Obsah (6)

§ 21§ 241§ 20§ 18§ 24§ 38

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Margo Klaar ja Urmas Reinola Otsuse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2007.

) sätteid. Vastavalt

§ 21

lõikele 1 võib mittetulundusühingu üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid. Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek

§ 21

lõikest 3 tulenevalt õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik liikmed.

§ 241lg.

1 kohaselt on mittetulundusühingu üldkoosoleku otsus tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lõikest 2 saab huvitatud isik otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Hageja palub tuvastada üldkoosoleku otsuste tühisus, kuna nende vastuvõtmisel on rikutud koosoleku kokkukutsumise korda. Vastavalt

§ 20lõikele 1 kutsub üldkoosoleku kokku juhatus.

Kooskõlas sama paragrahvi lõikega 2 peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega (

§ 20lg.

5). Kostja põhikirja punkti

1. 2 kohaselt teavitab juhatus üldkoosoleku kokkukutsumisest iga ühistu liiget kirjalikult vähemalt 7 päeva enne selle toimumist, näidates ära arutusele tulevad küsimused ja otsuse projektid nende kohta. Põhikirja punkti
2. 4 järgi peab juhatus teatama üldkoosoleku kokkukutsumisest 7 päeva jooksul, kui seda nõuavad kirjalikult ja põhjendatult vähemalt 7 korteriühistu liiget. Kostja põhikirja punkt
3. 6 näeb ette, et üldkoosolek on õiguspädev, kui koosolekul viibib vähemalt 40% korteriühistu liikmeid või nende esindajaid. 4 Kostja põhikiri ei reguleeri juhatuse poolt kokkukutsutud üldkoosoleku edasilükkamise tingimusi ega korda. Üldkoosolekute edasilükkamisega seonduv ei ole reguleeritud ka

-is ega muudes õigusaktides. Tegemist ei ole seadusandja poolt teadlikult reguleerimata jäänud küsimusega, vaid lüngaga õiguslikus regulatsioonis. Kuivõrd puuduvad ka sarnast õigussuhet reguleerivad sätted, tuleb kohtul vaidluse lahendamisel lähtuda õiguse analoogiast (TsÜS § 4). Iseenesest ei saa välistada objektiivsete takistuste ilmnemist varasemalt välja kuulutatud üldkoosoleku läbiviimisel. Takistuseks võib saada näiteks kavandatud otsuste vastuvõtmiseks vajalike dokumentide puudumine, juhatuse ainsa liikme ootamatu haigus vms. Teisalt puuduvad ka ratsionaalsed põhjendused eitada õigust varasemalt kokku kutsutud üldkoosolekute ärajätmiseks või edasilükkamiseks. Üldkoosolekute kokkukutsumine ja nendel otsustamisele tulevate küsimuste määratlemine kuulub

§ 20lg.

1 ja § 21 lg. 4 järgi korteriühistu juhatuse pädevusse, mistõttu tuleb jaatada ka juhatuse õigust varasemalt kokkukutsutud üldkoosolekute edasilükkamiseks. Juhatuse võimaliku omavoli ning pädevuse kuritarvituse vastu koosolekute korraldamisel kaitseb korteriühistu liikmeid

§ 20

lõigetes 3 ja 4 sätestatu, mille kohaselt juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet (kostja põhikirja punktist

