← Eesti

3-07-911/10

MÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Viive Ligi ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-911 Haldusasi Pinnatöötluse OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse 19.04.2007 korralduse nr 13-2.1/10062 tühistamise ning Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse toimingute õigusvastaseks tunnistamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 11.05.2007 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Pinnatöötluse OÜ määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Pinnatöötluse OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
  2. mai 2007 määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD HKMS § 122 lg 5 alusel ei saa määruse peale edasi kaevata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 19.04.2007 korraldusega nr 132.1/10062 kohustati Pinnatöötluse OÜ-d tasuma maksuvõlg kogusummas 89 003 krooni.
  4. 03.05.2007 esitas Pinnatöötluse OÜ kaebuse Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 19.04.2007 korralduse nr 13-2.1/10062 tühistamiseks ning Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse haldusakti andmise toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks. Harju Maakohtu 02.03.2007 määrusega kriminaalasjas nr 06930000161 arestiti kaebaja arved kommertspankades. Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna poolt viidi võetuse tulemusena ära kaebaja raamatupidamisdokumentatsioon. 06.03.2007 esitas vastustaja revisjoni alustamiseks korralduse nr 12-2.1/5885 ja palus teha kättesaadavaks raamatupidamisdokumentatsioon. 13.03.2007 vastas kaebaja, et dokumentatsioon on Maksu- ja Tolliameti valduses. 10.04.2007 andis kaebaja vastustajale teada aastaaruande esitamise tõenäolisest viibimisest, märkides, et käibevahendite arestimise tõttu ei ole võimalik kohaselt täita maksukohustust ja sisuliselt taotles maksukohustuse ajatamist. Vastustaja jättis kaebaja teatise tähelepanuta ja väljastas korralduse maksuvõla tasumiseks sundtäitmise hoiatusega. Kaebajal on võlgnevus jaanuarikuu 2007 töötasude osas, mille tasumise tähtaeg oli 10.03.2007 ja veebruari käibemaksu osas, mille tähtaeg oli 20.03.
  5. Muus osas taotles kaebaja selgitust algdokumentatsiooni puudumise tõttu. Vastustaja vastas üksnes formaalselt, jättes sisulised selgitused andmata. Kaebaja on järgnevate kuude maksukohustused täitnud kolmandate isikute krediidi arvelt. 3-07-911 Esialgse õiguskaitse taotluses paluti peatada kaevatava korralduse täitmine, sest vastustaja hoolimatu tegevuse tulemusena satub ohtu äritegevuse jätkamine ning riigi huvid seatakse kõrgemale kaebaja huvidest. Hea halduse põhimõtetele ei vasta tegevus, mille tulemusel on vastustaja taotlusel võimaliku tsiviilnõude tagamiseks läbi viidud vara arestimine ja võetuse tagajärjel tehtud võimatuks ülevaade maksukohustusest ning seejärel jäetud tähelepanuta kaebaja taotlus ajatamiseks ning nõutakse tähtajaks täitmata kohustuselt viivitusintressi ja hoiatatakse sundtäitmisega. Hea halduse põhimõtete järgi tulnuks korralduse andmisel arvestada kaebaja taotlusi ja seisundit, sest riigi huviks ei tohiks olla administratiivsete meetmete kaudu äriühingu hävitamine, milleni sundtäitmine tõenäoliselt viiks.
  6. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus leidis, et esialgse õiguskaitse taotlus on põhjendamatu. Vastustaja möönis, et arvelduskonto arestimine raskendab ettevõtluse tavapärast toimimist. Samas nähtub kontokaartidelt, et peale konto arestimist on kõigis maksuliikides olnud laekumisi. Kui äriühingul on võimalik kolmandate isikute krediidi arvel täita jooksvaid maksukohustusi, on arusaamatu, miks on tasumata eelnevalt deklareeritud maksusummad. Vastustaja ja ka kohtute senine seisukoht on olnud, et eriliigilised menetlused võivad toimuda paralleelselt ja ühe menetluse tulemus ei pea sõltuma teises lõpliku lahendini jõudmisest. Maksuhalduril ei ole õigust jääda ootama kriminaalmenetluse tulemusi ja ta ei saa samal ajal kulgeva kriminaalmenetluse tõttu jätta oma kohustusi täitmata (Riigikohtu üldkogu otsus nr 31-1-120-03 p 13, 21). Kui maksukohustuslane on maksusummad deklareerinud, kuid jätnud need tasumata, on maksuhalduril MKS § 10 lg 2 p 3 ja p 4 alusel kohustus nõuda maksuvõlg sisse vajadusel sundkorras sõltumata kriminaalmenetluse raames teostatud toimingutest.
  7. Tallinna Halduskohtu 11.05.2007 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Määruse kohaselt ei saa väita, et on olemas suur tõenäosus kaebus rahuldada. Kaebaja ei põhjendanud, mil viisil oleks käesolevas asjas kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks võimatuks juhul, kui esialgne õiguskaitse jääb kohaldamata. Vaidlustatud korralduses kohustati kaebajat tasuma deklareeritud maksusummad. Pöördumatult ebasoodsaks tagajärjeks võiks tegutseva äriühingu puhul pidada tegevuse lõpetamist seoses korralduse täitmisest tuleneva rahaliste ressursside puudujäägiga. Kuna korralduse täitmise peatamine ei peata intressinõude suurenemist tasumata maksusummalt, on kaebaja huvides maksusumma kohene tasumine. Kaebaja ei ole toonud ühtegi põhjendust, mil viisil maksuvõla tasumine tema olukorda oluliselt halvendaks või seaks kahtluse alla majandustegevuse jätkumise. Kaebaja väited kolmandatelt isikutelt rahaliste vahendite hankimise vajaduse kohta seoses majanduslike võimaluste piiratusega on tõendamata ja paljasõnalised. Paljasõnaline on ka väide kaebaja võimaliku äritegevuse ohtu seadmise kohta olukorras, kus maksuhalduri nõue on vaidlustatud. Avalik huvi, milleks on tagada korralduse täitmine kaebaja poolt, kaalub üles kaebaja huvi peatada korralduse täitmine. Kui kohus tuvastab korralduse õigusvastasuse ja tühistab selle, peab maksuhaldur enammakstud maksusumma kaebajale tagastama. On ebatõenäoline, et ebaõigesti sissenõutud maksusumma jääks kaebajale positiivse kohtuotsuse korral tagastamata.
  8. Tallinna Halduskohtu 28.05.2007 määrusega jäeti Pinnatöötluse OÜ määruskaebus rahuldamata ja edastati lahendamiseks ringkonnakohtule. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
  9. Pinnatöötluse OÜ määruskaebuses paluti tühistada määrus ja kohaldada esialgset õiguskaitset. Kaebaja arvates jättis kohus esialgse õiguskaitse taotluse põhjenduse tähelepanuta. Kaebuse sisuks on fakt, et vastustaja ei võtnud kohustusmääruse väljastamisel arvesse kaebaja maksude ajatamise taotlust ega vastanud sellele, samuti ei väljastanud kaebajale maksude tasumise aluseks olevaid andmeid. Kaebajal on õigustatud ootus maksude tasumise 2

