MÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Viive Ligi ja Ivo Pilving Määruse tegemise aeg ja koht
- juuni 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-2398 Haldusasi Jullo Joametsa kaebus Põhja Politseiprefektuurilt kahju hüvitamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 29.03.2007 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Jullo Joametsa määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Jullo Joametsa määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
- märtsi 2007 määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtusse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Jullo Joametsa kaebus Põhja Politseiprefektuurilt 79 665 krooni kahju hüvitamise nõudes koostati 13.10.2006, postitati 08.12.2006 ja saabus Tallinna Halduskohtusse 11.12.
- Kaebuse kohaselt teostati 21.07.1999 Tartu Politseiprefektuuri töötajate poolt kaebaja sõiduauto Nissan Terrano II TDL reg nr xxxXXX võetus. Auto tagastamisel kaebajale Harju Politseiprefektuuri töötajate poolt 04.11.2002 puudusid autol autoraadio koos CD boksiga, tagavararatas, parempoolne esiratta kilp, aku oli kasutamiskõlbmatu, esines auto kere vigastusi. Pikka aega kaebaja ei teadnud, kes on süüdi kahju tekkimises. 10.02.2005 kirjaga teatas Põhja Politseiprefektuur, et sõiduk anti 22.05.2001 vastutavale hoiule Kaitseliidu Harju Malevale. Tallinna Halduskohtu 14.12.2006 määrusega jäeti kaebus käiguta. 26.01.2007 kaebuse täienduses leidis kaebaja, et kahjunõuet polnud võimalik esitada enne 06.07.2005 kriminaalasja lõpetamise määruse nr 02237004741 saamist, sest sellest nähtus, kes vastutab talle tekkinud materiaalse kahju eest. Kaebaja märkis kahju suuruseks 119 665 krooni. Tallinna Halduskohtu 21.02.2007 määrusega võeti kaebus menetlusse ning kaebuse esitamise tähtaegsuse kontrollimiseks küsiti pooltelt selgitusi ja asjaolusid kinnitavaid tõendeid. Põhja Politseiprefektuuri vastuses paluti lõpetada haldusasja menetlus HKMS § 12 lg 3 alusel, sest kaebus ei ole esitatud tähtaegselt. Kaebaja esitas Põhja Politseiprefektuurile taotluse kahju hüvitamiseks 15.02.2006 ja kaebuse halduskohtule 11.12.
- Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3 järgi oli viimane taotluse või kaebuse esitamise päev 04.11.2005, sest 3-06-2398 tähtaeg hakkas kulgema 04.11.2002, mil kaebaja sai teada kahju tekkimisest. Sel päeval teostati tema juuresolekul temalt kriminaalasja nr 99237003041 raames ära võetud sõiduauto vaatlust. Kahju põhjustanud isik RVastS § 17 lg 3 tähenduses on Harju Politseiprefektuur kui kriminaalasja nr 99237003041 menetleja. Seda ei saa muuta kriminaalasja nr 02237004741, mille eesmärk oli selgitada välja, kas ja kelle poolt pandi toime kuritegu, mille tulemusena kahju tekkis, menetlemine. 06.07.2005 kriminaalasja nr 02237004741 menetluse lõpetamise määrus ei oma kahjunõude esitamise tähtaja arvutamisel mingit tähendust.
- Tähtaja ennistamise taotluse kohaselt sai kaebaja kahjust teada auto tagastamisel 2002, kuid ta ei teadnud, kes kahju tekitas. Auto võeti ära Tartu Politseiprefektuuris ja anti tagasi Harju Politseiprefektuurist Kaitseliidu Harju Maleva territooriumilt. Kuna politseiametnikud ei lubanud anda enne uurimise lõppu infot kaebajale tekitatud kahju hüvitaja kohta, jäi ta ootama uurimise lõppu. Politseiametnikud ei selgitanud kaebajale tema õigusi ega teatanud, et kahju eest vastutab asja uuriv politseiasutus. Politseiametnikud ei käitunud temaga heauskselt. Pärast kriminaalasja lõpetamise määruse saamist hakkas kaebaja uuesti uurima, kes kahju hüvitab. Põhja Politseiprefektuur palus jätta taotluse rahuldamata. Kriminaalasja nr 99237003041 materjalide hulgas on kaebaja 03.07.2002 Harju Politseiprefektuurile adresseeritud avaldus sõiduki oma valdusse tagasi saamiseks. Sellest nähtuvalt oli kaebaja teadlik, missugune asutus asja menetleb ja kelle hoiul on sõiduauto, samuti sellest, et Eesti Vabariik vastutab kahju eest, mis sõiduautole hoidmise ajal tekkida võib. Avaldusest nähtub ka professionaalse õigusabi kasutamine kriminaalmenetluse kestel. Harju Politseiprefektuuri 07.08.2002 vastuses on kirjas, kes on menetleja (asutuse ja uurija nimi). Eeltoodud kirjavahetus lükkab ümber kaebaja väited, et politseiametnikud keeldusid temale vastamast, kes konkreetselt kriminaalasja menetleb.
