3-07-725/13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. juuli 2007, Jõhvi 3-07-725 V. K kaebus Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ametile ettekirjutuse tegemiseks
2. juuni 2007 V. K ja kolmas isik T. F Resolutsioon 1.Rahuldada kaebus osaliselt. 2.Kohustada Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ametit uuesti läbi vaatama V. K poolt Narvas Partisani 6 asuva hoone projekteerimistingimuste saamiseks esitatud taotlust.
3. Muus osas jätta kaebus rahuldamata
4. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 16.02.2007 esitas V. K taotluse väljastada projekteerimistingimused Narva linnas Partisani 6 asuva hoone sihtotstarbe muutmiseks ja ümberehitamiseks (t.l.50-52). 27.02.2007 teatas Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet, et taotluse rahuldamine on ajutiselt peatatud ning palus täiendavalt esitada rekonstrueeritavate siseruumide pindalad ja kaasomanike kooskõlastused (t.l. 11). 11.04.2007 esitas V. K Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (t.l. 1-4) ning palus, et Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ametile tehtaks ettekirjutused tema projekteerimistingimuste taotluse rahuldamiseks ja Partisani 6 hoone kasutamise keelamiseks muul otstarbel kui ühiselamu. Kaebaja väitis, et talle kuulub 4781/33964 mõttelist osa Narva linnas Partisani 6 asuvast ühiselamuna registreeritud hoonest, kuid teised kaasomanikud on muutnud omavoliliselt selle tehnosüsteeme ja rekonstrueerinud osa ruume ärieesmärkidel kasutamiseks, 1 mistõttu oli tema sunnitud pöörduma Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ametisse taotlusega lõpetada kuni uue kasutusloa saamiseni hoone ebaseaduslik kasutamine teiste kaasomanike poolt. Seejuures ta märkis, et toetab ja täidab täielikult nimetatud ameti 24.11.2004 kirjas nr. 1-11/1024 kõigile kaasomanikele tehtud ettekirjutust, teised kaasomanikud aga jätkavad ühiselamu hoone kasutamist kaubandus- ja ärikeskusena, neilt ettekirjutuse täitmist pole nõutud ja hoone mittesihtotstarbelist kasutamist ei ole peatatud. Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti kirjalikus vastuses (t.l. 43-45) ei peetud kaebust õigeks ning paluti seda mitte rahuldada. Projekteerimistingimuste väljastamise taotluse osas väideti, et see on õigeaegselt läbi vaadatud ja teatatud kaebajale puudustest, mis ei võimalda projekteerimistingimuste kohest väljastamist. Vastavas kirjas sisalduvaid täpsustuste ja kaasomanike kooskõlastuste nõudeid põhjendati asjaoludega, et Partisani 6 asuvale hoonele on T. F taotluse alusel projekteerimistingimused juba väljastatud, hoone ehitusprojekt on momendil menetluses, kaebaja oma taotluses rekonstrueeritavate siseruumide pindaala aga ei määranud. Hoone kasutamise peatamise osas märgiti ehitusseaduse § 29 lg. 4 tuginedes, et hoone sihtotstarbelise kasutamise kohustus laieneb ka kaebajale endale ja seetõttu ei saa ta kohtu kaudu nõuda ettekirjutust teistele kaasomanikele. Veel märgiti, et kaebaja pole esitanud ühtegi kaebust, mille alusel saanuks alustada menetlust hoone kasutamise lõpetamiseks ning lisati, et ettekirjutuse koostamine ja trahvi kohaldamine eeldab seaduserikkumise tuvastamist ja sellele järgnevat koostööd omanikega lahenduse leidmiseks. Kohtuistungil jäi V. K oma kirjalike väidete ja taotluste juurde ning leidis, et kuna teistele kaasomanikele on projekteerimistingimused ilma tema nõusolekuta välja antud, on teda nendega võrreldes ebavõrdselt koheldud. Enda eesmärgi väitis ta olevat selles, et linna kontrolliks oma ettekirjutuste täitmist ja lisas, et võimude tegevusetus võimaldab teistel kaasomanikel tema õigusi rikkuda. Kolmanda isikuna asja arutamisele kaasatud T. F jäi samuti kirjalikult esitatu juurde ja palus kaebust mitte rahuldada. Ta võttis omaks, et vaidluse põhjuseks oleva hoone ühe tiiva esimene korrus on kasutusel kontorite, ladude ja kauplustena, kuid väitis samas, et nii oli see ka siis kui ta oma osa hoonest omandas, ühiselamu ei eksisteeri enam aastaid ja asjade kordategemist takistab just kaebaja ise, kes ei anna kasutusloa saamiseks nõusolekut. Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet volitustega esindajat kohtuistungile ei saatnud, kuigi volituse vajalikkus oli talle kohtukutses teatavaks tehtud (t.l 59 ja 61). Kolmas isik A. F ei ilmunud samuti kohtuistungile, selle toimumise aeg ja koht olid talle teada ning teda teavitati ka sellest, et mitteilmumine ei takista asja läbivaatamist (t.l. 60 ja 63). KOHTU PÕHJENDUSED Ehitiste projekteerimise aluseid ja korda reguleerib ehitusseadus. Selle seaduse § 19 lg. 2 sätestatu kohaselt on ehitise püstitamiseks vajaliku ehitusprojekti koostamise üheks võimalikuks aluseks projekteerimistingimused. Sama paragrahvi kolmas lõige kehtestab, et projekteerimistingimused on ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mis tuleb kohaliku omavalitsuse korraldusega kindlaks määrata 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates. Ehitusseadusega kehtestatud üldist korda täpsustab Narva Linnavolikogu 30.11.2006 määrusega nr. 48 kinnitatud Narva linna ehitusmäärus, mille § 22 lg. 1 määratleb linnavalitsuse projekteerimistingimusi kinnitava organina. Kuna kumbki eelnimetatud õigusaktidest ei reguleeri projekteerimistingimuste taotlemise ja väljastamise korda täpsemalt, tuleb lähtuda haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetest. Nimetatud seaduse § 15 lg. 2 nõuab, et puuduliku taotluse korral peab haldusorgan määrama selle esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja selgitama nende 2 kõrvaldamata jätmise tagajärjed. Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet ei ole V. K poolt 16.02.2007 esitatud taotlust (t.l. 50-52) menetlenud nende nõuetega vastavuses, sest taotlejale on 27.02.2007 kirjas (t.l. 11) küll teatatud taotluse puudused, kuid pole määratud tähtaega nende kõrvaldamiseks ega selgitatud selle mittejärgimisega kaasnevaid tagajärgi. Samuti sisaldub kirjas kohustus esitada hoone kaasomanike kooskõlastused, mis ei tulene ehitusseadusest ega ka selle alusel vastu võetud Narva linna ehitusmäärusest. Viimatinimetatud õigusakti § 23 lg. 3 sätestatu kohaselt saab kooskõlastuste vajaduse kindlaks määra alles projekteerimistingimustes, mis on ka igati loogiline, sest need tingimused ei reguleeri kaasomanike vahelisi suhteid vaid on dokumendiks, kus tehakse teatavaks üksnes konkreetsele ehitisele kohaliku omavalitsuse poolt seatavad arhitektuurilised ja ehituslikud nõuded. Seda, et tegelikult ei tulene kooskõlastuste nõue seadusest, on Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet oma kirjalikus vastuses ka ise tunnistanud (t.l. 44). Kuna V. K ei ole kuni käesoleva ajani oma taotlust täiendanud (t.l. 82), ei saa kohus teha kaebuses soovitud ettekirjutust projekteerimistingimuste väljastamiseks. Küll aga on võimalik ja vajalik kohustada Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ametit selleks, et tema taotlus vaadataks uuesti läbi, määrataks puuduste korral tähtaeg nende kõrvaldamiseks ja selgitataks selle täitmata jätmise tagajärjed. Ehitusseaduse § 60 lg. 1 p. 5 ja § 61 lg. 1 p. 7 kohaselt on linnavalitsuse ehitusjärelevalvet teostava ametniku pädevuses kontrollida ehitise kasutamist lähtuvalt selle kasutamise otstarbest ning teha ehitise omanikule ettekirjutuse kui ehitist ei