2-06-12684 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Ande Tänav, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2007.a, Tallinn

§ 138ja § 144) jätta J.

V kanda. Vastavalt Pärnu Maakohtu

1. detsembri 2006.a otsuses märgitule kannab esimese astme kohtu menetluskulud M. S. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Hageja nõue ja põhjendused
2. Pooltel on 03.10.2005.a sündinud ühine laps K., kes elab hageja juures. Kostja ei ole osalenud lapse kasvatamisel ega toeta materiaalselt. Lapse ülalpidamiseks kulub 3550 krooni kuus. Lapse elatusraha tuleb välja mõista tagasiulatuvalt alates lapse sünnist. Hageja palus elatise suuruse määramisel kalduda kõrvale poolte võrdsusest, kuna hageja on lapsepuhkusel ja kostja lapse kasvatamisest osa ei võta. Hageja palus kostjalt välja mõista elatise lapse ülalpidamiseks 3000 krooni kuus. Kostja vastuväited
3. Kostja tunnistas elatusraha maksmise kohustust. Kostja pakkus elatise maksmise kohta kokkuleppe sõlmimist, hageja kokkulepet sõlmima ei nõustunud. Kostja nõustus tasuma lapse ülalpidamiseks 2000 krooni kuus. Hagejal on kohustus tasuda lapse ülalpidamise eest kostjaga võrdses ulatuses. 4000 krooni kuus on piisav summa väikelapse ülapidamiseks. Kostja üürib välja korterit, kuid sellelt tulu ei saa. Vigastuse tõttu puudub kostjal võimalus edasi töötada senisel töökohal. Kostja äriühingu tegevust alles käivitatakse, kostja osanikuna tulu pole saanud. Maakohtu otsuse põhjendused
4. Pärnu Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis M. Slt välja elatise J. V kasuks tütre K. ülalpidamiseks 2000 krooni kuus kuni tütre täisealiseks saamiseni 03.10.2023.a alates 03.10.2005.a, kuid mitte alla poole (1/2) Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus jättis kohtukulud kostja kanda.
5. PkS § 60 lg 1, § 61 lg 1 kohaselt on vanemal kohustus last ülal pidada rahaliselt ühetaoliselt, mis perekonnaseaduse
6. peatüki tähenduses on elatise maksmine mitte võrdne kasvatamine. Kostja ei ole andnud panust lapse ülalpidamiseks. Kostja nõustus tasuma tagasiulatuvalt elatusraha miinimummäärast suuremas ulatuses.
7. Hageja sissetulekuks olid emapalk ja riiklikud peretoetused, otsuse tegemise ajast ainult riiklikud toetused. Seega väheneb hageja rahaline panus. Rahalist olukorda leevendab kostja poolt lubatud miinimummäärast suurem elatusraha.
8. Kostja vara, töötasu ja äriühingut ei saa elatusraha suuruse kindlakstegemisel arvesse võtta. Kostja selgitas oma varalist seisu. Hageja ei lükanud kostja selgitusi ümber. Äriühing on alles loodud, käivitamine on aeglustunud ja korteri üürileandmisest kostja tulu ei saa. Pangalaen eluaseme soetamiseks ja elamiskõlblikuks tegemine ning makstav laen näitavad, et kostja teeb kõik, et jätkata oma kohustuste täitmist, sh anda rahaline panus lapse heaks. Kuna põhjendatud on elatusraha tagasiulatuv nõue, on see hagejale tema vähenenud rahaliste sissetulekute leevenduseks.
9. Hageja märgitud kulutusi aasta ja kahe kuu vanusele lapsele on võimalik vähendada. Maja kolmandiku omanikuna ei pea hageja kõiki kulusid kandma. Teised kaasomanikud peavad samuti kulutusi kandma või neid hagejale hüvitama. Apellatsioonkaebuse põhjendused
10. J. V palus apellatsioonkaebuses otsuse osaliselt tühistada ja mõista uue otsusega kostjalt välja elatis 3000 krooni kuus alates 03.10.2005.a.
11. Kohus kohaldas vääralt materiaal- ja menetlusõiguseõiguse norme. Elatis määratakse kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Kohus ei arvestanud, et hageja sissetulek alates 2007.a on 600 krooni, kostja sissetulek 10 000 krooni. Seega ei saa hageja anda lapse ülalpidamisse kostjaga võrdset panust. Kostjale kuuluvad korteriomand ja kinnistu, mida ta ei kasuta isiklikeks vajadusteks elamispinnana, ta on osanik tegutsevas äriühingus. Väär on kohtu seisukoht, et elatise määramisel ei saa arvesse võtta kostja vara. Kostja elukaaslane käib tööl ja peab aitama kostjal täita rahalisi kohustusi, seega on kostja tegelikult näidatust paremas materiaalses seisus. Samuti tuleb arvestada, et hageja peab maksma 2

