lg 4, mille kohaselt on nõuete aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kostja ei ole täitnud poolte vahel sõlmitud lepinguga võetud kohustust arvete õigeaegseks tasumiseks. Raha tasumise kohustus eeldab isiku tahtlikku käitumist ning seega on vaja kohustuse mittetäitmiseks samuti tahtlust. Hageja on seisukohal, et arve mittetasumine on kohustuse tahtlik rikkumine ning sellest tulenevalt tuleb vastavalt
lg-le 4 kohaldada 10- aastast nõude aegumistähtaega, mistõttu ei ole hageja nõue aegunud. Ühtlasi on hageja seisukohal, et kostja viited nõude aegumisele on käsitletavad kostja pahauskse käitumisena. Nimelt oli kostja võlgnevusest teadlik juba 2000-ndal aastal, mida kinnitab ka kostja ise oma vastuses hagile. Sellest hoolimata ei ole kostja tänaseni rahalist kohustust täitnud. Eelnevast tulenevalt on hageja seisukohal, et kostja, olles eelnevalt teadlik tarbitud teleteenusest ja selle eest nõuetekohase tasumise kohustusest, on ilmselgelt tahtlikult rikkunud oma kohustusi. Seega, olles eelnevalt keeldunud lepinguga võetud kohustuste täitmisest, on kostja tuginemine aegumise sätetele alusetu. KOHTU SEISUKOHT Pooled on oma kirjalikes seisukohtades hagi osas avaldanud, et nad on nõus kirjaliku menetlusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Kohus juhindudes TsMS § 430 lahendab antud asja kirjalikus menetluses. 2 I. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002.a, kohaldatakse enne käesoleva seadust jõustumist kehtinud seadust. Hagimaterjalidest nähtub, et hageja ees tekkis kostjal võlgnevus alates veebruarist 2000.a. Seega tuleb antud juhul kohaldada tsiviilasja lahendamisel tsiviilkoodeksit (TsK) ja tsiviilseadustik üldosa seaduse (
) redaktsiooni 01.01.2000 – 01.07.2002.
Kui hagi esitatakse pärast aegumistähtaja möödumist (hagi aegumist) ja huvitatud pool nõuab hagi aegumise kohaldamist, jätab kohus hagi rahuldamata. Kostja taotleb nõudele aegumise kohaldamist. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRakS) § 9 lg 1 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne
) (redaktsioon 01.01.2000 – 01.07.2002) § 116 kohaselt aegumistähtaja kulg algab päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest.
lg 1 sätestab, et hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. Kehtiva
S § 9 lg 2 tuleb antud juhul aegumisele kohaldada pärast
lg 4, mille kohaselt on nõuete aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kostja oli võlgnevusest teadlik juba 2000-ndal aastal, mida kinnitab ka kostja ise oma vastuses hagile. Sellest hoolimata ei ole kostja tänaseni rahalist kohustust täitnud. Hageja on seisukohal, et kostja, olles eelnevalt teadlik tarbitud teleteenusest ja selle eest nõuetekohase tasumise kohustusest, on ilmselgelt tahtlikult rikkunud oma kohustusi.
lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kohus leiab, et
lg 4 sõnastus ei määratle tahtluse sisu tsiviilõigusliku nõude aegumise kontekstis.
-is sätestatud aegumise regulatsiooni eesmärk on käibekindluse ja õigusrahu tagamine ning nõude aegumine ei vabasta põhimõtteliselt võlgnikku kohustuse täitmisest, vaid seab nõude esitamisele ajalise piiri, millal riigi vahendusel nõude maksmapanemisele saab võlgnik aegumise vaide esitada. Kuna aegumise regulatsiooni eesmärgiks on ka võlausaldaja sundimine oma nõudeõigust mõistliku aja jooksul maksma panna, siis on põhjendatud aegumise puhul tahtluse kitsam sisustamine. TsK § 227 kohaselt isik, kes ei täitnud kohustist või täitis selle mitte nõuetekohaselt, kannab varalist vastutust ainult süü (tahtlus või ettevaatamatus) olemasolul, välja arvatud seaduse või lepinguga ettenähtud juhud. Kostja võib TsK § 227 järgi vastutusest vabanemiseks tõendada, et ta ei ole lepingu rikkumises süüdi. Lepingu rikkuja tahtlust ei eeldata, st seda peab tõendama hageja (Riigikohtu 13. mai 2004. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-63-04). 3 Kohus leiab, et
lg 4 ei tulene tahtluse eeldust, seega peab hageja esitama faktilised asjaolud, millest tuleneb konkreetsel juhul rahalise kohustuse täitmata jätmisel võlgniku tahtlus. Kohtu arvates ei ole hageja kohustuse tahtlikku rikkumist kostja poolt tõendanud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja oleks teatanud keeldumisest oma lepingujärgsete kohustuste täitmisest. Kohus leiab, et hagejal on olnud piisavalt aega viie aasta jooksul panna oma nõuded kostja vastu maksma kohtu teel, kui kohustust ei ole täidetud vabatahtlikult. Kui oma õigust mõjuva põhjuseta ei ole aegumistähtaja jooksul kasutatud, on see aluseks nõudeõiguse kaotamisele. Samuti kohus leiab, et hageja poolt viidatud asjaolu, et kostja ei ole teatanud oma elukoha muutusest, ei ole aluseks
lg 4 kohaldamiseks, kuna see ei ole takistuseks hagejale kohtusse pöördumiseks kostja vastu. Pooled ei ole viidanud ega kohus tuvastanud aluseid, mis annaksid kohaldada nõude aegumisele katkemist või peatumist. Kohus on seisukohal, et antud asjas ei ole hageja poolt toodud asjaolud tõendamaks kostja tahtlust arvete tasumata jätmiseks, piisavad, et kohaldada
III. Hageja on nõude aluse tõendamiseks esitanud 16.07.1999.a liitumislepingu nr 0066068 ja viis arvet: 04.02.2000.a summas 1301,40, millest kostja poolt tasumata 267,40 krooni, tasumise tähtaeg 18.02.2000; 04.03.2000.a summas 1256,90, tasumise tähtaeg 18.03.2000.a; 04.04.2000.a summas 3749,30, tasumise tähtaeg 18.04.2000.a; 04.05.2000.a summas 870,10, tasumise tähtaeg 18.05.2000.a; 04.06.2000.a summas 125,40, tasumise tähtaeg 18.06.2000.a. Hageja on esitanud kohtusse hagi 05. mail 2006.a. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue 04.02.2000.a, 04.02.2000.a, 04.03.2000.a, 04.04.2000.a, 04.05.2000.a ja 04.06.2000.a esitatud arvete alusel kokku summas 6269,10 krooni on aegunud, kuna aegumistähtaja kulgemine algab VÕSRakS § 9 lg 2 alusel 01.07.2002.a ja lõppes
lg 1 arvestades 01.07.2005.a.
(enne 01.07.2002.a kehtinud redaktsioon) kohaselt peanõude aegumisega aegub ka sellest tulenev kõrvalnõue, vaatamata sellele, et kõrvalnõude aegumistähtaeg ei ole möödunud. Seega kohaldub
Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja hagi kostja vastu liitumislepingust nr 0066068 tuleneva põhinõude summas 6269,10 krooni ja viiviste nõudes summas 6269,05 krooni, kokku 12 538,15 krooni. KOHTUKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on seisukohal, et kuna antud juhul jättis kohus hageja poolt esitatud hagi rahuldamata, siis on põhjendatud jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.