kasutata selleks ettenähtud otstarbel. Kaebusele lisatud dokumendid (t.l. 14-17) tõendavad, et Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti ehitusjärelevalve osakonna peaspetsialist Svetlana Kaštani poolt tehti 24.11.2004 kõigile Narva linnas Partisani 6 asuva hoone kaasomanikele ettekirjutus koone kasutamise lõpetamiseks muul otstarbel kui ühiselamu, anti selleks aega kuni 01.12.2004 ja hoiatati kuni 10 000 krooni suuruse sunniraha kohaldamise võimalusest. Ühtegi dokumenti, mis kinnitaks, et nimetatud ettekirjutuse täitmist on peale selles märgitud tähtaja möödumist kontrollitud, ei ole kohtule esitatud. Samas on nii ehitusjärelevalve ettekirjutuse tegemine kui ka selle mittetäitmise korral sunnivahendi kohaldamine otsustused, mis tuleb langetada kaalutlusõiguse alusel. Kaalutlusõigus aga tähendab haldusmenetluse seaduse § 4 lg. 1 kohaselt seda, et haldusorganil või ametiisikul on õigus kaaluda kas ta üldse teeb otsustuse ning kui jah, siis millise täpselt. Halduskohtu volitused kaalutlusõiguse alusel tehtud otsustuste kontrollimisel on piiratud ega võimalda haldusorganile täpselt ette kirjutada, milline konkreetne otsustus ja kas üldse tuleb tal langetada. Käesoleval juhul omab olulist tähendust ka asjaolu, et ehitusseaduse § 29 lg. 1 p. 1, 11, ja lg. 4 kohaselt lasub ühises omandis oleva ehitise puhul ehitus- ja kasutusloa olemasolu tagamise kohustus ning ehitise kasutamise kohustus vastavalt selle kasutamise otstarbele kõigil ehitise omanikel. Kuna V. K on ise üks kolmest Narvas Partisani 6 asuva hoone kaasomanikust, vastutab ta võrdselt teistega selle kasutamise seaduslikkuse eest ning ehitusjärelevalvet teostaval ametiisikul tuleks kaebuses soovitud ettekirjutus koostada ja selle täitmata jätmisel sunnivahendit rakendada ka tema enda suhtes. Eelnevalt juba nimetatud ehitusseaduse § 60 ja 61 sätestatu kohaselt piirduvad ehitusjärelevalvet teostavale kohaliku omavalitsuse ametniku volitused ettekirjutuse tegemise, selles õigusrikkumisele tähelepanu juhtimise, oma nõuete esitamise, täitmise tähtaja määramise ja mittetäitmise korral sunniraha määramisega. Õigust ehitise sulgemiseks või muul viisil selle kasutamise tegelikuks peatamiseks ametnikul ei ole. Kohtumenetluses esitatud dokumentaalsete tõendite ja seletuste alusel on selge, et vaidlusalust ehitist ei saa käesoleval ajal enam kasutada selle endisel otstarbel ühisealamuna. See pole ilmselt ka kaebuse esitaja enda eesmärk, sest projekteerimistingimuste saamiseks esitatud taotluse väidetest (t.l. 50-52) nähtuvalt soovib ta hakata osutama toitlustamise-, sauna- ja majutusteenust. Olemasoleva ehitise kasutamise sihtotstarbe muutmine eeldab vastavaid ümberkorraldusi kajastava ehitus- ja kasutusloa olemasolu, millede saamine sõltub kaasomanike 3 kokkuleppest. Kohtuistungil esitatud dokumentaalsete tõendite ja suuliste seletuste kohaselt on kaebajalt seda küll küsitud, kuid pole siiani saadud (t.l. 72 ja 84), mistõttu on süüd ka tal endal. See asjaolu, kaebajal kaasomanikuna lasuv vastutus ja kaasomanike kokkuleppe jätkuv puudumine omakorda tingivad olukorra, kus ehitise kasutamise otstarbe küsimuses tehtav ettekirjutus ja selle täitmata jätmisele järgneda võiv sunniraha määramine ei saaks tegelikult olla V. K huvides ega taastada iseenesest tema väidetavalt rikutud õigusi. Eeltoodu alusel tuleb V. K kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 2 ja lg. 6 kohaselt rahuldada vaid osaliselt. Ükski menetlusosalistest oma menetluskulude hüvitamise kohta nõudeid ja kuludokumente ei esitanud (t.l. 84), seega jäävad need halduskohtumenetluse seadustiku § 93 lg. 1 kohaselt nende endi kanda. Raili Randlane Kohtunik 4