§ 657

lg 1 p 1 alusel tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

1. Apellatsioonkaebuses leiab hageja (apellant), et maakohus on elatise suuruse kindlaksmääramisel ebapiisavalt arvestanud poolte varalist seisundit. Kõik apellatsioonkaebuse väited puudutavad kostja (vastustaja) sissetulekut ning muu vara olemasolu, samuti apellandi enda varalist seisundit. Vastavalt perekonnaseaduse (PkS) § 61 lõikele 2 tuleb lapsele mõeldud elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada kummagi vanema varalist seisundit ning lapse vajadusi. Kolleegiumi arvates tuleb seaduse mõtte kohaselt esimeses järjekorras lähtuda lapse tõendatud vajadustest, vanemate varaline seisund aga saab olla aluseks lapse vajadustel põhineva elatisemäära korrigeerimisel.
2. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellant ei ole põhjendanud ega tõendanud lapse vajadusi, mis tinginuksid elatise väljamõistmise suuremas summas, kui maakohus oma otsusega kostjalt hageja kasuks välja mõistis. PkS § 61 lg 4 mõtte kohaselt ei tule elatisehagi esitajal lapse vajadusi tõendada ulatuses, mis vastab PkS § 61 lõikes 4 sätestatud igakuise elatise miinimummäärale, kuivõrd õigus saada elatist nimetatud suuruses on lapsele tagatud seadusega. Küll aga tuleb tõendada lapse vajadusi osas, mis ületavad elatise seadusega kehtestatud miinimummäära.
3. Maakohus on lapse vajadusi oma otsuses hinnanud ning leidnud, et hageja märgitud ulatuses kulutusi aasta ja kahe kuu vanusele (maakohtu otsuse tegemise ajal) lapsele ei saa pidada põhjendatuks. Apellatsioonkaebuses ei ole maakohtu nimetatud seisukohta vaidlustatud ega märgitud, missugused tõendid lapse vajaduste kohta jättis kohus apellandi arvates tähelepanuta. Asjas ei ole lapse vajaduste kohta esitatud mingeid tõendeid peale hageja enda poolsete ligikaudsete hinnangute. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja haginõudes pidanud silmas lapsele tehtavaid kulutusi ka hilisemaid perioode arvestades (nt kultuuriüritused), kuid seadus ei anna siiski alust lähtuda elatise väljamõistmisel tulevikus tekkivatest, veel kindlakstegemata kuludest ning alla 2-aastase lapse puhul saab lähtuda just selles vanuses lapse vajadustest. Asjakohane on maakohtu otsuses märgitu, mille kohaselt hagejal on võimalik edaspidi uuesti pöörduda kohtusse nõudega elatisraha suurendada muuhulgas juhul, kui lapse vajadused oluliselt suurenevad.
4. Maakohtu poolt hageja kasuks väljamõistetud elatis ületab PkS § 61 lõikes 4 sätestatud elatise alammäära, mis Vabariigi Valitsuse
5. detsembri
6. a määruse nr 273 ja PkS § 61 lg 4 koosmõjust tulenevalt on
7. aastal 1800.- krooni. Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-7-05 asunud seisukohale, et PkS § 61 lg 4 sätestatud elatise miinimumsuurus on lapse minimaalsete vajaduste osas ligilähedaselt kattuv tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vastavalt Sotsiaalministeeriumi tellitud statistilisele uurimusele (kättesaadav veebilehel http://www.sm.ee/est/HtmlPages/lapse_kulud/$file/lapse_kulud.pdf) moodustasid aastatel 2004 – 2006 keskmise alla 6-aastase maal elava lapse kulud 1871,00 krooni kuus, mis muuhulgas sisaldab ka lapsele vastavat osa eluruumi- ja kodukuludest. Ringkonnakohtu arvates ei saa nimetatud keskmised kulud olla käesolevaks ajaks võrreldes
8. aastaga märkimisväärselt kasvanud. 3

§ 652lg 3 kohaselt annaksid alust esitada uusi tõendeid ringkonnakohtule.

Ringkonnakohus ei näe alust hinnata vastustaja varalist seisundit erinevalt maakohtust ega pea vajalikuks koguda selle kohta täiendavaid tõendeid. Apellatsioonkaebuse vastusele lisatud dokumentaalsed tõendid kuuluvad vastustajale tagastamisele. Põhjendatud ei ole ka vastustaja taotlus tunnistajate ülekuulamiseks, kuna vastustaja poolt märgitud asjaolud, mida ta soovib tunnistajate ütluste abil tõendada, ei ole käesoleva asja läbivaatamisel asjassepuutuvad. Ringkonnakohus peab võimalikuks võtta uue tõendina asja juurde apellandi poolt 09.05.2007.a esitatud lapse sünnitunnistuse, mille kohaselt on apellandil 29.01.2007.a (s.o apellatsioonimenetluse kestel) sündinud teine laps. 18. Maakohus määras jätta kohtukulud kostja kanda.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb

§ 162lg 1 mõtte kohaselt jätta apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda.

Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest vastavalt

§-le 174. A. Tänav M. Seppik K. Kullerkupp 4