← Eesti

2-05-1779/5

Obsah (5)§ 54§ 58§ 55§ 61§ 70

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise ja teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäe

§ 54

lg 1 p 1, 61 lg 4, 62, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, sotsiaalhoolekande seaduse § 5 lg 4, 8 lg 4 ja 24 lg 1 p 4, palub võtta S.B-lt ära vanema õigused alaealiste laste D.B ja K.R suhtes ning mõista kostjalt Sillamäe Linnavalitsuse hallatava asutuse Laste Hoolekande Asutus „Lootus“ ja Narva-Jõesuu Lastekodu kasuks alaealiste laste D.B ja K.R kasvatamiseks ja hooldamiseks igakuine elatis 1345 krooni kuus lapse kohta, kuid mitte alla ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja vastus 20.07.2005.a kohtule saadetud vastuses S.B tunnistas hagi osaliselt nõustudes tasuma poja K.R ülalpidamise eest Laste Hoolekande Asutuse „Lootus“ kasuks elatist. Muus osas leidis kostja, et kuna poeg D.B on suunatud Narva-Jõesuu Lastekodusse ja hagi on esitatud Sillamäe Linnavalitsuse poolt, puudub Sillamäe Linnavalitsusel alus esineda Maavalitsuse nimel. Kohtuistung Kohus määras asja läbivaatamiseks 29.09.2005.a, kell 10.00 eelistungi. Eelistungil kostja nõustus sellega, et temalt võetakse ära vanema õigused poja D.B suhtes, kuid teise poja K soovis kostja enda kasvatada võtta kuna tema sõnade kohaselt käib ta Tallinnas tööl ja üürib korterit. Kohus andis kostjale tähtaja oma väidete põhistamiseks ja tõendite esitamiseks. Kohus kaasas 10.10.2005.a määrusega menetlusse Tallinna Lasnamäe linnaosa valitsuse Sotsiaalhoolekande osakonna kuna kostja väitel elab ta aadressil Tallinn ning töötab müüjana osaühingus A, Lasnamäe 2

(5)Tsiviilasi nr 2-05-1779 turul. 28.03.2006.a Lasnamäe linnaosa valitsuse Sotsiaalhoolekande osakonna vastusest nähtub, et S.B ei ela antud aadressil, ega ei ole töötanud müüjana osaühingus A Lasnamäe turul. Kohus määras 14.12.2006.a kohtuistungi, kuid kostjale ei õnnestunud kohtukutset kätte toimetada kuna kostja asukoht on kohtule ja hagejale teadmata. Hageja oma 09.02.2007.a kohtule saadetud taotluses palub kostjale menetlusdokumendid kätte toimetada avalikult. 22.05.2007 kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kohtukutse on kostjale TsMS § 317 lg 1 järgi kätte toimetatud 11.05.2007.a. Kohtuistungile mitteilmumise seaduslikust takistustest kostja kohut teavitanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et kohtuistungile mitteilmumisel võib kohus asja lahendada sisuliselt. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja ei tegele oma laste kasvatamisega, lapsed viibivad alates 2003.a detsembrist ja 2004.a märtsist erinevates lastekodudes. Viimane kord külastas kostja lapsi 2005.a septembris ning alates sellest ajast pole temast midagi kuulda olnud. Hageja palub välja mõsta elatise laste kasvatamiseks laste hooldekande asutuste kus lapsed viibivad kasuks. Tunnistaja T.P, kes on Laste Hoolekande Asutuse Lootus spetsialist, ütlustel saabus K hoolekandeasutusse 19.03.2004.a. Hoolekandeasutusse tuli A.Š ja ütles et nende juures viibib laps kelle ema on vanglas ja palus et laps võetaks hoolekandeasutusse kuna neil puuduvad võimalused ja vahendid lapse ülalpidamiseks ja kasvatamiseks. 2005.a septembris tuli nende juurde S.B ning võttis lapse enda juurde ööseks. Naabrite ütluste järgi toimus seal pidu öö läbi. Me läksime olukorda selgitama. Selgus, et seal oli koos palju rahvast. Peale seda me ei lubanud enam last ööseks võtta. Peale seda käisime S.B registrijärgse elukoha aadressil Sillamäe. Seal teda ei olnud ning tema ema oli alkoholijoobes. Sellistes tingimustes lapsed elada ei saanud. Kostja ei tunne laste vastu huvi alates 2005.aasta septembrist. S rääkis et sõidab Pärnusse tööle, kuid ei sõitnud. Tunnistaja on veendunud, et asi ei parane ja S.B-lt tuleb ära võtta vanema õigused laste K.R ja D.B suhtes lähtudes laste huvidest kuna kostja on jätnud lapsed vanemliku hoolitsuseta ning laste käekäigu kohta huvi ei tunne. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja tunnistaja seletused ning hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et esitatud hagi vanema õiguste äravõtmiseks ja elatise väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele lähtudes esmajärjekorras laste huvidest. Vastavalt Lapse õiguste konventsiooni artiklile 3 punkt 1 lastega seonduvas tegevuses riiklike või era sotsiaalhoolekande asutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid. Lapse õiguste konventsiooni preambulas on märgitud eelistusena lapse kasvamise kohaks perekond, milles õnne, armastuse ja üksteisemõistmise õhkkonnas valmistatakse last põhjalikult ette isesesivaks eluks ühiskonnas. Riigikohus on tsiviilasjas nr. 3-2-1-78-99 jõudnud järeldusele, et vanemate kõrvalehoidmine oma kohustuste täitmisest laste kasvatamisel väljendub ka laste hoolitsuseta jätmises. Põhiseaduse § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna puutumatusele, § 27 kohaselt on vanematel õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Sama kohustus on sätestatud

