MÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht 5.juuli 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-1258 Haldusasi Väino Orumetsa kaebus Rae Vallavalitsuse kohustamiseks kooskõlastada elamu eskiisprojekt ja väljastada ühekordne projekteerimisluba Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 15.mai 2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Rae Vallavalitsuse apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebuse esitaja Väino Orumets, esindaja Eero Tonka Vastustaja Rae Vallavalitsus, esindaja advokaat Viktor Särgava RESOLUTSIOON Tagastada Rae Vallavalitsusele Tallinna Halduskohtu 15.mai 2007 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebus koos lisadega. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Tallinna Halduskohtu 15.mai 2007 otsusega rahuldati Väino Orumetsa kaebus ja tühistati Rae Vallavalitsuse 11.mai 2006 otsus XX xx arhitektuurse lahenduse kooskõlastamisest keeldumise kohta ja kohustati Rae Vallavalitsust V. Orumetsa avaldust ühekordse projekteerimisloa väljastamiseks uuesti läbi vaatama. 18.juunil 2007 esitas Rae Vallavalitsus apellatsioonkaebuse, milles paluti halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata.
- Tallinna Ringkonnakohtu 21.juuni 2007 määrusega jäeti Rae Vallavalitsuse apellatsioonkaebus käiguta ning kaebajale anti apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamiseks 3-06-1258 aega 15 päeva arvates määruse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus ei vastanud HKMS § 32 lg 31 nõuetele, mille kohaselt tuleb apellatsioonkaebuse esitamisel pärast samas seaduses sätestatud tähtaja möödumist esitada koos apellatsioonkaebusega tähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused. Tulenevalt HKMS § 31 lõikes 4 sätestatud tähtajast oli apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks päevaks 14.juuni
- Apellatsioonkaebus esitati 18.juunil 2007 hilinemisega. Määruses märgiti, et apellandi esindaja on küll otsuse posti teel kätte saanud 18.mail 2007, kuid erinevalt TsMS § 632 lõikes 1 sätestatust hakkab halduskohtumenetluses apellatsioonitähtaeg kulgema mitte kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, vaid avalikult teatavakstegemisest, nii nagu see on märgitud ka apelleeritavas kohtuotsuses.
- Apellant kõrvaldas puuduse tähtaegselt ning esitas 29.juunil 2007 tähtaja ennistamise taotluse ja tähtaja möödalaskmise põhjused. Rae Vallavalitsus taotles apellatsioonitähtaja ennistamist järgmiste põhjendustega: 1) tähtaja ennistamisel on vastavalt TsMS § 422 lõikele 1 mõjuvaks põhjuseks poole ootamatu haigestumine. Apellatsioonitähtaeg lasti mööda apellandi esindajaks oleva advokaadi ootamatu haigestumise tõttu. Esindaja oli küll teadlik, et apellatsioonkaebuse esitamise tähtpäev oli 14.juuni 2007, kuid 13.juunil tundis ta, et jääb haigeks ning 14.juuni hommikuks oli täiesti haige – pea valutas ja tal oli 39 kraadi palavikku. Käepärased ravimid ei aidanud, mistõttu helistas esindaja perearstile, kes andis soovitusi tõhusamaks raviks. Esindaja sai enam-vähem terveks laupäeva õhtuks ning apellatsioonkaebuse esitas esmaspäeval. Haigust kinnitab perearsti kinnitus. Töövõimetuslehte esindaja ei võtnud, sest oli 1.juunist kuni 30.juunini 2007 puhkusel; 2) tähtaja ennistamise taotluse jättis esindaja apellatsioonkaebusesse kirjutamata lootuses, et kohus ei pane tähtaja ületamist tähele või juhindub TsMS-s sätestatud korrast. Esindaja lootis kergemeelselt tähtaja ennistamise küsimust sel viisil üldse vältida. Tähtaja ennistamise taotlusele on lisatud perearsti kinnitus, et patsient helistas talle 14.juuni 2007 hommikul, ütles, et tal on kõrge palavik ja tugev peavalu. Arst soovitas ravimit „Movalis“. Taotlusele on lisatud ka advokaadibüroo juhataja 30.mai 2007 käskkiri advokaadi korralisele puhkusele lubamise kohta 1.juunist kuni 30.juunini
- RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- HKMS § 33 lg 3 p 2 näeb ette, et ringkonnakohus tagastab apellatsioonkaebuse määrusega selle esitajale, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ning ringkonnakohus ei ennista tähtaega.