1. 4 nähtuvalt võivad sellesisulise nõude juhatusele esitada vähemalt 7 ühistu liiget). Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Seega oli korteriühistu juhatusel põhimõtteliselt õigus juba kokkukutsutud üldkoosolek edasi lükata. Analoogiliselt kokkukutsumise teatega tuleb juhatusel teatada liikmetele ka koosoleku edasilükkamisest. Kostja põhikirja punkti
2. 2 kohaselt tuli juhatusel teavitada iga liiget üldkoosoleku kokkukutsumisest kirjalikult. Samas ei ole sisuliselt võimalik, et koosoleku edasilükkamisest saaks juhatus teavitada liikmeid 7 päeva enne kavandatud koosolekut sarnaselt koosoleku toimumise teatega. Seega tuleb koosoleku edasilükkamise puhul lubatavaks pidada ka seitsmest päevast lühemat etteteatamistähtaega. TsÜS § 69 lg. 1 kohaselt tuleb kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda (TsÜS § 69 lg. 2). Kohtuistungil tunnistajatena üle kuulatud korteriühistu liikmed L. B ja I. R on kinnitanud hageja väidet, et teade varasemalt kokkukutsutud koosoleku edasilükkamise kohta edastati ühistu liikmetele
3. jaanuaril
4. a. postkasti kaudu ning paigaldati ka maja trepikodadesse. Tunnistajate kinnitusel oli neil võimalus teatega tutvuda enne varasemalt kokkukutsutud koosoleku toimumist. Kostja hageja väiteid kinnitavaid tõendeid ümber lükata ei ole suutnud ning üldkoosoleku edasilükkamise teate edastamine ühistu liikmetele tuleb lugeda tõendatuks. Seejuures ei ole õiguslikku tähendust asjaolul, et teatele on juhatuse nimel alla kirjutanud hageja S. Sobolkova. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole korteriühistu juhatuse liikmete esindusõigust piiratud. Lähtudes eeltoodust oli juhatusel õigus üldkoosolek edasi lükata ning seda on ta vastava teatega ka teinud. Kuna juhatus oli teatanud üldkoosoleku edasilükkamisest, ei olnud
5. jaanuari
6. a. koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma ning arvestades edasilükkamisteate edastamist, oli sisuliselt rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda.

§ 20

lõikest 1 ja § 21 lõikest 4 tuleneb korteriühistu juhatuse kohustus informeerida korteriühistu liikmeid õigeaegselt eesseisvast koosolekust ja teha neile teatavaks ka päevakord.

§ 18lg.

1 kohaselt on mittetulundusühingu kõrgeimaks organiks selle liikmete üldkoosolek. Üldkoosolekul võivad osaleda kõik mittetulundusühingu liikmed, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Samuti annab KÜS § 101 korteriühistu liikmele õiguse osaleda üldkoosolekul isiklikult või esindaja kaudu ning KÜS § 11 lg. 1 järgi annab iga 5 korteromand korteriühistu liikmete üldkoosolekul ühe hääle, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Nimetatud sätted annavad korteriühistu liikmetele õiguse osaleda korteriühistu juhtimises. Tegemist on korteriühistu liikme olulise õigusega, mille järgimine peab igal juhul olema tagatud. Korteriühistu liikmed osalevad korteriühistu juhtimises eelkõige otsuste tegemise kaudu üldkoosolekul. Seega on oluline, et igal liikmel oleks aegsasti ette teada, millal ja kus üldkoosolek toimub ja mida seal arutatakse. Kui neid tingimusi ei ole järgitud, ei ole korteriühistu liikmele tema juhtimisõigust tagatud. Saanud üldkoosoleku edasilükkamise teate, olid ühistu liikmed õigustatud eeldama, et koosolekut varem väljakuulutatud päeval ei toimu. Seega tekkis olukord, kus vähemalt osa liikmetest ei pruukinud üldkoosoleku toimumisest 15. jaanuaril 2006. a. üldse teada. Seega ei olnud ühistu liikmed koosoleku toimumisest nõuetekohaselt informeeritud. Korteriühistu 15. jaanuari 2006. a. üldkoosolekul vastuvõetud otsused on tühised. Seejuures ei ole tähtsust faktil, et 30. jaanuaril 2006. a. toimunud üldkoosolekul on 15. jaanuari 2006. a. koosolekul valitud juhatuse koosseis kinnitatud.

§ 24lg.

