) § 489 lg 2 kohaselt kui võlgnik on vastuväites tunnustanud makseettepanekut osaliselt, teeb kohus maksekäsu tunnustatud osas. Kui asi lahendatakse hiljem hagimenetluses, vaatab kohus asja läbi ka sissenõutud osas ja tühistab selles ulatuses hiljem maksekäsu määruse. 29.01.2007 Pärnu Maakohtu määrusega on Aktsiaseltsilt xxx sisse nõutud põhivõlg 6 713.63 krooni ja riigilõiv 360.92 krooni, kogusummas 7 074.55 krooni. Kohtu põhjendused ja järeldused Puudub vaidlus, et poolte vahel on sõlmitud kaks sõiduauto kasutusrendi lepingut: 08.05.2001 leping nr 0019417L ja 24.10.2001 leping nr 0028405L (t lk 33-67). 2 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Hageja on kostjale vara üle andnud (t lk 35-36). Lepingute üldtingimuste p 5.1 kohaselt kohustus kostja tähtaegselt ja kohaselt täitma kõiki lepinguga võetud kohustusi. Üheks selliseks kohustuseks üldtingimuste p 5.18 kohaselt oli hagejale või hageja poolt näidatud kolmandale isikule vara tagastamine lepingu tähtaja lõppedes samas seisundis, milles kostja selle sai, arvestades normaalset kasutamisest tekkivat kulumist. Hagejal oli õigus saada lepingu tähtaja lõppemisel vara kostjalt tagasi (üldtingimuste p 6.2). 08.05.2001 sõlmitud leping lõppes tähtaja möödumisel 30.05.2004 ja 24.10.2001 sõlmitud leping 30.10.2004 (t lk 33, 34). Puudub vaidlus, et kostja ei kasutanud üldtingimuste p 2.6 sätestatud vara väljaostu eesõigust. Üldtingimuste p 2.6.1 kohaselt sai hageja lugeda vara väljaostu eesõiguse kehtetuks ning lepingu tähtaja lõppemisel nõuda kostjalt vara tagastamistähtpäeval vara tagastamist. Vara tagasiostu-müügilepingute kohaselt oli vara 1 ostuhinnaks 40 932.20 krooni (käibemaksuta) ja vara 2 ostuhinnaks 55 466.10 krooni (käibemaksuta). Kostja vara tähtaegselt ei tagastanud. Vara 1 tagastas kostja 27.10.2004 ja vara 2 tagastas kostja 25.04.2005 (t lk 70-71). Seega ei jõustunud vara tagasiostu-müügilepingud (t lk 68-69), mistõttu oli hageja sunnitud vara ise realiseerima. Hageja kasutas vara realiseerimiseks Aktsiaseltsi Saksa Auto müügiteenust (t lk 70-71). Lepingu 1 alusel tagastatud vara võõrandati hinnaga 36 440.28 krooni (käibemaksuta) ja lepingu 2 alusel tagastatud vara võõrandati hinnaga 28 177.97 krooni (käibemaksuta, t lk 73-74). Lepingust 1 tulenev nõue kostja vastu oli 43 154.31 krooni, mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 40 932.49 krooni (käibemaksuta) ning vara realiseerimisega seotud kuludest summas 2 221.82 krooni (käibemaksuta, t lk 76). Puudub vaidlus, et kostja ei tagastanud vara lepingus sätestatud tähtaja jooksul. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist (VÕS § 101 lg 1 p 3). Kohtule esitatud vastuses on kostja võtnud osaliselt hagi õigeks lepingust 1 tuleneva nõude osas summas 6 713.63 krooni.
lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seega kuulub nõue summas 6 713.63 krooni rahuldamisele. Kostja vaidleb vastu hageja nõudele summas 29 378.60 krooni. Lepingust 2 tulenev nõue kostja vastu oli 57 556.57 krooni, mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 55 466.10 krooni (käibemaksuta) ning vara realiseerimisega seotud kuludest summas 2 090.47 krooni (käibemaksuta, t lk 79). Kuna vara realiseeriti hinnaga 28 177.97 krooni (käibemaksuta, t lk 74), on hageja arvestanud hüvitatava kahju suuruseks 29 378.60 krooni. Kostja väide, et vara 2 müüdi turuväärtusest madalama hinnaga on tõendamata. Tulenevalt
lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus juhtis 16.05.2007 istungil kostja esindaja tähelepanu tõendite esitamise vajadusele (t lk 112). Hageja poolt esitatud tõendi 3 kohaselt vajas vara 2 remonti summas 19 437.94 krooni (käibemaksuta, t lk 72) ning hageja müüs vara remontimata. Üldtingimuste p 4.3.1 kohaselt kui rentnik (kostja) ei kasuta vara väljaostu eesõigust ning tagastab vara üksnes vara tagastamistähtpäevaks rendileandjale (hagejale) on ta kohustatud kandma kõik rendileandja poolt vara võõrandamisega seonduvad kulutused, s.h hüvitama rendileandjale kõik kulutused, mis rendileandja teeb vara viimiseks lepinguga ettenähtud tehnilisse seisukorda ning kõikvõimalike vara väliste ja salongisiseste kahjustuste likvideerimiseks. Kahju hüvitamise eesmärgiks on VÕS § 127 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kui kostja oleks lepingu alusel saadud vara hagejale tähtaegselt tagastanud, oleks jõustunud hageja tagasiostuoptsioon ning hagejale oleks hüvitatud vara jääkväärtus. Kohus leiab, et kostja on kahju tekkimises süüdi. Kostja rikkus lepingut, jättes vara tähtaegselt hagejale tagastamata. Üldtingimuste p 4.3.1 kohaselt on kostja kohustatud hüvitama hagejale kõik hageja poolt vara võõrandamisega seonduvad kulutused. Samuti kuulub hüvitamisele kostja poolt tehnilise ülevaatuse kulu, mis sisaldub Aktsiaseltsi Saksa Auto müügiteenuses, kuna üldtingimuste p 5.16 kohustus kostja teostama hageja juures üks kuu enne lepingu tähtaja lõppemist vara tehnilise ülevaatuse. Kohtule esitatud tõendite kohaselt kostja seda teinud ei ole. Hageja kasutas vara võõrandamiseks Aktsiaseltsi Saksa Auto müügiteenust. Igasuguse võõrandamistegevusega tekivad üldjuhul kulud ning nende väljamõistmine kostjalt on põhjendatud. Nimetatud kulu kandmine hageja poolt summas 2 090.47 krooni on tõendatud Aktsiaseltsi Saksa Auto arvega ja konto väljavõttega (t lk 80). Sellest tulenevalt on hageja nõue kostja vastu summas 29 378.60 krooni põhjendatud ning kostjalt kuulub väljamõistmisele 36 092.23 krooni.
Kuna kohus hagi täies ulatuses rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda.
lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Meeli Kaur kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.