Obsah (4)

§ 49§ 60§ 61§ 70

Tsiviilasi nr 2-06-40065 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Pavel Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2007.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilas

) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (

§ 49

). Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (

§ 60lg 1).

Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (

§ 61

lg 2).

§ 61

lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

§ 61

lg 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o. 2007 aasta seisuga 1800 krooni.

§ 70

lg 1 järgi kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Hagi esitati 11.12.

2. aastal oli pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära 1500 krooni. Hageja seisukoht, et kuna tema on töötu peab kostja täielikult katma lapse ülalpidamiskulutusi on põhjendamatu, kuna vanemate kohustused (s.h. ka materiaalsed) laste suhtes on võrdsed. Hageja on töövõimeline isik, seega tema kohustuse hulka kuulub lapse heaolu tagamine võrdselt lapse isaga. Hageja on näidanud oma hagiavalduses lapsele tehtavaid aastaseid kogukulutusi summas 45 900 krooni. Kui jagada nimetatud summa 12 kuu peale, siis lapse igakuiseks vajaduseks on 3825 krooni. Kui jagada nimetatud summa võrdselt vanemate vahel, siis 1 vanema kulu lapse ülalpidamiseks kuus peaks moodustama 1912 krooni ja 50 senti, mis on väga ligilähedane summa Perekonnaseadusega sätestatud elatise miinimummääraga. Kuna hageja ei ole dokumentaalselt tõendanud nimetatud kulu, mõistab kohus välja kostjalt elatise Perekonnaseadusega sätestatud miinimummääras. Kostja on töövõimeline isik, kelle sissetulek moodustab keskmiselt 7238 krooni kuus (t lk 60). Kohus on seisukohal, et kostjalt elatise miinimummäära väljamõistmise tulemusena, et osutu kostja teine laps varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama 3 paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik Pavel Gontšarov 4