← Eesti

2-05-22194/19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-05-22194 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2007, Tallinn Tsiviilasi Vera Artemova hagi Mihhail Artjomovi ja Ljudmilla Artjomova vastu omandiõiguse tunnustamiseks 1/2–le mõttelisele osale korteriomandist asukohaga XX xx-xx Tallinnas Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 21.12.2006 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Vera Artemova apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
  2. juuni 2007, avalik kohtuistung Menetlusosalised Hageja Vera Artemova (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: XX xx-xx Tallinnas), esindaja adv Oleg Nišajev Kostjad Mihhail Artjomov (isikukood 37306230328, elukoht: XX xx-xx Tallinnas) Ljudmilla Artjomova (isikukood 45010170389, elukoht: XX xx-xx Tallinnas) Resolutsioon 1.Tühistada Harju Maakohtu 21.12.2006 otsus hagi rahuldamata jätmise ja kohtukulude väljamõistmise osas ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi täielikult. 2.Tunnustada Vera Artemova omandiõigust ½ mõttelisele osale korteriomandist asukohaga XX xx-xx Tallinnas.
  3. Välja mõista Ljudmilla Artjomovalt kohtukulu 21 210 (kakskümmend üks tuhat kakssada kümme) krooni Vera Artemova kasuks ja 6897 (kuus tuhat kaheksasada üheksakümmend seitse) krooni ja 70 senti riigituludesse.
  4. Välja mõista Mihhail Artjomovilt kohtukulu 1300 (üks tuhat kolmsada) krooni Vera Artemova kasuks ja 6897 (kuus tuhat kaheksasada üheksakümmend seitse) krooni ja 70 senti riigituludesse. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik
  5. Vera Artemova ja A.A abiellusid 20.10.
  6. 09.11.1994 omandas A.A erastamise teel eluruumi asukohaga XX xx-xx Tallinnas. Abielu lahutati 14.11.
  7. A.A abiellus 09.02.1996 Ljudmilla Artjomovaga ja suri 21.04.
  8. 24.01.2005 väljastas Tallinna notar Piret Press Ljudmilla Artjomovale ja Mihhail Artjomovile seadusjärgse pärimisõiguse tunnistused kummalegi ½-le mõttelisele osale korteriomandist.
  9. Vera Artemova esitas 13.12.2005 Harju Maakohtule hagi Mihhail Artjomovi ja Ljudmilla Artjomova vastu omandiõiguse tunnustamiseks 1/2–le mõttelisele osale korteriomandist asukohaga XX xx-xx Tallinnas. 09.11.1994 erastatud eluruum oli hageja ja A. Atrjomovi kui abikaasade ühisvaraks ning jäi peale abielu lahutamist jagamata.
  10. Ljudmilla Artjomova hagi ei tunnista. A.A erastas vaidlusaluse eluruumi oma vanemate poolt sünnipäevaks kingitud EVP-de eest. Hageja ja A.A jagasid poolte ühisvara kokkuleppel. Kuna nende abielu on lahutatud, ei ole peale A.Ai surma ühisvara jagamine enam ka võimalik. A.Ai eluajal hageja varalisi pretensioone ei esitanud. Korteri erastamise ajaks, mis toimus 3 päeva enne hageja ja A.Ai lahutust, olid nende abielulised suhted lõppenud. Ljudmilla Artjomova on A.Ai seadusjärgne pärija.
  11. Mihhail Artjomov võttis hagi õigeks. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
  12. Kohus rahuldas hagi osaliselt ja tunnustas Vera Artemova omandiõigust 1/6-le mõttelisele osale korteriomandist.
  13. Perekonnaseaduse (PKS) § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. Hageja ja A.Ai abielu lahutati perekonnaseisuasutuses 14.11.1994, vaidlusaluse vara ostu-müügileping oli A.Ai poolt sõlmitud 09.11.
  14. Kohus leidis, et tuleb tuvastada, kas seisuga 09.11.1994 olid abikaasade abielulised suhted lõppenud.
  15. Kohus asus seisukohale, et veenvat ja ühest tõendamist ei leidnud Ljudmilla Artjomova vastuväide nagu oleksid hageja ja A.Ai abielulised suhted lõppenud enne 09.11.1994 ning vaidlusalune vara seega omandatud A.Ai poolt peale abielusuhete lõppemist. Hageja seletuse kohaselt oli lahutus mõeldud fiktiivsena seoses äris tekkinud probleemidega ning et alles 1994 lõpus hakkas ta kahtlustama, et abikaasal on armuke, kuid kindlalt sai seda teada märtsis 1995 ja siis nende suhted ka lõppesid. Hageja oli seisukohal, et tema suhted abikaasaga ei olnud enne abielu lahutamist lõppenud. Hageja seletusi ümberlükkavaid tõendeid kohtule ei esitatud.
