1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ja kui üks vanem seda ei tee, siis võib kohus teise vanema nõudel temalt välja mõista elatise.
2 kohaselt tuleb elatise suuruse määramisel arvestada nii lapse vajadusi kui ka kummagi vanema varalist seisundit. Hageja soovib elatist
4 ette nähtud alammääras ja poolte vahel ei ole elatise suuruse üle vaidlust. Seepärast puudub ka vajadus esitada tõendeid lapse vajaduste kohta. Kohus nõustub hageja seletustega, et ta teab ise paremini, milliseid jalatseid või riideid laps parajasti vajab ning kostja poolt tehtud täiendavad kulutused võivad osutuda asjatuteks.
2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kostja ei ole selle aja vältel ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja on lapse ülalpidamisest vabatahtlikult küll osa võtnud, kuid antud juhul tuleb asuda seisukohale, et alates 01.jaanuarist 2007.a. ei ole kostja osavõtt olnud enam küllaldane, sest vabatahtlikult makstav summa on jäänud elatise alammäärast madalamaks. Hageja soov saada elatist kehtivas alammääras tuleb lugeda põhjendatuks. Elatise hagi esitamisel on hageja riigilõivu tasumisest vabastatud. TsMS § 190 lg 2 kohaselt mõistab kohus kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral välja kostjalt. Riigilõiv määratakse kindlaks vastavalt hagi hinnale. TsMS § 129 lg 2 kohaselt on elatise asjas hagi hinnaks nõutavate maksete kogusumma üheksa kuu eest, s.o antud juhul 16 200.- krooni, millelt riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt on riigilõivu määr 1250.krooni. Indrek Saar Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.