2 välistab üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole esitatud kolme kuu jooksul (otsuse vastuvõtmisest) kohtule hagi selle kehtetuks tunnistamiseks. Vaidlusalusel juhul on aga tegu üldkoosoleku otsuste tühisusega, mitte nende võimaliku kehtetuks tunnistamisega, mistõttu osundatud säte ei kuulu kohaldamisele. Asjaolu, et hageja oli üldkoosolekul ümbervalitud juhatuse liige, ei saa iseenesest olla õiguslikuks huviks tuvastushagi esitamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg. 1 tähenduses. Hagejal ei ole subjektiivset õigust kuuluda korteriühistu juhatusse. Samas on hageja ka korteriühistu liige ning seetõttu on tal õiguslik huvi üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. Kuivõrd hageja oli korteriühistu juhatuse liikmena edastanud teate üldkoosoleku edasilükkamise kohta, oli ta samas ühistu liikmena õigustatud eeldama, et varasemalt välja kuulutatud koosolekut 15. jaanuaril 2006. a. ei toimu.

§ 38lg.

8 kohaselt kehtib korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise kohtuotsus kõigi juriidilise isiku ja tema organi liikmete suhtes, sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses. Kui otsuse alusel, mille tühisuse kohus tuvastas, oli tehtud kanne avalikku registrisse, saadab kohus otsuse ärakirja registripidajale kande muutmiseks. Maakohtute registriosakondade keskandmebaasi elektroonilisest teabesüsteemist nähtuvalt on

1. jaanuari
2. a. üldkoosolekul valitud juhatuse liikmed O. V, N. M, D. P ja S. P kantud juhatuse liikmetena kostja registrikaardile. Juhul kui need kanded juhatuse liikmete kohta on tehtud
3. jaanuaril
4. a. toimunud üldkoosoleku otsuste alusel, tuleb registripidajal kandeid muuta, s. t.
5. jaanuaril
6. a. toimunud üldkoosolekul valitud juhatuse liikmed registrikaardilt kustutada ning kanda juhatuse liikmetena registrikaardile V. Z, S. S, K. L, Svetlana Sobolkova ja V. J. Apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus Apellatsioonkaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub apellant jätta hageja kanda. Vaidluses on lahendamist vajavaks küsimuseks see, kas nõuetekohaselt kokkukutsutud üldkoosolekul, kus on täidetud kvooruminõue, on pädevus vastu võtta otsuseid, kui kas või mõnele korteriühistu liikmele on üks juhatuse liikmetest teatanud, et üldkoosolek on edasi lükatud. Maakohtu otsusest ei nähtu, millise järelduse tegi kohus seoses vastustaja väitega, nagu oleks kõigile korteriühistu liikmetele nõuetekohaselt teatatud üldkoosoleku edasilükkamisest. Maakohus on otsuse tegemisel selle asjaolu jätnud arvesse võtmata ning lähtunud kahe tunnistaja üksteisele vasturääkivatest ütlustest üldkoosoleku edasilükkamise teate kättetoimetamise kohta. Otsuses on ka muudetud L. B kohtuistungil antud ja protokolli kantud ütlusi. L. B andis tunnistajana ütlusi, et
7. jaanuari
8. a. üldkoosoleku aja 6 muutmise teadet nägi ta
9. jaanuaril
10. a. teadetetahvlil ning pühapäeval oli selline ka postkasti pandud. Ametlikult pühapäeviti post ei käinud. Seega tunnistas L. B, et teade oli postkasti pandud alles pühapäeval s. o.
11. jaanuaril
12. a. Apellant ei nõustu maakohtu otsuses antud hinnanguga, et üldkoosoleku edasilükkamise teade oli kõikidele ühistu liikmetele nõuetekohaselt teatavaks tehtud. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et üldkoosolekul oli esindatud ühistu 53 liiget, mis on rohkem kui 50% liikmete arvust. Seega ei olnud rohkem kui 50%-le ühistu liikmetest üldkoosoleku edasilükkamist mingilgi viisil teatavaks tehtud.
13. jaanuari
14. a. üldkoosoleku kutse oli ühistu liikmetele nõuetekohaselt edastatud
15. detsembril
16. a., mis on kuu aega enne selle toimumist. Selle aja vältel oli ühistu liikmetel võimalus oma igapäevaelu toimingud seada selliselt, et oleks võimalik üldkoosolekust osa võtta. Samamoodi oli selle aja vältel võimalik korteriühistu juhatuse liikmetel hinnata, kas määratud kuupäeval üldkoosoleku läbiviimisele on mingeid takistusi või mitte ning üldkoosoleku läbiviimise aja muutmise vajaduse korral sellest ka õigeaegselt teatada. Mittetulundusühingu liikmetele teatavaks tehtud üldkoosoleku edasilükkamine ei ole võimalik. Ükski seadus ei reguleeri mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku edasilükkamise korda, sellist võimalust ei ole antud ka äriühingute osanike või aktsionäride üldkoosoleku puhul.

