eestikeelsed sõnad, mis ei ole solvavad.

§ 67

p 1 ja Tartu Vangla kodukorra p 7.1.1 kohustavad kinnipeetavat täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Asjas puudub vaidlus selle üle, et H.H. le on tutvustatud vangla sisekorda reguleerivaid õigusakte. Tartu Vangla kodukorra p 7.1.6 kohustab kinnipeetavat olema vangla teenistujatega viisakas. Tartu Vangla kodukorra p 7.2.4 keelab kinnipeetaval isikul kasutada vanglateenistujatega suhtlemisel ebatsensuurseid, ähvardavaid ja solvavaid väljendeid. Kuna H.H. kasutas vanglateenistujatega suhtlemisel ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid, siis on tema poolt distsipliinirikkumine tõendamist leidnud.

§ 63lg 3 alusel võetakse karistuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki.

Kuna H.H. t on juba varem korduvalt karistatud distsiplinaarkorras, siis oli direktor õigustatud 3 teda karistama kartserisse paigutamisega, kuna varasemad karistused ei ole teda sundinud õiguskuulekale käitumisele. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga ka selles, et A. O. ei oska sellisel tasemel eesti keelt, et oleks võimeline kirjutama ettekannet. Ringkonnakohtul puudub alus arvata, et vanglaametniku ettekanne oleks koostatud kellegi teise poolt. Asjaolu, et ettekannete sisu on sama ei anna veel alust väita, et H.H. pole talle süüks arvatud distsiplinaarrikkumist toime pannud. Seega puudub alus halduskohtu otsuse tühistamiseks. Viivi Tomson Maili Lokk 4 Agu Timmi