← Eesti

2-06-10502/17

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-06-10502 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2007, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Kohtuasi OÜ Sansi & Õ hagi I Ü vastu ostueesõiguse realiseerimiseks valduse ja omandi üleandmise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg
  2. juuni 2007 Menetlusosalised Hageja: OÜ Sansi & Õ (RK xxx) Hageja esindaja: M T (volikirja alusel) Kostja: I Ü (IK xxx) Kostja esindaja: S V (volikirja alusel) RESOLUTSIOON
  3. Jätta hagi täielikult rahuldamata.
  4. Jätta menetluskulud, sealhulgas iseseisva nõudeta kolmanda isiku M menetluskulud, hageja kanda. S
  5. Jätta OÜ Katevara menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. ASJAOLUD
  6. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale korter asukohaga xxx. Kostjale kuulus samas majas korter nr
  7. Kostja sõlmis
  8. aprillil 2005 korteri müügilepingu kolmanda isiku M S’iga. Hageja tegi
  9. juunil 2005 notariaalse ostueesõiguse teostamise avalduse, kuid ta ei jõudnud kostjaga kokkuleppele omandi üleandmises. Hageja palub kohustada kostjat üle andma korteri asukohaga xxx omandiõigus. Kostja vastus 1

(4)
  1. Kostja oma vastuse hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt teavitas kostja 14.04.2005 hagejat ostumüügilepingust ja esitas talle lepingu ärakirja. Kuna korter ei olnud kinnistatud, siis võis hageja ostueesõigust teostada 2 nädala jooksul pärast teate saamist. Hageja 2 nädala jooksul kostjale ostueesõiguse teostamise avaldust ei esitanud. Hageja saatis ostueesõiguse teostamise avalduse kostjale tähitult
  2. detsembril 2005, seega ei ole hageja oma avaldust esitanud tähtaegselt. Kohtuistung
  3. detsembril 2006
  4. Kohtuistungil
  5. detsembril 2006 jäi hageja oma nõudmiste juurde. Hagejal ei ole andmeid, millal edastas notar ostueesõiguse avalduse kostjale. Kostja kohtuistungil hagi ei tunnistanud. Kostja seletuse kohaselt on ta ostueesõiguse avalduse kätte saanud alles detsembris
  6. Kolmanda isiku seisukoht
  7. Kohus kaasas
  8. detsembril 2006 kolmanda isikuna kostja poolel M S’i. Kolmas isik oma vastuses
  9. jaanuaril 2007 asub seisukohale, et hagi on aegunud, kuna hageja ei ole järginud ostueesõiguse teostamise tähtaegu. Kolmas isik palub lõpetada menetlus ja välja mõista kohtukulud. Kohtuistung
  10. aprillil 2007
  11. Kohtuistungil
  12. aprillil 2007 selgitas kolmanda isiku esindaja, et korter on võõrandatud OÜle Katevara.
  13. Kohus edastas taotluse OÜ-le Katevara. OÜ Katevara teatas kohtule, et peab hagi alusetuks ja palus välja mõista kohtukulud.
  14. Kohtu
  15. mai 2007 määrusega jättis kohus rahuldamata taotluse OÜ Katevara kaasamiseks. Kohtuistung
  16. juunil 2007
  17. Kohtuistungil
  18. juunil 2007 jäid pooled oma seiskohtade juurde. Hageja lisas, et ei ole alust arvata, et notar kohe pärast ostueesõiguse avalduse tõestamist kostjale ärakirja ei saatnud. Kostja lisas, et ei ole andmeid, kuhu notar lihtkirja saatis ja puuduvad tõendid, et kostja on ostueesõiguse avalduse kätte saanud varem kui detsembris
  19. Hageja ei ole deponeerinud müügilepingu summat notari juures. Kolmas isik kostja poolel nõustus kostja seisukohtadega. KOHTU PÕHJENDUSED
  20. Kohus, kuulanud ära kõik menetlusosalised ja uurinud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
  21. Kohus tuvastas, et hagejale kuulub korter asukohaga xxx. Kostjale kuulus samas majas vallasasjana korter nr
  22. Kokku oli elamus 4 korterit. Kostja sõlmis
  23. aprillil 2005 korteri müügilepingu kolmanda isiku M S’ iga. Notar xxx tõestas
  24. juunil 2005 hageja ostueesõiguse teostamise avalduse korteri asukohaga xxx suhtes. Notari väljaminevate kirjade registris on väljamineva lihtkirjana 09.06.2005 registreeritud ärakirja saatmine I. Ü’le, kuid notaril andmed kirja kättesaamise kohta puuduvad. Kostja sai