§-s 50 lg 1. Vastavalt Eesti Vabariigi Lastekaitseseaduse (LaKS) § 8 on lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. Sama seaduse § 27 lg 1 kohaselt ei tohi vanemat ja last eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides. Lapsel säilib õigus suhelda oma eraldatud vanemaga. 3

(5)Tsiviilasi nr 2-05-1779 LaKS § 39 alusel on igal lapsel õigus haridusele, mis arendab välja lapse vaimsed ja kehalised eeldused ning kujundab tervikliku isiksuse. Vastavalt LaKS § 32 vajab laps viivitamata abi kui ta on sattunud tingimustesse, mis ohustavad tema tervist või arengut. Selline laps paigutatakse sotsiaaltalituse töötajate otsuse alusel viivitamatult ohututesse tingimustesse ohu möödumiseni või hooldusküsimuste otsustamiseni. Vastavalt Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 25 võib abi osutamiseks lapse eraldada kodust ja perekonnast, kui see toimub lapse huvides, kui puudused lapse hooldamisel ja kasvatamisel ohustavad lapse elu, tervist või arengut ja kui perekonna suhtes kasutuselevõetud muud abinõud ei ole osutunud küllaldaseks või nende kasutamine ei ole võimalik. Vastavalt Perekonnaseaduse (

) § 54 lg 1 p 1 võib kohus eestkosteasutuse nõudel võtta ära vanema õigused, kui vanem narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Vastavalt

§ 58

lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest. Avaldus vanema õiguste äravõtmiseks on teinud eestkosteasutus.

§ 54

lg 4 kohaselt, kui vanema õiguste äravõtmisel jääb laps ilma vanemliku hoolitsusest, korraldab tema elu eeskosteasutus. Tuvastatud on, et kostja ei võta osa laste kasvatamisest ja hooldamisest osa ning alates 2005.a septembrist hoidub täielikult kõrvale laste kasvatamisest ning tema tegelik asukoht ei ole teada. Kostjal pole mõjuvaid põhjuseid kasvatamis- ja hooldamiskohustuste täitmata jätmiseks.

§ 55

lg 3 kohaselt vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest. Sama seaduse § 60 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja kui vanem seda ei tee, mõistab kohus

§ 61

lg 1 alusel lapsele elatise välja teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud.

§ 61

lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele kuus olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Pool kuupalga alammäärast hagi esitamisel moodustab 1345 krooni ja alates 01.01.2006.a. on pooleks kuupalga alammääraks 1500 krooni.

§ 70

-le kuulub elatis väljamõistmisele alates elatise nõudes hagi esitamise päevast, mis antud juhul on 10.05.2005.a. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis võimaldaksid kostjalt elatise väljamõistmise alla

§ 61lg 4 sätestatud suuruse.

Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis iga lapse ülalpidamiseks seaduses sätestatud elatise miinimumsummas s.o. alates 10.05.2005.a. kuni 31.12.2005.a. 1345 krooni, alates 01.01.2006.a. 1500 krooni ja alates 01.01.2007.a 1800 krooni kuni laste täisealiseks saamiseni eeskosteasutuste kus lapsed viibivad kasuks. Avalduses toodud asjaolud on tõendatud lisaks hageja esindaja seletusele, tunnistaja ütlustele ja eelpool nimetatud dokumentidele veel järgmiste dokumentidega: Sillamäe Linnavalitsuse Sotsiaalhoolekande osakonna teatis Harku Vangla direktorile, Harku vangla kaaskiri süüdimõistetu S.B avaldusele lapse D.B paigutamisest hoolekandeasutusse, Kohtuotsus S.B suhtes, Ida-Virumaa Maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna kiri lapse D.B suunamisest Narva-Jõesuu lastekodusse, Laste Hoolekande asutuse Lootus taotlus Sillamäe Linnavalitsusele S.B-lt vanema õiguste äravõtmises, A.Š avaldus K.B hoolekandeasutusse paigutamisest, Laste Hoolekande asutuse Lootus otsus K.B paigutamisest hoolekandeasutusse ja sealviibimise pikendamisest, Tatjana Škurat 15.04.2005.a kodukülastusakt, S.B 20.07.2005.a vastus hagiavaldusele, 29.09.2005.a eelistungi protokoll, Lasnamäe Linnaosa sotsiaalhoolekande osakonna vastus päringule, Hoolekandeasutuste vastused päringutele, D.B ja K.R sünnitustunnistuste koopiatega, 14.12.2006.a kohtuistungi protokoll, Sillamäe Linnavalitsuse Sotsiaalhoolekande osakonna 4

(5)Tsiviilasi nr 2-05-1779 09.02.2007.a taotlus, Ida Politseprefektuuri tõend, 09.04.2007.a kohtumäärus, väljavõte 11.04.2007.a väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud kohtukutsest. Vastavalt

§ 54

lg 5 vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub ja kasvatusasutusele, kus laps asub. Kohtukulude jaotus Hageja esitas kohtule hagi 10.05.2005.a, seega vastavalt 01.01.2006.a jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kuuluvad menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel kohaldamisele enne 01.01.2006.a kehtinud TsMS sätteid. Hageja oli enne 01.01.2006.a kehtinud RLS § 16 lg 1 p 2 ja lg 2 kohaselt vabastatud riigilõivu tasumisest. Vastavalt enne 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 64 lg 1, riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Hagiavalduses on hageja esitanud nõude vanema õiguste äravõtmiseks ehk mittevaralise nõude ning elatise nõude. Vastavalt enne 01.01.2006.a kehtinud riigilõivuseaduse /RLS/ § 37 lg 3 mittevaralise hagi avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 60 krooni. Vastavalt TsMS § 47 lg 2 tasutakse hinnaga hagilt riigilõivu sõltuvalt hagi hinnast. TsMS § 48 lg 1 p 3 kohaselt määratakse hagihind elatise hagis aasta elatusrahaga. Elatise hagi hinnaks on kõnealusel juhul 33520 krooni (1345 krooni * 2 lapse * 8 kuud /10.05.2005-31.12.2005/ + 1500 krooni * 2 lapse * 4 kuud /01.01.2006-30.04.2006/). RLS § 37 lg 1 ja lisa nr 2 järgi riigilõiv summalt 33520 krooni on 2450 krooni. TsMS § 47 lg 2 p 3 järgi kui hageja on esitanud mitu nõuet, tuleb riigilõivu tasuda igalt nõudelt. Seega kostjalt kuulub väljamõistmisele riigituludesse riigilõivu näol 2510 krooni (2450+60). Kohus rahuldab hagi juhindudes Sotsiaalhoolekande seaduse §-dest 24, 25 lg 1 p 1, 2 ja 3,

§dest 50 lg 1, 54 lg 1 p 1, lg 5, 55 lg 3, 58, 60 lg 1, 61 lg 4, 70, LaKS §-dest 8, 27 lg 1, 32, 39 ning TsMS §-dest 410, 436, 442, 452 lg 1, 632 lg 1, 633 lg 1. Tamara Šabarova Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.