- Tallinna Halduskohtu 29.03.2007 määrusega jäeti kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata, lõpetati haldusasja menetlus HKMS § 12 lg 3 alusel ja tagastati riigilõiv. Kaebaja sai teada kahju tekitamisest 04.11.2002, mil temalt kriminaalasja nr 99237003041 raames ära võetud sõiduauto Nissan Terrano II TDL reg nr xxxXXX tagastati. Väide, et kaebaja ei teadnud kahju tekitanu isikust enne, kui kriminaalasja nr 02237004741 menetluse lõpetamise määrusest, on ümber lükatud järgmiste kirjalike tõenditega: 1) Kaebaja 03.07.2002 avaldus Harju Politseiprefektuurile sõiduki oma vastutavale hoiule saamiseks. Avaldusest nähtuvalt oli kaebaja teadlik, et asja menetleb Harju Politseiprefektuur ja sõiduauto on seal hoiul. Harju Politseiprefektuur andis ka sellekohaseid selgitusi kaebaja esindajale viimase järelpärimisel. Avaldusest nähtuvalt teadis kaebaja ka seda, et võimaliku tekitatava kahju hüvitamist on tal „õiguslikult võimalik Eesti Vabariigilt nõuda“. 2) Harju Politseiprefektuuri 07.08.2002 vastuses kaebaja avaldusele on märgitud kriminaalasja number, et asi on Harju Politseiprefektuuri menetluses ja alates 03.07.2002 menetleb asja politseijuhtivinspektor Oleg Beloussov. 3) 04.11.2002 sõiduauto vaatluse protokollist ilmnes samuti asutus ja uurija. Kaebaja viibis vaatluse juures ja esitas kohtule enda allkirjastatud protokolli. 4) 01.11.2002 kriminaalasjas nr 99237003041 koostatud sõiduauto vastutavale hoiule andmise määrust tutvustati kaebajale allkirja vastu 04.11.
- Ka sellest nähtub asutus ja asja uurija. Samaaegselt määrusega tutvumisega on kaebaja tutvunud allkirja vastu ka KrMK § 62 sätetega. Kuna eelnimetatud määrusega anti sõiduk kaebaja vastutavale hoiule ja tühistati Kaitseliidu Harju Malevale vastutavale hoiule andmise määrus, ei vasta ilmselt tõele, nagu oleks kaebaja alles Harju Politseiprefektuuri 10.02.2005 kirjast saanud teada sõiduki hoidmisest Kaitseliidu Harju Malevas. See, et Harju Politseiprefektuuri 10.02.2005 kirjast nähtuvalt pole suudetud tuvastada kaebaja autot lõhkunud isikuid, ei tähenda, et kaebaja ei teadnud, kes vastutab tema ees kahju tekitamise eest. Kaebaja väited teadmatuses olemisest ja segadusest kahju tekitamise eest vastustaja osas on ilmselgelt otsitud. Põhja Politseiprefektuuri 06.07.2005 kriminaalasja nr 2
(4)3-06-2398 02237004741 lõpetamise määrusest ei selgunud ühtki kahju hüvitamise nõude esitamise olulist asjaolu, mida kaebaja ei oleks teadnud või ei oleks pidanud teadma. Järelikult sai kaebaja 04.11.2002 teada nii kahjust kui ka selle tekitajast (vastutajast). RVastS § 17 lg-s 3 ja HKMS § 9 lg-s 4 sätestatud kaebetähtaeg möödus 04.11.