- Ringkonnakohus jääb oma 21.juuni 2007 määruses väljendatud seisukoha juurde, et apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Halduskohtu 15.mai 2007 otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks päevaks oli 14.juuni 2007 ning apellatsioonkaebus esitati 18.juunil
- Ringkonnakohtu hinnangul on apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg mööda lastud mõjuva põhjuseta, mistõttu jääb tähtaeg ennistamata. 2
(3)3-06-1258 On võimalik, et apellandi esindaja kurtis telefonitsi perearstile 14.juunil 2007 oma kehva terviseseisundit ja sai soovitusi väidetava külmetushaiguse raviks, kuid pole usutav, et tähtaja möödalaskmise tegelikuks põhjuseks oli esindaja ootamatu haigestumine tähtaja viimasel päeval ja sellest tulenev takistus protsessitoimingu sooritamiseks. Veenev pole selgitus, et esindaja, olles küll teadlik tähtpäevast, selle möödumisest ja ennistamise taotluse apellatsioonkaebuses esitamise nõudest, jättis teadlikult ennistamisprotseduuri vältimiseks taotluse esitamata, lootes kohtu tähelepanematusele või seaduse ebaõigele kohaldamisele. Kui apellatsioonitähtaja järgimist oleks tõepoolest takistanud esindaja ootamatu haigestumine, oleks esindaja hankinud nõuetekohase tõendi, millest nähtuks, et haigust saab lugeda menetlustoimingu tegemist takistavaks, taotlenud tähtaja ennistamist apellatsioonkaebuses ega oleks jäänud lootma mõjuva põhjuse piisavale põhistatusele mitte haiguse, vaid arsti poole telefoni teel pöördumise kinnitusega. Ringkonnakohtu hinnangul on apellatsioonitähtaja möödalaskmise tegelikuks põhjuseks see, et esindaja ei ole pööranud piisavat tähelepanu apellatsioonitähtaja kulgemise erisustele haldusja tsiviilkohtumenetluses ning kohtuotsuses sisalduvale korrektsele vaidlustamisviitele. Apellatsioonkaebus on edastatud digitaalallkirjastatult tsiviilkohtumenetluses kehtiva tähtaja viimasel päeval. Kohtu veendumust süvendab apellandi esindaja selgitus, et ennistamistaotlust esitamata jättes lootis ta väidetavalt sellele, et ringkonnakohus lähtub TsMS sätetest. Pole mõistlikult põhjendatav, miks advokaat, kes oma sõnul oli apellatsioonitähtaja kulgemise reeglitest halduskohtumenetluses täiesti teadlik, lootis, et ringkonnakohus neid ei tunne. 7. Eeltoodu kokkuvõtteks leiab ringkonnakohus, et väide apellatsioonkaebuse esitamist takistanud haigusest on põhistamata. Eksimus protsessinormide kohaldamisel ei ole objektiivne asjaolu, mis saaks tähtaja ennistamist õigustada. Apellatsioonitähtaega ei saa kohus ennistada kergekäeliselt, kuna see riivaks ebaproportsionaalselt teise menetlusosalise õiguskindlust, et pärast apellatsioonitähtaja möödumist kohtuvaidlus ei jätku. 8. Neil põhjustel tuleb apellatsioonkaebus HKMS § 33 lg 3 p 2 alusel selle esitajale tagastada. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud (HKMS § 33 lg 9). Lilianne Aasma Oliver Kask Ruth Virkus 3
(3)