← Eesti

3-07-1033/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Silvia Truman ja Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2007, Tallinn Haldusasja number Vaidlustatud kohtulahend 3-07-1033 Liivia Kuuse kaebus Lasnamäe Linnaosa Valitsuse tegevuse peale Tallinna Halduskohtu 07.06.2007 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Liivia Kuuse määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Haldusasi RESOLUTSIOON Jätta Liivia Kuuse määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.06.2007 määrus haldusasjas nr 3-07-1033 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD
  2. Liivia Kuusk esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles kurtis oma halbade elutingimuste üle praeguses korteris ning leidis, et tal peaks olema õigus erastada suuremat ja paremas korras korterit. Kaebuses esitati veel üldsõnalisi etteheiteid riigile pensionäride halva kohtlemise pärast, linnavalitsusele ja linnaosavalitsusele pöördumistele vastamata jätmise pärast ja tunti huvi, mida tuleks teha pangas arvele jäänud EVP-dega. Tallinna Halduskohtu 21.05.2007 määrusega jäeti kaebus käiguta ning anti puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 04.06.
  3. Halduskohus leidis, et kaebuses puudub selgelt väljendatud taotlus. Samuti pole kaebuses märgitud, millist haldusakti või toimingut vaidlustatakse, miks kaebaja leiab, et see haldusakt või toiming on õigusvastane, asutuse või ametniku nime, kelle haldusakti või toimingut vaidlustatakse. Kui kaebuse esitaja soovib esitada kaebust, millega kohustatakse kohalikku omavalitsust erastamistoimingu läbiviimiseks, tuleb märkida, millal erastamistoimingu läbiviimisest keelduti, ning kui kaebus esitatakse kohtusse pärast 30-päevase tähtaja möödumist, tuleb esitada tähtaja ennistamise taotlus ja näidata tähtaja möödalaskmise põhjused. Samuti märkis kohus, et kaebus pole esitatud vastavalt 3-07-1033 protsessiosaliste arvule ning kaebuselt on tasumata riigilõiv. Määruses anti juhised tasumisele kuuluva riigilõivu suuruse kohta. Määrusele vastuseks saadeti uus kaebuse tekst, milles kaebaja väljendas nõudmist, et talle erastataks normaalses olukorras korter vähemalt 45 m2 ringis praeguse 32,8 m2-se asemel, kurdeti, et tööraamat ei kajasta kogu kaebuse esitaja tööstaaži ja pensioniamet on jätnud arvesse võtmata kaebuse esitaja poolt esitatud tõendid, ja märgiti, et kaebuse esitajale tuleks hüvitada Tallinnas
  4. a. märtsipommitamisel hävinud vara.
  5. Tallinna Halduskohtu 07.06.2007 määrusega kaebus tagastati läbivaatamatult viitega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg-le
  6. Kohus märkis, et 04.06.2007 esitas L. Kuusk kaebuse neljas eksemplaris, kuid teisi puudusi ei kõrvaldanud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  7. L. Kuuse määruskaebuses palutakse halduskohtu määrus tühistada. Kaebuse esitaja märkis, et 14.09.2006, mil ta esmakordselt pöördus avaldusega Tallinna Halduskohtusse oma erastamisasjus, on ta juba maksnud riigilõivu 10 krooni ning ei saa aru, kas nüüd tuleb uuesti maksta. Kaebuse esitaja kaebab Lasnamäe Linnaosa Valitsuse toimingute peale. Samuti küsis ta kohtult, kas see ajaks ka tema pensioniasju. Kaebuse esitaja on selgitanud, et taotleb kohtult „enda võrdõiguslikku normaalse korteri erastamisõiguse kasutamist EVP-de vääringus“. Määruskaebuses kurdetakse veelkordset korteris valitsevaid kehvi tingimusi, ruumikitsikust, suuri veearveid ja asjaolu, et kaebuse esitajal ei ole vett, samuti kaebuse esitaja avalduste mittevastamise peale. Määruskaebusele on lisatud kaebuse esitaja kirjad politseile ja Lasnamäe Linnaosa Valitsusele seoses sellega, et Lasnamäe Linnaosa Valitsus on 21.09.2006 sisenenud politsei abiga kaebuse esitaja ruumidesse ja teinud talle ettekirjutuse likvideerida tuleohtlik olukord, mis seisneb selles, et kõik korteriruumid on maast laeni pappkaste täis. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  8. HKMS § 11 lg 3 kohaselt tagastab kohus määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud. Isegi kui mõista kaebust selliselt, et kaebuse esitaja taotleb Lasnamäe Linnaosa Valitsuselt toimingu sooritamist, mis väljendub mingisuguse korteri erastamises, on see nõue liiga üldise ja laialivalguva sisuga. Vaatamata sellele, et kohus on kaebuse esitajal palunud selgitada, milles väljendub linnaosavalitsuse keeldumine erastamistoimingute läbiviimisest ja millal kaebuse esitaja sellest teada sai, pole kaebusest võimalik üldse aru saada, millise korteri erastamiseks on kaebuse esitaja erastamisavalduse esitanud, kuidas on kaebuse esitaja erastamisavaldusega toimitud ning millel võiks põhineda kaebuse esitaja õigus korteri erastamisele. Seega ei ole kaebuses kirjeldatud, milles seisneb Lasnamäe Linnaosa Valitsuse vaidlustatud tegevus või tegevusetus. Kaebuse tekst on segane ja laialivalguv, selles kõneldakse läbisegi kõigist kaebuse esitajale muret tekitavatest probleemidest, mis ei ole esitatud eluruumi erastamise nõudega üldse seotud (tööstaaži arvestamine, sõjas hävinud vara kompenseerimine jms). Kaebusest nähtuvalt kasutab kaebuse esitaja mingit korterit Lasnamäel, mis on tema sõnul talle „antud“. Ainuüksi asjaolust, et kaebuse esitajat tema kasutuses olev korter ei rahulda, ei tulene talle mingit õigust nõuda EVP-de eest kohalikult omavalitsuselt mingi muu korteri erastamist. Eluruumide erastamise õigust reguleerib eluruumide erastamise seadus, mille alusel on isikul 2

(3)3-07-1033 õigus taotleda üürilepingu alusel tema kasutuses olevate eluruumide eesõigusega erastamist kohalikult omavalitsuselt või muult seaduses nimetatud eluruumi erastamise kohustatud subjektilt. Kaebusest ei ilmne, et tegemist oleks mingi eluruumide erastamise seaduses nimetatud juhuga, kus isikul võib olla alust nõuda mingisuguse muu korteri kui see, mida ta üürilepingu alusel kasutab, eesõigusega erastamist. Samuti pole kaebuse esitaja tasunud riigilõivu ega esitanud kohtule riigilõivust vabastamise taotlust. Asjaolu, et kaebuse esitaja on mingisuguses muus kohtuasjas tasunud riigilõivu ja tal võib olla õigus nõuda selle riigilõivu tagastamist, ei anna talle alust tasaarvestada nimetatud riigilõivu käesolevas asjas tasumisele kuuluva riigilõivuga. Pealegi tuleb käesoleval ajal halduskohtule kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 80 krooni, mitte 10 krooni. Eeltoodust nähtuvalt ei ole kaebuse esitaja kaebuse puudusi kõrvaldanud. Kaebust ei ole sellisel kujul võimalik menetleda.
  1. Asja materjalidest nähtuvalt oli kaebuse esitajal kaebuse esitamisel ja selle puuduste kõrvaldamisel võimalik kasutada riigi õigusabi. Kaebuse esitaja esindajaks olev advokaat on kohtule 30.05.2007 elektronkirjas teatanud (tl 9), et kaebuse esitajaga kohtumise järel jõudsid nad ühisele arusaamisele, et sellist kaebust ei ole mõtet edasi menetleda, kaebuse esitaja soovid on ebaselged ja vastuolulised ning sellises olukorras ei ole ka esindajal võimalik kaebust kuidagi parandada; kaebuse esitaja oli nõus, et kohus tagastab talle kaebuse läbivaatamatult, ning võttis esindajalt ära ka tema dokumendid. Seega ei saa väita, et kaebuse esitajale pole kohtumenetluses olnud tagatud piisavalt võimalusi kohtu nõuete täitmiseks.
  2. Eeltoodud põhjustel puudub alus määruskaebuse rahuldamiseks ja Tallinna Halduskohtu 07.06.2007 määruse tühistamiseks. Lauri Madise Ruth Virkus Silvia Truman 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.