(3)3-07-911 ajatamiseks tingimustes, kui tasumine on ajutiselt raskendatud või võimatu, sest ajatamise võimalus on seadusega ette nähtud. Eirates taotlust ja väljastades kaebaja seisundit arvestamata kohustusmääruse sundtäitmise hoiatusega, väljus vastustaja hea halduse piiridest. Ilma esialgse õiguskaitseta järgneks kaebajalt kohustuste sissenõudmine sundtäitmise korras, kusjuures vastustajal puuduks sealjuures kohustus kaebaja ajatamise taotlust menetleda. Tagajärjeks oleks kaebaja majandustegevuse täielik seiskumine või isegi lõppemine.
  1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse vastuses paluti jätta määruskaebus rahuldamata ja jäädi halduskohtule esitatud seisukohtade juurde. Vastustaja leidis vastuses kaebusele, et kaebaja 10.04.2007 teade ei ole käsitletav ajatamise taotlusena, kuna puuduvad ajatamise taotlusele omased ja seadusega ettenähtud tunnused. Teates ei ole ajatamise taotlust ega lisatud maksegraafikut ning ei ole põhjendatud maksevõla tekkimise asjaolusid, taotletakse vaid viivise kohaldamata jätmist maksmata maksude osas. Vastustaja väitel olid laekumised nii aprillis kui ka mais 2007 deklareeritud summade suuruses (va töötuskindlustusmaksed, millest jäi tasumata 82 krooni). Kui kaebajal on võimalik täita jooksvalt tekkivaid maksukohustusi kolmandate isikute krediidi arvel, on arusaamatu, miks ei kasutatud sama võimalust tasumaks eelnevalt deklareeritud summasid, mis on osa maksuliikide osas kordi väiksemad kui aprillis deklareeritud summad (nt kinnipeetud tulumaksu põhimaksu võlg märtsis 16 195 kr, mais deklareeritud ja tasutud 263 731 kr). Kaebaja tasus 21.05.2007 täielikult käibemaksu põhivõla koos mais deklareeritud käibemaksu summaga. Selline käitumine paneb kahtluse alla kaebaja väite, et käibevahendite arestimise tõttu ei ole tal võimalik tähtaegselt tasuda deklareeritavaid makse ja maksuvõlga, usaldusväärsuse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna halduskohtu määruse tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse kohaldamiseks alust.
  3. HKMS § 121 lg 2 kohaselt teeb kohus määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks. Esialgse õiguskaitse eesmärk on vältida kaebaja olukorra halvendamist kohtumenetluse ajal ja tagada kohtuotsuse täitmine (Riigikohtu 21.12.2001 määrus haldusasjas nr 3-3-1-67-01 p 3).
  4. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga selles, et kaebaja ettevõtluse tavapärast toimimist raskendab arvelduskontode arestimine kriminaalasjas 4 322 814 krooni tsiviilhagi tagamiseks. Arvestades kaevatava korraldusega nõutava maksuvõla kogusummat 89 003 krooni ja kaebaja isikukontoridadelt perioodil 02.03.2007 – 05.06.2007 nähtuvaid liikumisi, ei ole kaebaja väited majandustegevuse seiskumisest või lõppemisest kaevatava korralduse võimaliku sundtäitmise tõttu usutavad. Isikukontoridadelt nähtuvalt on kaebaja suutnud pärast arvelduskontode arestimist täita nii jooksvalt tekkivaid maksukohustusi kui ka tasuda käibemaksu põhivõla 24 531 krooni. Ringkonnakohtu hinnangul ei halvendaks ülejäänud maksuvõla tasumine kaebaja olukorda kohtumenetluse ajal ega seaks kahtluse alla tema majandustegevuse jätkumist. Asjaolude muutumisel võib kaebaja esitada uue esialgse õiguskaitse taotluse.
  5. Seisukoha selles, kas kaebaja 10.04.2007 teade maksuhaldurile oli käsitletav ajatamise taotlusena või mitte ja kas maksuhaldur on selle väidetava arvestamata jätmisega väljunud hea halduse piiridest, võtab halduskohus pärast asja sisulist lahendamist kohtuotsuses. Viive Ligi Silvia Truman Lilianne Aasma 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.