2-07-8758/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-8758 Tsiviilasi AV hagi TL(endine nimi V) vastu elatise saamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AV(isikukood XXX, elukoht XXX); kostja TL(endine nimi V) (isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 13.06.
3. a Istungil osalenud isikud hageja AV kostja TL RESOLUTSIOON Välja mõista TL’ilt (endine nimi V) AV kasuks igakuine elatusraha 2000 (kaks tuhat) krooni tütar H-MV(sünd. XXX) ülalpidamiseks kuni tütre H-MV täisealiseks saamiseni . Välja mõista TL’ilt (endine nimi V ) AV kasuks igakuine elatusraha 2000 (kaks tuhat) krooni poeg TV(sünd. XXX) ülalpidamiseks kuni poeg TV täisealiseks saamiseni. Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatult täitmisele. Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatult täitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud asjaolud 13.03.2007.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sündis poolte abielust . tütar H-MVja poeg TV. Kostja on alates eraldi elama asumisest kuni käesoleva ajani maksnud laste ülalpidamiseks elatist kuus.kokku 1000 krooni Kostja laste vastu huvi ei tunne, võtab ühendust paar korda aastas, jõuludel ja sünnipäevadel, et üle anda kingitused. Hageja on laste ülalpidamiseks töötanud mitmeid aastaid kahel kohal ning viibis seoses suure töökoormusega . haiguslehel . Hetkel hageja töötab. Poolte ühine tütar on sügava puudega ja seega erivajadustega, seoses sellega on ka suuremad kulutused tütre ülalpidamisel..Kuna lapsed kasvavad ja nende vajadused suurenevad, siis hageja ei suuda enam kestvalt suuremat laste ülalpidamise kohustust kanda kui seda on kostjal. Kostja ei ole olnud vabatahtlikult nõus maksma rohkem elatist, kui kuus 1000 krooni mõlema lapse peale kokku. Hageja ja laste kulutused kuus on keskmiselt 8000 krooni, millest 2000 krooni kulub eluruumile, 2000 krooni söögile, 200 krooni telefonidele, 1000 krooni oleks vajalik kiiresti kasvavate laste riietele ja jalanõudele, 300 krooni transpordivahendite kasutamisele, 1000 krooni sportimisele,mis on laste arengu seisukohalt väga oluline 1000 krooni ootamatutele väljaminekutele (nagu rohud haigestumiste või traumade korral, üritustel osalemiseks jms.) ning 14-15 aastastele noortele on vaja anda ka igal kuul umbes 500 krooni taskuraha, et nad õpiks iseseisvalt majandama ja saaks osa võtta kultuuriüritustest (kino, teater, muusikaüritused jne.). Kostja on korduvalt keeldunud laste elatise summa suurendamisest. Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista igakuine elatis laste ülalpidamiseks kokku 4000 krooni kuus ning tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatishagi esitamist kokku 3000 krooni kuus. Kostja vastuväited Kostja ei ole nõus maksma lastele kokku elatist 4000 krooni kuus. Alates poolte lahku kolimisest on kostja maksnud elatusraha 1500 krooni kuus, toetades lapsi ka suuremate väljaminekute puhul (rattad, mobiiltelefonid). Samuti toetas kostja hageja peret rasketel sündmustel ja jooksvate probleemide lahendamisel. Alates . on hagejal uus elukaaslane ja seoses kostja majandusliku seisu halvenemisega, leppisid pooled kokku, et kostja maksab elatusraha lastele kokku 1000 krooni kuus. Koolivaheaegadel ja hageja puhkusereiside (välisriikides) ajal, veedavad lapsed enamuse ajast kostja pensionärist ema juures, millega seoses toetab kostja ka oma ema materiaalselt. Lastega suhtleb kostja ilma hageja vahenduseta, kuna lapsed on piisavalt suured. Tütar külastab kostjat keskeltläbi korra kuus, võimalusel on kostja andnud tütrele ka taskuraha. Kostja