) § 61 neljanda lõike kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
teise lõike kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes lapse vajadusest. Kostja pole nõus hageja poolt esitatud lapse vajaduste arvestusega. Kohtupraktika kohaselt on elatist nõudev poolt kohustatud põhjendama elatise suuruse komponente. Avalduse kohaselt on lapse kommunaalkulude osaks märgitud 750 krooni kuus, mis teeb hageja korteri kuludeks 2250 krooni kuus aastaringselt, sest hageja korteris elab kolmi inimest. See summa ilmselgelt ülepaisutatud ja tõendamata. Hageja elab tema emale kuuluvas ühetoalises korteris. Kostja tunnistab 250 krooni kuus lapse osaks eluasemekuludest. Ülemäära suureks on märgitud ka kulutused transpordile - 700 krooni kuus, sest laps õpib samas linna ja käib kooli jalgsi. Ülemäära suureks on märgitud ka kulutused ravimitele - 500 krooni kuus, mis teeb 6000 krooni aastas. Hageja pole seda vajadust tõendanud. Ülemäära suureks on märgitud ka kulutused koolikohustustega seoses pole tõendatud ega põhjendatud, sest koolitoit ja õpikud ning on tasuta. Tasuma peab töövihikute ja muude koolitarvete eest. Kostja peab piisavaks 200 krooni kuus, mis teeb 2400 krooni aastas. Ülemäära suureks on märgitud ka kulutused arvutile - 5000 krooni kuus. Arvuti kui ostetakse, siis vähemalt kolmeks aastaks, mitte aga üheks kuuks. Kuna arvutit hakkavad kasutama kõik korteris elavad isikud
neljanda lõike kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammääraks on praegu 3600 krooni. Sellega saavad lapse vajadused kaetud.
Seega on kostja poolt pakutud 1800 (3600/2) krooni elatise suurus põhjendatud. 2 2-07-3928 Kohtuistung Kohtuistungil hageja jäi hagiavalduses toodud nõuete juurde, kuid dokumentaalselt hagiavalduses näidatud kulutusi tütre ülalpidamiseks summas 10495 krooni tõendada ei saanud. Hageja pole esitanud kuludokumente, mis saaksid tõendada, et lapse ülalpidamiskulud kuus moodustavad 7000 krooni. Vastates kohtu küsimustele hageja avaldas, et lapsele kuluvad igakuiselt järgmised summas: eluasemekulud – 375 krooni; 1500 – toitlustamine; 300 krooni - sõidukulud; 45 krooni – sidevahendite kulud; 500 krooni – ravimite peale; 150 – hügieentarvete peale; 500 krooni – koolivahendite peale; 500 krooni – rõivaste ja jalanõuete peale. Kokku kulud moodustavad seega 3870 krooni. Kohtu küsimusele millest koosnevad ravimikulud ning milliseid ravimeid lapsele ostetakse – ei saanud hageja vastata. Samuti ei saanud hageja tõendada kulutusi ravimite peale dokumentaalselt. Hageja avaldas, et laps on allergiline paljude ainete suhtes. Kostja jäi oma vastuses avaldatud seisukohtade juurde ning seadis kahtluse alla, et lapse osa eluasemekuludes moodustab 750 krooni; kulutused tervisehoiule moodustavad 500 krooni; kulutused transpordile 200 kuni 500 krooni. Arvuti ja telefoni ostmist ei saa käsitleda igakuise kuludena. Kostja on seisukohal, et lapse vajadused ei saa ületada 3600 kuus, seega kostja osa lapse ülalpidamises peab moodustama 1800 krooni kuus. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära poolte seletused ning tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ning kuulub osalisele rahuldamisele. Perekonnaseaduse (
) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (
). Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (
Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (
lg 2).
lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o. 2007 aasta seisuga 1800 krooni. Kostja on nõus maksma hagejale elatist nimetatud summas. Andes hinnangu lapse vajadustele, kohus seab kahtluse alla, et füüsiliselt terve lapse (kes on allergiline teatud ainete peale) igakuiseks ravimikuluks on 500 krooni. Hageja ei saanud nimetatud kulu ka tõendada, ega seletanud mis ravimeid konkreetselt ostetakse lapsele 500 krooni eest iga kuu. Kui möönda, et igakuiseks ravimikuluks võib olla 200 krooni, siis hageja poolt kohtuistungil nimetatud kuludeks lapse ülalpidamiseks on 3570 krooni. Vanematel on võrdsed kohustused lapse ülalpidamiseks. Mõlemad vanemad on töövõimelised töötavad isikud. Lähtudes eeltoodust ning märkides, et hageja pole dokumentaalselt tõendanud lapse ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi, kohus mõistab kostjalt välja Perekonnaseaduse § 61 lg 4 sätestatud elatise miinimumsumma ehk 2007 aastal 1 800 krooni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi 3 2-07-3928 jõustumisest. Kohtunik Pavel Gontšarov 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.