-is sätestatu on imperatiivne, välja arvatud juhul, kui seadus sätestab teisiti. Seega ei saa mittetulundusühingu liikmed võtta vastu otsuseid ega juhatus teha tehinguid, mis on vastuolus

-is sätestatuga, kui sellist võimalust ei ole seaduses otseselt sätestatud.

reguleerib üksikasjalikult üldkoosoleku kokkukutsumise korda ning annab ammendava loetelu isikutest, kellel on õigus üldkoosolekut kokku kutsuda. Seaduses ei ole ühtegi sõna seaduses sätestatud korras liikmetele teatavaks tehtud üldkoosoleku ärajätmisest või selle toimumise aja muutmist. Välistatud on võimalus juba kokku kutsutud üldkoosoleku aega muuta ilma kõigi mittetulundusühingu liikmete loata ning selline regulatsioon on põhjendatud. Üldkoosoleku kokkukutsumise õigus on vastavalt

§ 20lõikele 1 kõigil juhatuse liikmetel.

Seaduses on sätestatud ka juhud, mil juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma ja mil seda võivad teha liikmed ise. Kui lähtuda maakohtu otsuse põhjendustest, siis võiks juhatus ära muuta või tühistada üldkoosoleku toimumise, mis on kokku kutsutud vastavalt

§ 20lõikele 4 mittetulundusühingu liikmete poolt.

See ei ole ilmselt seadusandja mõte. Üldkoosoleku toimumise aja äramuutmise reguleerimiseks seaduses puudub sisuline vajadus ning koosoleku edasilükkamine võib toimuda vastavalt üldkoosoleku otsusele. Kui juba kokku kutsutud üldkoosoleku toimumise edasilükkamiseks on mingi oluline põhjus, siis saab seda otsustada üldkoosolekul vastavalt

§ 21lõikele 4.

Koosoleku edasilükkamise võimalust ei ole antud üldkoosoleku enamusele ning isegi mitte mittetulundusühingu liikmete enamusele. Üldkoosoleku toimumine on piisavalt reguleeritud

-is ning kokkukutsutud üldkoosoleku edasilükkamise regulatsiooni puudumine on põhjendatud ning vajalik, et vältida olukordi, kus juhatus lükkab pidevalt juba kokkukutsutud üldkoosolekuid edasi, et vältida, näiteks, enda tagasikutsumist. Juhatuse liikme Svetlana Sobolkova poolt