ei pea õigeks hageja 300 kroonist väljaminekut transpordile, kuna 30 päeva juuniorkaart maksab 90 krooni ja sõidusoodustus sügavpuudega lapsele on tasuta. Samuti ei ole kostja nõus maksma elatist tagasiuatuvalt ühe aasta eest. Kostja väitel ei ole hageja eelnevalt tema poole pöördunud elatusraha suurendamis nõudega.. Kostjal enda väljaminekud kuus keskeltläbi 2000 krooni kommunaalmaksudele, 800 krooni kommunikatsioonivahenditele (internet, TV, telefon), 2000 krooni söögile ja 2500 krooni muudele kulutustele ( riided, jalanõud, ravimid, kultuur, transport).. Lähtudes eeltoodust on kostja nõus maksma lastele igakuist elatist ülalpidamiseks kokku 2500 krooni kuus. 13.06.2007.a. toimunud istungil loobus hageja nõudest mõista kostjalt välja elatis tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatishagi esitamist kokku 3000 krooni kuus, ülejäänud osas jäi hagi juurde. Kostja on nõus laste ülalpidamiseks elatist maksma 1800 krooni kuus kummalegi lapsele. Kohtu põhjendused H-MV sünnitunnistusega on tõendatud, et tema vanemateks on AV ja TL (endine nimi V). TV sünnitunnistusega on tõendatud, et tema vanemateks on AV ja TL(endine nimi V). PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vastavalt PKS § 61 lg 1 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on tsiviilasjas nr. 3-2-1-57-04 asunud seisukohale, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja palub kostjalt kummagi lapse ülalpidamiseks välja mõista elatis 2000 krooni kuus. Kostja vaidleb hageja elatise nõude suurusele vastu. Kostja on nõus maksma lastele elatist, kuid ei suuda maksta hageja nõutud summat ning on nõus maksma kummalegi lapsele elatist miinimumsummas ehk 1800 krooni kuus. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2006.a määrusega nr 273 on kuupalga alammääraks kehtestatud 3600 krooni. Seega on miinimum elatise summa ühele lapsele 1800 krooni. Esitatud materjalidest nähtuvalt on kostja viimastel aastatel maksnud laste ülalpidamiseks ebapiisavalt elatusraha, millega ta on rikkunud laste õigust saada piisaval määral ülalpidamist mõlemalt vanemalt. Lapsed on 15 ja 16 aastat vanad, seega on nad eas, kus nende vajadused kasvamiseks ja arenemiseks on oluliselt suurenenud. Samuti on kohtule esitatud poolte ühise tütre H-MV Arstliku Ekspertiisi otsus nr. XXX mille järgi lapsel on raske puue, mis põhjustab lisakulutusi, seega tuleb asuda seisukohale, et puudega lapse ülalpidamiskulud on oluliselt suuremad kui samaealise terve lapse puhul. Kohus asub seisukohale, e antud juhul kuulub kohaldamisele ka PKS § 58, mille kohaselt kohus lähtub lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest. Lastekaitse seaduse õ 3 järgi on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Vanem on PKS § 60 lg. 1 järgi kohustatud ülalpidama oma alaealist last, tagamaks talle igakülgse hoolirtsuse ja täisväärtusliku arengu võimalused. Seega tuleb primaarseks lugeda lapse vajadusi ja huve. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatis tütar H-MV ülalpidamiseks 2000 krooni kuni tütre täisealiseks saamiseni . ja igakuine elatis poeg TV ülalpidamiseks 2000 krooni kuni poja täisealiseks saamiseni . Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu (näit. 2007.a. 22 %), mistõttu vanem saab väljamõistetud elatusraha summast reaalaselt igakuiselt kulutada lapse ülalpidamiseks orienteeruvalt 1560 krooni. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 järgi ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi ja lapse elatisenõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisel. Taimi Kollom Kohtunik