- Et kaebus postitati kohtule 08.12.2006 (saabus 11.12.2006), on kahjunõue esitatud eelmärgitud tähtaja olulise rikkumisega. Tähtaja ennistamine on põhjendatud siis, kui objektiivne asjaolu takistas isikul tähtaegselt täita protsessitoimingut. Kaebaja ei ole kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluses toonud esile ühtegi niisugust asjaolu, mis oleks teinud talle kaebeõiguse tähtaegse realiseerimise võimatuks või seadnuks ohtu tema elu või tervise, st mis oleksid käsitatavad mõjuvate põhjustena kaebuse esitamise tähtaja ületamiseks. Kaebaja väitel ei lubanud politseiametnikud anda enne uurimise lõppu talle infot tekitatud kahju hüvitaja kohta ja politseiametnikud ei selgitanud kaebajale väidetavalt tema õigusi ega teatanud, et kahju eest vastutab asja uuriv politseiasutus. Seetõttu jäi kaebaja ootama uurimise lõppu ja leidis, et politseiametnikud ei käitunud temaga heauskselt. Kohus eelnevalt tuvastas, et kaebaja väited ei vasta tegelikkusele. Ka väidete tõele vastavusel ei oleks need aluseks tähtaja ennistamisele, vaid pigem kaebuse tähtaegseks lugemisele: kui kaebaja oleks Põhja Politseiprefektuuri pahatahtliku infosulu tõttu olnud täielikus teadmatuses, kes asja menetleb, kes sõiduki hoidmise eest vastutab jms. Siis oleks kaebetähtaeg hakanud kulgema ajast, mil kahju tekitaja kaebajale teatavaks sai. Käesoleval juhul puuduvad igasugused alused möödalastud tähtaja ennistamiseks. Tallinna Halduskohus 27.04.2007 määrusega jäeti J. Joametsa määruskaebus rahuldamata ja edastati lahendamiseks ringkonnakohtule. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
- Jullo Joametsa määruskaebuses paluti tühistada määrus ja lugeda kaebus esitatuks tähtaegselt või ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Kohus leidis, et kaebaja sai kahju tekitamisest ja kahju tekitajast teada hiljemalt 04.11.
- Kaebaja väidab, et sai kahju tekitajast teada kriminaalasja lõpetamises määrusest
- Seega käib vaidlus selle üle, millal kaebaja sai teada, milline eeluurimisasutus viis uurimist läbi. Tartu politseis teatati kaebajale auto äravõtmisel, et nad ei vii läbi uurimist ja täidavad teise politseiasutuse korraldust. Muud infot uurimist läbiviiva asutuse kohta kaebajale ei väljastatud. Kaebaja ei saanud auto tagastamisel aru, kes uurimist läbi viib. Kaebaja kirjutas 2002 avalduse Harju Politseiprefektuuris sõiduki oma vastutavale hoiule saamiseks. Avalduse koostas kaebaja esindaja Harland Paas, kes lubas hiljem kõik vajalikud dokumendid ise koostada. Hiljem ta ei töötanud advokatuuris. Kaebaja ei saanud avalduse allkirjastamisel aru, kes uurimist läbi viib. 07.08.2002 kirja ei ole kaebaja saanud. Ilmselt jäi kiri kadunuks kaebaja elukoha muutuse tõttu. 01.11.2002 tutvus kaebaja sõiduauto vastutavale hoiule andmise määrusega, koopiat sellest talle ei antud. Kaebajal ei ole nii hea mälu ja laialdased teadmised, et suudaks kohe kogu teksti meelde jätta ja orienteeruda juriidilises tekstis. Kaebaja sai selle määruse teksti koos teiste kohtule esitatud dokumentidega uurija Svetlana Korzinalt alles
- Tema ütles kaebajale, et kohtule ei ole vaja nõuet esitada, kuna politsei hüvitab kaebajale niikuinii kõik tekitatud kahju. Kaebaja hakkas politseilt raha küsima ja tekitatud kahju suuruse üle läbirääkimisi pidama. Kordagi ei viidatud asjaolule, et kaebaja nõue hakkab aeguma. Kaebajat justkui peteti. Politsei oleks pidanud kõiki kahju hüvitamisega seotud asjaolusid kaebajale dokumentide koostamisel selgitama. Vastustaja ei käitunud kaebaja suhtes heade kommete kohaselt.
