KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Egon Konsand, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2007. a Tartu Tsiviilasja number 2-06-2103

§ 70

lg 2 alusel elatise väljamõistmist ka elatisenõude kohtule esitamisele eelneva perioodi eest, s.o alates 07.11.

1. Elatise määraks palus hageja kehtestada maksmisperioodil kehtiv elatise miinimummäär.
2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja märkis, et lapse sündimisel ei soovinud hageja lapse kostjast põlvnemise fikseerimist, saades nii riigilt sotsiaaltoetusi. Kostja avaldas, et on nõus võtma lapse enda kasvatada ning sellisel juhul ei nõua ta hagejalt lapsele elatist. Kostja väitel puuduvad tal rahalised vahendid elatise maksmiseks, oma sissetuleku suurust kostja kohtule ei avaldanud. Kostja maksab kohtuotsuse alusel elatist veel kahele lapsele. Kostja kinnitas, et on suuteline maksma elatist kuni 500 krooni kuus. MAAKOHTU LAHEND
3. Tartu Maakohus rahuldas 30.01.2007 otsusega, juhindudes

§-dest 60; 61 ja 70, hagi osaliselt ning mõistis välja O.K. lt igakuise elatusraha E.K. kasuks poeg O.K. ülalpidamiseks alljärgnevalt: alates 07.11.2005 kuni 31.12.2005 1000 krooni kuus, alates 01.01.2006 kuni 31.12.2006 1200 krooni kuus, alates 01.01.2007 kuni 22.01.2009 1500 krooni kuus ning edaspidiselt kuni lapse täisealiseks saamiseni elatise maksmise kohustuse perioodil seadusega kehtestatud elatise miinimummäär lapse kohta kuus. Otsuse kohaselt on pooled asja menetluse vältel teinud perekonnaseisuasutusele ühise avalduse ning kostja on lapse sünniakti kantud lapse isana. Seega on kostja

§ 60lg 1 alusel kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

Hageja on kinnitanud, et kostja ei ole vabatahtlikult täitnud lapse ülalpidamiskohustust. Kostja hageja väiteid ümber lükanud ei ole. Kostja viited valmisolekule võtta laps enda kasvatada ja seeläbi välistada temalt elatise väljamõistmine, on asjakohatud, sest käesoleva asja menetlusobjektiks ei ole lapse elukoha kindlaksmääramise küsimus. Seega tuleb kostjalt

§ 61lg 1 alusel välja mõista hageja kasuks igakuine elatusraha lapse ülalpidamiseks.

2 Kohus leidis, et hageja nõue kehtestada elatise suuruseks seadusega ettenähtud minimaalmäär kuus, ei ole põhjendatud. Elatise suuruse määramisel lähtub kohus

§ 61

lg 2 sätestatust – vanemate võimalustest ja lapse vajadustest, ning

§ 61

lg 4 sätestatud elatise miinimummäärast (1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ühe lapse kohta kuus). Perioodil 01.01.-31.12.2005 oli kuupalga alammääraks 2690 krooni, millest ½ moodustab 1345 krooni; perioodil 01.01.-31.12.2006 3000 krooni, millest ½ moodustab 1500 krooni, ning alates 01.01.2007 on kuupalga alammääraks 3600 krooni, millest ½ moodustab 1800 krooni. Elatise miinimummäära kehtestamisega on seadusandja lähtunud eesmärgist, et nimetatud summa peab tagama lapse huvide kaitse lapse materiaalse kindlustatuse näol ning selle miinimumsumma kehtestamisel on seadusandja arvestanud elatist maksma kohustatud isikul selleks materiaalsete võimaluste eelduslikku olemasolu. Samuti on perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja regulatsioonieesmärgi kohaselt vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks laste ülalpidamiskohustuse täitmise võimalikkuse. Eeltoodust johtuvalt on ainetud ja põhjendamatud kostja viited enda sissetuleku piiratusele, mingeid tõendeid kostja (vaatamata kohtu korduvatele ettepanekutele) oma sissetuleku suuruse kohta kohtule esitanud ei ole, jättes realiseerimata väite tõendamiskohustuse. Seega on elatise väljamõistmiseks miinimummäärast väiksemas summas vajalik

§ 61lg 5 või 6 sätestatud erandlike asjaolude esinemine.

Kostja on kohtule esitanud tõendi, et temalt on 27.05.1996 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-656/96 välja mõistetud igakuine elatusraha R.Š kasuks laste R. ja D. Š ülalpidamiseks 200 krooni lapse kohta kuus. Siit johtuvalt esineb

§ 61

lg 5 sätestatud erandlik asjaolu, mis võimaldab kehtestada elatise määra alla seadusega sätestatud miinimummäära. Arvestades kostja poolt teistele lastele makstava elatise suurust (kummalegi 200 krooni kuus) ning elatist saama õigustatud lapse vajadusi ning kostja võimalusi (töötab ja omab alalist sissetulekut), pidas kohus otstarbekaks ja õiglaseks kehtestada kostjalt väljamõistetava elatise suuruseks summa, mis on veidi väiksem elatise maksmisperioodil kehtivast miinimummäärast. Kohus leidis, et nimetatud elatise määr, arvestades hagejapoolset osalust lapse ülalpidamisel, tagab lapsele hädavajaliku sotsiaalse ja materiaalse kindlustatuse.

§ 70

lg 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel elatise välja mõista tagasiulatuvalt aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud

§ 61lg 6 sätestatud asjaolusid.

Hageja on vastava nõude esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduses 13.04.