  16. Kohtu arvates leidis tõendamist, et vaidlusaluse eluruumi näol oli tegemist hageja ja A.Ai abielusuhete ajal omandatud varaga. Tõendamist ei leidnud Ljudmilla Artjomova vastuväide hageja ja A.Ai poolt ühisvara kokkuleppel jagamise kohta. Vaidlusaluse eluruumi jagamise kohta mingeid tõendeid kohtule ei esitatud.
  17. Kohus asus seisukohal, et osaliselt tõendamist leidis asjaolu, et A.A ostis vaidlusaluse eluruumi oma lahusvara, see on talle vanemate poolt kingitud erastamise väärtpaberite, eest ja nimetatud asjaolu annab aluse rakendada PKS § 19 lg 2 p 3 ning kalduda kõrvale ühisvaras reeglina rakendatavast abikaasade võrdsete osade põhimõttest. Asjaolu, et 31.05.1994 kinkisid A.Ai vanemad talle rahvakapitali obligatsioone kokku summas 19 500 krooni, on tõendatud väljavõtetega vastavast registrist ja A.Ai sünnitunnistusega. 2

(5)Sama registri väljavõttest ja ostu-müügilepingust nähtub, et A.Ai enda omanduses oli nimetatud obligatsioone summas 7200 krooni ning et eluruumi eest tasus ta 20 670 krooni. Vastavalt PKS § 15 lg-le 1 on abielu ajal kinke teel saadud vara selle abikaasa lahusvara. Seega antud juhul oli abikaasa lahusvaraks kingiks saadud obligatsioonid. Väljavõtetega rahvakapitali obligatsioonide registrist on tõendatud, et ainult enne kingi saamist tema omanduses olnud obligatsioonide eest ei oleks A.A saanud eluruumi osta. Kuna aga ei ole ka alust eeldada, et eluruumi omandamisel kasutas A.A ära nimelt ja eelkõige just kingitud obligatsioonid, on kohus seisukohal, et A.Ai lahusvara arvelt tuleb lugeda omandatuks see osa eluruumist, milline vastab protsentuaalselt väärtusele 20 670 – 7200 = 13 570 krooni, see on 2/3 omandatud eluruumist. Seega 1/3 vaidlusalusest eluruumist kuulus abikaasade ühisvara hulka ning hagejal tekkis seaduslik omandiõigus sellest ½-le, s.o kogu eluruumist 1/6-le ning selles osas kuulub hagi hageja omandiõiguse tunnustamiseks rahuldamisele.
  1. Kohus leidis, et hageja tasus avalduse menetlusse võtmisel riigilõivu vähem, kui nägi ette tol hetkel kehtinud TsMS-i § 48 lg 1 p 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 37 lg
  2. Kuna hagi on rahuldatud osaliselt (1/3 ulatuses), asus kohus seisukohal, et ka kohtukulud on mõistlik jagada kolme menetlusosalise vahel võrdeliselt. 11.11.2005 tasus hageja 2600 krooni, kuid tulenevalt eluruumi väärtusest (vastavalt pärimisõiguse tunnistustele 580 000 krooni, kuna muid tõendeid vaidlusaluse vara väärtuse kohta kohtule ei esitatud) pidi tasuma 16 000 krooni (vastavalt nõude suurusele moodustab hagihind ½ eluruumi kui terviku väärtusest). Seega on riigilõivu vähem tasutud 13 400 krooni ja iga menetlusosalise kanda jäi riigilõivust 5333, 30 krooni. Apellatsioonkaebuste nõue ja põhjendus
  3. Vera Artemova palub otsuse tühistada ja uue otsusega tunnustada tema omandiõigust ½-le mõttelisele osale korteriomandist XX xx-x Tallinnas ning menetluskulud jätta Ljudmilla Artjomova kanda.
  4. Hageja ei ole nõus kohtu seisukohtadega ühisvara osade ja täiendava riigilõivu määramise osas.
  5. Maakohus leidis põhjendamatult, et korter XX xx-x Tallinnas omandati suuremal määral A.Ai lahusvara ehk vanemate poolt sünnipäevaks kingitud rahvakapitali obligatsioonide arvel. Nimetatud korterit ei omandatud A.Ai lahusvara arvel. A.Ai vanemad ei ole kinkinud oma pojale rahvakapitali obligatsioone, kinkelepingu sõlmimine ei ole tõendatud.