1. jaanuari
2. a. üldkoosoleku otsuse tühistamiseks hagi esitamine on pahatahtlik ja vastuolus tsiviilõiguste heas usus teostamise kohustusega. Hagiavalduse esitas ta juba
3. jaanuaril
4. a., s. o. üldkoosoleku toimumisele järgneval päeval, märkides seejuures hagis, et temal puudub üldkoosoleku protokoll ja ta palub selle kohtul kostjalt välja nõuda. Üldkoosoleku otsuse osas hagi esitamine ilma üldkoosoleku protokollis kajastuvate otsustega tutvumiseta demonstreerib otsest pahatahtlikkust nagu ka asjaolu, et hagis ei ole mitte ühtegi üldkoosoleku otsust vaidlustatud sisuliselt. 7
5. jaanuaril
6. a. toimunud üldkoosolekul oli esindatud 77 korteriühistu liiget ja neist 52 kinnitasid
7. jaanuari
8. a. üldkoosolekul valitud juhatuse koosseisu, vastu oli 17 ja erapooletuks jäi
9. Nimetatud asjaolu tähendab, et ühistu liikmed on kahel korral järjest avaldanud oma tahet anda õiguslik jõud
10. jaanuari
11. a. üldkoosolekul arutletud ja vastuvõetud otsustele. Vastustaja seisukoht Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks otsuse sisusse puutuvas osas. Kolleegium järgib maakohtu otsuse sisu kohta käivaid põhjendusi ja kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lõikega 6 ei korda neid. Apellatsioonkaebuse väidetega ei saa nõustuda. Kaebus on mingil määral vastuoluline, sest eitanud ühistu liikmete üldkoosoleku edasilükkamise võimalust üldse, on apellant samal ajal väitnud, et kuna üldkoosoleku kokkukutsumisest oli liikmetele teatatud kuu aega ette, siis oli juhatuse liikmetel selle aja vältel võimalik hinnata seda, kas koosoleku läbiviimisele on ilmnenud mingeid takistusi ja kas on vajadus üldkoosoleku edasilükkamiseks (kaebuse lk. 5 ülal), mööndes seega siiski üldkoosoleku edasilükkamise võimalikkust ja juhatuse õigust seda teha. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et asjaolust, et üldkoosoleku edasilükkamist ei ole

-s ega korteriühistu põhikirjas reguleeritud, ei saa teha järeldust, nagu oleks üldkoosoleku edasilükkamine üleüldse välistatud. Nõustuda ei saa apellandi väitega, nagu tuleneks

§ 21

lõikest 4, et üldkoosoleku ärajätmine või edasilükkamine on võimalik vaid mittetulundusühingu kõigi liikmete poolthäältega. Nimetatud normis reguleeritakse üldkoosoleku pädevust tulenevalt selle kokkukutsumisel teatavaks tehtud küsimustest ning sellest ei saa järeldada seadusandja tahet reguleerida kokkukutsutud üldkoosoleku edasilükkamist enne teates märgitud toimumisaega. Ka ei võimalda maakohtu otsuses sisalduv tõlgendus väita, nagu võiks juhatus edasi lükata üldkoosolekuid, mis on kokku kutsutud ühistu liikmete poolt

§ 20

lõikes 4 sätestatud alusel: maakohus on oma otsuses jaatanud üldkoosoleku kokku kutsunud organi õigust koosolekut edasi lükata, seega oleks ühistu liikmete poolt kokkukutsutud üldkoosoleku edasilükkamise õigus üksnes samadel, üldkoosoleku kokkukutsumist taotlenud ühistu liikmetel. Kolleegium niisuguse käsitlusega nõustub. Samas leiab kolleegium, et vaidluse lahendamiseks on määrava tähtsusega see, kas üldkoosoleku toimumisest

