Obsah (5)

§ 6§ 9§ 26§ 7§ 92

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tartu kohtumaja Kohtuasja number 3-07-93 Otsuse kuupäev 23. aprill 2007.a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi V.L. kaebus Tartu Linnavalitsuse elamukomisjoni

) § 6 lõike 2 punkt 1, mille kohaselt võib kaebuse või protestiga halduskohtus taotleda haldusakti või selle osa tühistamist.

§ 6

lõike 2 punkt 2 sätestab, et kaebusega võib halduskohtus samuti taotleda peatatud haldusakti täitmist või välja andmata jäetud haldusakti väljaandmist, peatatud või sooritamata toimingu sooritamist. Seega on kaebuse esitaja õigustatud taotlema vastustajale 3 kohustava ettekirjutuse tegemist, kui tema taotlus õigusvastase haldusakti tühistamiseks saab kohtus positiivse lahenduse.

§ 6

lõike 3 punktist 2 tulenevalt võib halduskohtus kaebusega taotleda ka avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist, mille tõttu on lubatav ka mittevaralise kahju hüvitamise nõue.

§ 9

lõige 1sätestab, et kaebuse haldusakti tühistamiseks võib halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti.

§ 9

lõige 4 sätestab, et kaebuse avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul kahju tekitanud avaliku võimu kandja tegevusest või tegevusetusest, sealhulgas haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Seega on kaebus kõigi nõuete osas esitatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kuna kohustamiskaebuse tähtaeg ühtib haldusakti tühistamiskaebuse tähtajaga, sest tegemist on sisuliselt kattuvate nõuetega vastavalt

§ 26lõike 1 punktile 1.

6. Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, on tõendite kogumis hindamisel seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja puudub alus kaebuse rahuldamiseks.

§ 7

lõike 1 esimene lause sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.

§ 26

lõike 1 punkt 1 sätestab, et kaebuse või protesti sisulisel lahendamisel on halduskohtul õigus tühistada õigusvastane haldusakt kas täielikult või osaliselt ning teha võimaluse korral ettekirjutus haldusakti tagasitäitmise kohta, näidates ära selle läbiviimise viisi.

§-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 punkti 1 koosmõjust tuleneb seega, et halduskohtu pädevuses on tühistada ainult selline haldusakt, mis rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole vastustaja vaidlustatud haldusaktiga rikkunud kaebuse esitaja subjektiivset õigust eluasemeteenuse vajajana arvele võtmiseks, mille tõttu ei ole tegemist õigusvastase haldusaktiga. Asja materjalidega ei ole tõendamist leidnud ka kaebuse esitaja subjektiivsete õiguste riive vastustaja õigusvastase tegevusetusega, mille tõttu ei ole põhjendatud ka mittevaralise kahju nõue kummalgi alusel (haldusakti õigusvastasus või haldusorgani õigusvastane tegevusetus).

1. Sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) § 8 punkti 2 kohaselt on kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks sotsiaalhoolekande korraldamisel muuhulgas sotsiaalteenuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmise korraldamine ning sotsiaaltoetuste määramine ja maksmine. SHS § 10 kohaselt on sotsiaalteenuseks muuhulgas eluasemeteenused. SHS § 14 lõige 1 sätestab, et kohalikud omavalitsusorganid on kohustatud andma eluruumi isikule või perekonnale, kes ise ei ole suuteline ega võimeline seda endale või oma perekonnale tagama, luues vajaduse korral võimaluse sotsiaalkorteri üürimiseks. Sotsiaalkorteri andmise ja kasutamise korra kehtestab valla- või linnavolikogu elamuseaduse § 8 punkti 2 alusel. Elamuseaduse § 8 punkt 2 sätestab, et kohaliku omavalitsuse volikogu võimkonda elamusuhete reguleerimisel tema haldusterritooriumil kuulub munitsipaalomandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise korra, sealhulgas hooldus- ja remondieeskirjade kehtestamine. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud haldusakt on kooskõlas SHS § 14 lõikes 1 sätestatuga. Vastustaja ei ole eiranud kohaliku omavalitsusorgani kohustust anda eluruum isikule või perekonnale, kes ise ei ole suuteline ega võimeline seda endale või oma perekonnale tagama, luues vajaduse korral võimaluse sotsiaalkorteri üürimiseks. 4 Vastustaja on õigustatud nimetatud kohustuse täitmisel välja selgitama isiku viimase kuue kuu netosissetuleku, sest Tartu Linnavolikogu 24.04.2003 määruse nr 28 „Sotsiaaleluruumide üürile andmise kord“ punkt 4.
2. sätestab, et elamukomisjon ei rahulda arvele võtmise taotlust, kui taotluses esitatud andmete põhjal selgub, et isik ei vasta käesoleva korra punkti 2.2 nõuetele. Korra punkt 2.
3. sätestab, et eluasemeteenuse vajajana arvele võtmist võib taotleda Tartu linnas elav isik: 2.2.
4. kes ebapiisavate füüsiliste võimete või psüühiliste erivajaduste tõttu ei ole võimeline tagama endale või oma perekonnale eluruumi kasutamise võimalust; 2.2.
5. kes oma materiaalse seisundi tõttu ei suuda tagada endale või oma perekonnale eluruumi kasutamise võimalust. 2.
6. Näitajad käesoleva korra punktis 2.2 nimetatud alustel isikute eluasemeteenuse vajajana arvele võtmiseks ja vastavate toimingute tegemise tähtajad kehtestab linnavalitsus. Kaebuse esitaja ei vaidlusta vastustaja poolt tuvastatut, et kaebuse esitaja taotlemisele eelneva kuue kuu keskmine netosissetulek on 2796 krooni, mis ei jää pärast elamukomisjoni poolt põhjendatuks hinnatud miinimumnõuetele vastava keskmise üürihinna mahaarvamist alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud toimetulekupiiri. Vastustaja on õigustatult kohaldanud Tartu Linnavalitsuse 30.11.2000.a määruse nr 43 „Eluasemeteenuse vajajana arvele võtmise näitajate, toimingute tähtaegade ja taotlusele lisatavate dokumentide loetelu kinnitamine“ Lisa 1 punkte 3.4, 4 ja 5 ning tuvastanud, et kaebuse esitaja sissetulek ei jää pärast miinimumnõuetele vastava eluruumi üürimist alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud toimetulekupiiri. Seega on vastustaja haldusakt kooskõlas Korra punktiga 2.2.
7. Kuna kaebuse esitaja ei ole vastustajale avalduse esitamisel avaldanud andmeid oma viibimise koha kohta ja elukoha andmeid, siis tuleb lugeda haldusakt kooskõlas olevaks ka Korra punktiga 2.2.1, kuna vastustajast sõltumatutel põhjustel ei olnud vastustajal võimalik täiendavalt tuvastada, kas kaebuse esitaja psüühilised erivajadused on sedavõrd määravad, et ta ei ole seetõttu võimeline tagama endale eluruumi kasutamise võimalust. Kohus ei saa nõustada kaebuse esitajaga, et kaebuse esitaja on õigusvastaselt eluruumist väljatõstetud, kuna selles küsimuses on olemas jõustunud kohtulahend. Vastustaja pädevuses ei ole hinnang, kas kohtutäitur on kohtu varasema tagaseljaotsuse täitmisel käitunud õiguspäraselt. Määrav on, et pädev organ ei ole tuvastanud kohtutäituri tegevuse õigusvastasust. Elamukomisjoni pädevuses ei ole abivajavale isikule hooldaja määramine, mille tõttu ei saa vastustaja selles osas olla käitunud õigusvastaselt. Kaebuse esitaja ei ole tõendanud, et vastustaja oleks kaebuse esitajale hooldaja määramisel olnud tegevusetu, kuna kaebuse esitaja ei väida, et ta oleks vastavasisulise avalduse vastustajale üldse esitanud. Samuti puuduvad tõendid, et hooldaja määramisest oleks vastustaja poolt keeldutud põhjusel, et kaebuse esitajal puudub elukoht. Kuna asja materjalidega ei ole tõendamist leidnud vastustaja õigusvastane tegevusetus, puudub alus kaebuse rahuldamiseks ka sellel alusel. Asjakohane on vastustaja poolne osundamine asjaolule, et kaebuse esitajal on täisealine tütar M.L, kes on vastavalt Perekonnaseaduse § 64 lõikele 1 tõepoolest kohustatud kohaliku omavalitsuse kõrval toetama ja ülal pidama oma abi vajavat töövõimetut vanemat. Kaebuse esitaja ei ole välja toonud objektiivseid asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et kaebuse esitajal puudub võimalus oma probleemide lahendamisel tugineda täiskasvanud tütre toetusele ja abile. Kuna puuduvad alused vastustaja haldusakti tühistamiseks ja vastustaja tegevusetuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks, puudub kohtul alus ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks, sest tõendamist ei ole leidnud vastustaja tegevuse süülisus. 5 8.Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega, tuleb

§ 92lõike 1 alusel kaebuse esitaja menetluskulud jätta tema enda kanda.

Vastustaja ei ole taotlenud kaebuse esitajalt vastustaja menetluskulude välja mõistmist, mille tõttu ei pea kaebuse esitaja hüvitama vastustaja menetluskulusid. Roby Koik Kohtunik 6