  6. Hageja ei nõustu ka kohtu seisukohaga, et hageja tasus hagiavalduse menetlusse võtmisel riigilõivu vähem kui nägi ette hagivalduse esitamisel kehtinud seadus. Vastustajate seisukohad
  7. Ljudmilla Artjomova palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
  8. Mihhail Artjomov palub apellatsioonkaebuse rahuldada, tühistada Harju Maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega tunnistada Vera Artemova omandiõigust ½ mõttelisele osale korteriomandist. Ringkonnakohtu seisukoht
  9. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud toimiku materjalidega, leidis, et apellatsioonkaebus on põhjendatud. Kohtuotsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel hagi rahuldamata jätmise osas tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja tõendite ebaõige hindamise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha uus otsus, millega hagi tuleb rahuldada täielikult. 3
(5)
  6. Vaidlust ei ole selles, et korter XX xx-x Tallinnas omandati Vera Artemova ja A.Ai seadusliku abielu ajal. Samuti tuvastas maakohus, et Vera Artemova ja A.Ai abielulised suhted ei olnud korteri erastamise ajal lõppenud ja ühisvara on jagamata. Nende asjaolude tuvastamist ei ole kummagi poole poolt kahtluse alla seatud. TsMS § 652 lg 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Seega on vaidlusalune pärandvara hulka kuuluva korter PKS § 14 lg 1 alusel abikaasade ühisvara. Sama põhimõte oli sätestatud ka kuni
  7. jaanuarini
  8. a kehtinud abielu- ja perekonnakoodeksi § 20 lg-s 1 Vaidlust ei ole ka selles, et korteri erastamiseks kasutati osaliselt A.Ai vanematelt saadud tööaastaid. Vaidluse all on küsimus, kas tegu on ühele abikaasale tehtud kinkega, mis annab aluse lugeda saadud tööaastaid PKS § 15 lg 1 alusel A.Ai lahusvaraks ja ühisvara jagamisel seetõttu kõrvale kalduda abikaasade võrdsuse põhimõttest. Kohus leidis, et asjaolu, et 31.05.1994 kinkisid A.Ai vanemad talle rahvakapitali obligatsioone kokku väärtusega 19 500 krooni, on tõendatud väljavõttega vastavast registrist ja A.Ai sünnitunnistusega. Kolleegiumi arvates ei ole need tõendid selliseks järelduseks piisavad. Registri väljavõttel tehingu nimetusena märgitud „osaku kinkimine“ ei tõenda iseenesest kehtiva kinkelepingu olemasolu. Nagu nähtub ringkonnakohtule esitatud V. V ja V. A rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaartidelt, mille alusel registrikanded tehti, oli tegu tööaastate ülekandmisega ühelt arvestuskaardilt teisele, millist tehingut seadus võimaldas. Üldjuhul tuleb abielu ajal omandatud EVP-d, nagu muugi vara, lugeda abikaasade ühisvaraks. Perekonnaseaduse § 15 lg 1 kohaselt on abikaasa lahusvara muuhulgas vara, mis on abielu kestel saadud kinke teel. Seega peab nimetatud sätte kohaldamiseks olema tõendatud kinkelepingu sõlmimine. Puuduvad tõendid selle kohta, et A.A oleks saanud erastamisväärtpabereid
  9. aastal kinke teel.
  10. aastal kehtinud TsK § 260 lg 1 kohaselt oleks selline kinkeleping pidanud olema notariaalselt tõestatud. Kinkelepingut ei ole kohtule esitatud. Sellist seisukohta on aktsepteerinud ka Riigikohus oma 10.11.2004 otsuses nr 3-2-1126-
  11. Eeltoodud asjaoludel ei saa A.Ai arvestuskaardile kantud erastamisväärtpabereid pidada tema lahusvaraks, nende eest
  12. aastal ostetud korterit ostetuks tema lahusvara arvel ning sellest tulenevalt ka korteriomandit omandatuks ühe abikaasa lahusvara arvel, mis PKS § 19 lg 2 p 3 alusel andnuks võimaluse kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsusest. PKS § 19 lg 1 alusel tuleb hagi rahuldada ning tunnustada Vera Artemova omandiõigust 1/2–le mõttelisele osale korteriomandist asukohaga XX xx-xx Tallinnas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud seaduses sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 alusel mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Seoses hagi täieliku rahuldamisega, kannavad hageja kohtukulud kostjad. Hagi esitamisel pidi hageja tasuma riigilõivu vastavalt hagetava vara väärtusele 16 000 krooni, millest hageja tasus 2600 krooni. Seega tuleb kummaltki kostjalt välja mõista riigilõivu 1300 krooni hageja kasuks ja 6700 krooni riigituludesse ning lisaks 197.70 krooni väljamakstud tunnistajatasu riigituludesse. Hageja apellatsiooniastme kohtukuludeks on apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 10 250 krooni ja õigusabikulu 11800 krooni. 4
(5)Arvestades TsMS § 61 lg 1 p-s 1 sätestatud piiranguga rahuldab kolleegium taotluse õigusabikulu hüvitamiseks summas 9660 krooni. Kuna kostja Mihhail Artjomov võttis hagi õigeks ja ei põhjustanud seega täiendavat kohtuskäimist, tuleb apellatsiooniastme kohtukulud välja mõista üksnes Ljudmilla Artjomovalt. Reet Allikvere Gaida Kivinurm Tiit Kollom 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.