- Põhja Politseiprefektuuri vastuses paluti jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebaja väidab, et ei saanud aru, kelle menetluses on kriminaalasi, kuigi kirjutas 03.07.2002 alla avaldusele Harju Politseiprefektuurile ja 01.11.2002 sõiduauto vastutavale hoiule andmise määrusele 3
(4)3-06-2398 kriminaalasjas nr 99237003041, millest nähtub vastupidine. Tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks ei saa pidada argumenti, et kaebajale ei jäänud nimetatud dokumentidest meelde, kes kriminaalasja menetleb ja seega vara eest ka vastutab. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- HKMS § 12 lg 3 kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste menetlusosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Halduskohus rahuldab tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, samuti juhul, kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse.
- Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud kaebaja väide, et ta sai kahjust teada 04.11.2002, kuid kahju tekitajast alles
- aastal kriminaalasja lõpetamise määrusest. Halduskohus leidis õigesti, et Põhja Politseiprefektuuri 06.07.2005 kriminaalasja nr 02237004741 lõpetamise määrusest ei selgunud ühtki kahju hüvitamise nõude esitamise olulist asjaolu, mida kaebaja ei oleks teadnud või ei oleks pidanud teadma. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et kaebaja sai teada nii kahjust kui ka selle põhjustanud isikust hiljemalt 04.11.2002 ning sellest päevast hakkas kulgema RVastS § 17 lg-s 3 ja HKMS § 9 lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise kolmeaastane tähtaeg. Isegi juhul, kui kaebaja ei saanud väidetava elukoha muutuse tõttu kätte Harju Politseiprefektuuri 07.08.2002 vastust (tl 89) tema 03.07.2002 avaldusele (tl 88), ei jäta kaebaja avalduses märgitu ning kaebaja tutvumine 04.11.2002 KrMK §-s 62 sätestatuga ja kriminaalasja nr 99237003041 sõiduauto vastutavale hoiule andmise 01.11.2002 määrusega (tl 92 ja pöördel) ruumi kahtluseks, et kaebaja oli hiljemalt 04.11.2002 teadlik nii sellest, milline uurimisasutus viis uurimist läbi ja kus oli hoiul temalt äravõetud sõiduk, kui ka sõiduki hoidja vastutusest (kahju põhjustanud isikust). Kaebaja 03.07.2002 avalduses märgiti muuhulgas järgmist: „ … Nimetatud sõiduk võeti minult Tartu Politseiprefektuuri autojälitusgrupi poolt võetuse käigus 20.07.
- … Minule teadmata põhjustel anti kõnealune üle Harju Politseiprefektuurile. … Minu esindaja Harland Paasi korduvatele järelepärimistele Harju Politseiprefektuuri selgitati, et sõiduauto varguse suhtes algatatud kriminaalasi on endiselt menetluses ja sõiduk on asitõendina liidetud kriminaalasja juurde ja asub hoiul Harju Politseiprefektuuris.“ KrMK § 62 lg 7 järgi vastutab asitõendina hoiule antud vara eest vara hoidja.
- Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta ka selles, et kaebetähtaeg möödus 04.11.2005 ja kaebus esitati (postitati 08.12.2006, saabus 11.12.2006) kohtule tähtaja olulise rikkumisega. Kaebaja ei ole esitanud mõistlikke põhjendusi, miks ta esitas kahjunõude politseile alles 15.02.2006 ja kohtule alles detsembris
- Kaebaja poolt esile toodud asjaolud ei anna alust lugeda kaebust tähtaegselt esitatuks. Samuti ei nähtu esitatud asjaoludest kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaid põhjusi. Etteheited kaebaja endise esindaja ja politseiametnike aadressil ei ole käsitatavad kaebetähtaja ennistamise mõjuvate põhjustena. Käesolevas asjas tähtaja ennistamata jätmine ja asja menetluse lõpetamine halduskohtu poolt on õige.
- Neil põhjendustel ei anna määruskaebuse väited alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Viive Ligi Ivo Pilving Lilianne Aasma 4
(4)