1. Hageja on kohtule kinnitanud, et kostja ei ole alates 07.11.2005 täitnud lapse ülalpidamiskohustust. Siit johtuvalt on hageja õigustatud nõudma elatise väljamõistmist alates 07.11.
2. Arvestades kostjalt varasema kohtuotsusega väljamõistetud elatise maksmise kohustuse lõppemist 21.01.2009, pidas kohus otstarbekaks ja õiglaseks nimetatud daatumist alates määrata elatise suuruseks seadusega kehtestatud miinimummäär. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3. E.K. taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist elatise suuruse osas ning uue otsuse tegemist, millega mõista välja O.K. lt E.K. kasuks elatis poja O.K. ülalpidamiseks alates 07.11.2005 kuni 31.12.2005 1345 krooni kuus, alates 01.01.2006 kuni 31.12.2006 1500 krooni kuus ja alates 01.01.2007 kuni O.K. täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxxxx, 1800 krooni kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast lapse kohta. 3 Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohus vääralt tõlgendanud

§ 61

lg 5.

§ 61

lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise maksena, lähtudes lapse vajadustest ja kummagi vanema varalisest seisundist.

§ 61lg 5 kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla sama paragrahvi 4.

lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostjal on kolm last, R. Š kasuks välja mõistetud elatis on 9 korda väiksem kui seda näeb ette käesoleval ajal kehtiv

§ 61lg 4.

Asjaolu, et R. Š pole pidanud otstarbekaks esitada kostja vastu elatise suurendamise nõuet, ei saa tähendada, et sellest tulenevalt peab ka hageja ja kostja poeg saama elatist seaduses sätestatud miinimummäärast vähem. Olukord, kus kostja ei täida kohaselt kohustusi kahe lapse ees, ei saa olla käsitletav mõjuva põhjusena elatise määra vähendamiseks

§ 61lg 5 mõttes.

Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-57-03 kohaselt peab lapse ülalpidamine katma tema igapäevased vajadused. Kostjalt välja mõistetud summa ei kata tema poja normaalseid vajadusi ning suurendab põhjendamatult hagejale langevaid kohustusi. Kostja on suuteline tasuma elatisena vähemalt

§ 61lg 4 sätestatud miinimumi. Ts

MS § 436 lg 1 ja 2 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning tuginema üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Maakohtu otsus eeltoodud nõuetele ei vasta. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid oma sissetulekute kohta ning on piirdunud vaid kinnitusega, et need on ebapiisavad „absurdselt“ suure elatise tasumiseks. Samuti ei ole ta esitanud tõendeid, et ta on tegelikult täitnud oma teiste laste ülalpidamiskohustust. Sellele vaatamata on kohus pidanud kostja väiteid tõendatuks ning rajanud neile oma otsuse. Samuti ei nähtu kohtuotsusest, millistest asjaoludest ja kaalutlustest lähtuvalt on kohus määranud elatise suuruse ajavahemikul 07.11.2005 kuni 22.01.

1. Seega ei põhine kohtuotsus kogutud tõenditel ning on olulise küsimuse osas motiveerimata.
2. O.K. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, kuna tal ei ole võimalik nõutud summasid maksta. Lapsi on võimalik kasvatada ka väiksemate rahaliste vahenditega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja Tartu Maakohtu otsust tuleb muuta väljamõistetud elatise suuruse osas. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 alusel apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasikaevatud.
4. Apellant on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega kohus mõistis elatise välja alla

§ 61

lg 4 sätestatud alammäära.

§ 61

lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et maakohtu otsuses ei ole esitatud veenvaid põhjendusi, miks tuleks elatis välja mõista alla seaduses sätestatud alammäära.

§ 61

lg 6 kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi

1. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Käesolevas asjas ei ole kostja esile toonud asjaolusid, mis annaksid aluse seadusest tulenevalt elatise suurust vähendada, samuti ei ole selliseid asjaolusid maakohus tuvastanud. 4 Kostja on tööealine ja -võimeline isik, asjaolu, et tal on teisi ülalpeetavaid ja tal lasub kohustus elatist maksta ka teistele lastele, ei saa olla aluseks elatise vähendamiseks. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et ta ei ole võimeline elatist minimaalmääras tasuma. Ringkonnakohtu istungil andis kostja vastuolulisi seletusi oma sissetulekute kohta, väites, et ta on kolme viimase kuu jooksul olulises osas tasunud ära oma varasema elatise võla teistele lastele. Samas ei osanud ta kindlalt öelda, kui suur on võlgnevuse summa ja kui suures osas ta igakuiselt elatist on tasunud. Kostja väitis, et mõni kuu on summa 2000 kr, kuid mõnel kuul kuni 10 000 kr. Ringkonnakohus leiab, et kostja sissetulek, mis võimaldas kolme kuuga 35 912 kr suuruse võlgnevuse olulises osas tasuda, peab olema piisav, et tasuda elatist hagejale minimaalses määras. Ringkonnakohus rahuldab käesoleva otsusega apellandi taotluse mõista välja O.K. lt E.K. kasuks elatis poja O.K. ülalpidamiseks alates 07.11.2005 kuni 31.12.2005 1345 krooni kuus, alates 01.01.2006 kuni 31.12.2006 1500 krooni kuus ja alates 01.01.2007 kuni O.K. täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxxxx, 1800 krooni kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast lapse kohta.
2. Menetluses kantud kulud tuleb jätta kostja kanda. Üllar Roostoja Egon Konsand 5 Andra Pärsimägi