1. jaanuaril
2. a. oli ühistu liikmeid teavitatud viisil, millest võis ühemõtteliselt järeldada koosoleku toimumist. Vaidlust ei ole selle üle, et koosoleku kokkukutsumise teade oli edastatud ühistu liikmetele seaduses ja ühistu põhikirjas sätestatud korras. Samas tuvastas maakohus oma otsuses, et pärast üldkoosoleku kokkukutsumise teadet edastati ühistu liikmetele teade koosoleku edasilükkamisest. Põhimõttelise tähtsusega ei ole asjaolu, kas koosoleku edasilükkamise teade jõudis kõigi ühistu liikmeteni või ainult osani ega ka, millal enne koosoleku toimumist see teade ühistu liikmeteni jõudis. Kuna õigus koosolekul osaleda on igal ühistu liikmel, on vaidluse lahendamiseks oluline, et vähemalt osa ühistu liikmetest oli enne koosoleku toimumiseks määratud aega kätte saanud juhatuse teate, et üldkoosolekut väljakuulutatud ajal ei toimu. Saanud juhatuse teate üldkoosoleku edasilükkamise kohta, ei pidanud ühistu liikmed eeldama, et koosolek siiski toimub. Seega oli ühistu liikmetele antud üldkoosoleku toimumise kohta vastuolulist ja eksitavat teavet ning rikutud oli nende õigust üldkoosolekul osaleda. Kuna sellest tulenevalt ei olnud ühistu kõiki liikmeid kutsutud üldkoosolekule korrakohaselt, ei olnud koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma ja tähtis ei ole, et tegelikult osales koosolekul ühistu liikmetest üle poole. 8 Hageja on ühistu liige ja seega on tal õigustatud huvi ühistu liikmete üldkoosoleku otsuste kehtivuse suhtes. Asjaolust, et hagiga kohtusse pöördus hageja üldkoosoleku toimumisele järgmisel päeval ning ilma, et tal oleks olnud koosoleku protokolli, ei saa järeldada tema poolt oma tsiviilõiguste teostamist vastuolus hea usu põhimõttega. Otsus tuleb osaliselt tühistada riigi kasuks tasumisele kuuluvaid menetluskulusid puudutavas osas. Maakohus märkis otsuse resolutsioonis, et pärast otsuse jõustumist tuleb kostjalt Eesti Vabariigi kasuks menetluskuluna sisse nõuda vähemtasutud riigilõiv. Kolleegium leiab, et otsus tuleb selles osas tühistada, mõistes kostjalt riigituludesse vähemtasutud riigilõivu 250 krooni. Nii ei olnud Eesti Vabariik vaidluses menetlusosaline. TsMS § 179 lg. 1 kohaselt võib tasumata või vähem tasutud riigilõivu ja muude menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigile tasumist kohtumääruse alusel nõuda ka tagantjärele, kui määrus on maksma kohustatud isikule kätte toimetatud ühe aasta jooksul pärast kohtulahendi jõustumist või menetluse muul põhjusel lõppemist. Sellest sättest tuleneb riigi õigus nõuda kohtukulude tasumist muuhulgas ka tagantjärele, kuid ei tulene, nagu ei oleks menetlusosaliseks mitte olnud riigi kasuks kohtukulude väljamõistmine kohustatud poolelt samas kohtumenetluses võimalik. Kolleegium leiab, et arvestades § 147 lg. 1 (riigilõiv tuleb tasuda ette), § 2 (menetluse ökonoomia põhimõte), § 179 lg. 1 (kohtukulu riigi kasuks võib nõuda ka tagantjärele) ja § 455 lõigete 1 ja 2 (kohtuotsus toimetatakse kätte üksnes menetlusosalistele; seega ei toimetata seda kätte ega tehta teatavaks riigile, kes ei olnud menetlusosaline; seega ei ole sätestatud kohtu kohustust riiki tema otsuses märgitud õigusest teavitada) koosmõju, tuleb hageja poolt hagiavalduselt vähem tasutud riigilõiv kohtuvaidluses kaotajaks jäänud kostjalt välja mõista kohtulahendiga. Riigilõivu suuruse osas on kohtulahend õige, samuti on maakohus õigesti jaotanud menetluskulud menetlusosaliste vahel ja selles osas tuleb otsus jätta muutmata. Apellatsioonimenetluse menetluskulu tuleb kooskõlas TsMS § 162 lõikega 1 jätta kostja kanda. Margo Klaar Urmas Reinola Malle Seppik