  25. detsembril 2005 tähitud kirjaga kätte ostueesõiguse teostamise avalduse. Hageja esitas
  26. mail 2006 kohtusse hagi nõudega kohustada kostjat üle andma korteri asukohaga xxx omandiõigus.
  27. Vaidlust ei ole selles, et korteri müümisel oli teistel sama maja korteriomanikel ostueesõigus asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 131 lg 1 kohaselt, mis sätestab, et kui ehitis on kaasomandis, on kaasomanikul ehitise mõttelise osa tasulisel võõrandamisel võõrandatava osa 2
(4)ostueesõigus, välja arvatud juhul, kui see võõrandatakse kaasomaniku alanejale sugulasele või vanemale, teisele kaasomanikule või seaduse järgi eesõigustatud isikule.
  1. Pooled vaidlevad, kas hageja on teinud ostueesõiguse teostamise avalduse tähtaegselt.
  2. Ostueesõiguse teostamise kord on sätestatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 244 lg-s 4, mis sätestab, et ostueesõiguse teostamine toimub ostueesõigust omava isiku avalduse tegemisega müüjale. Samuti sätestab VÕS § 249, et müüja peab ostueesõigust omavale isikule viivitamata teatama ostjaga sõlmitud müügilepingust ja selle sisust. /---/ Kui müügileping on sõlmitud kirjalikus vormis, peab müüja ostueesõigust omava isiku nõudmisel esitama talle lepingu.
  3. Vallasasjast ehitise kaasomaniku ostueesõiguse teostamise tähtaeg on reguleeritud võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-s 16 lg-s 2, mis sätestab, et ehitise, selle mõttelise osa, reaalosana erastatud eluruumi, elamus asuva mitteeluruumi, elamuühistu liikme omandisse antud korteri, endise korteriühingu liikme omandisse antud korteri või kaasomandi lõppemisel tekkinud ehitise reaalosa puhul võib ostueesõigust teostada kahe kuu jooksul pärast võlaõigusseaduse §-s 249 nimetatud teate saamist.
  4. Tsiviilseadustik üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 sätestab, et kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega.
  5. Viidatud sätetest tuleneb, et vallasasjast ehitise kaasomaniku ostueesõiguse teostamiseks peab kaasomanik tõestama notariaalse tahteavalduse ostueesõiguse teostamiseks ja toimetama selle müüjale 2 kuu jooksul müügilepingu teate saamisest.
  6. Vaidlust ei ole selles, et hageja sai müügilepingu teate koos lepingu ärakirjaga
  7. aprillil 2005 allkirja vastu. Seega pidi hageja ostueesõiguse teostamise avalduse toimetama kostjale hiljemalt
  8. juuniks
  10. Ostueesõiguse teostamise avalduse tähtaegse kättetoimetamise tõendamise kohustus lasub vastavalt TsMS § 230 lg 1 hagejal. Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud Notar xxx teatise
  11. detsembrist 2006, mille kohaselt on väljamineva lihtkirjana 09.06.05 registreeritud ärakirja saatmine I. Ü’le ning andmed kirja kättesaamise kohta puuduvad, samuti väljavõtte notar xxx väljaminevate kirjade registrist 01.12.2005-09.12.2005, milles on märgi kirja saatmise kohta I. Ü’le 09.06.
  13. Kohus leiab, et nimetatud tõendid ei tõenda usaldusväärselt ostueesõiguse avalduse kättetoimetamist kostjale. Riigiohus on oma otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-72-05 selgitanud, et kuivõrd tahteavalduse jõustamine on selle tegija huvides, lasub tal ka tahteavalduse tegemise ja kättetoimetamise tõendamise koormus. Sellest tulenevalt on mõistlik, et tahteavalduse tegija annab oma tahteavalduse kätte viisil, mida ta saab hilisema võimaliku vaidluse käigus usaldusväärselt tõendada. Kirjaliku dokumendina vormistatud tahteavalduse isiklikul üleandmisel on võimalik selle hilisema tõendamise jaoks võtta saajalt allkiri (nt üleantud dokumendi ärakirjale) või tahteavaldus üle anda tunnistajate juuresolekul. Samuti on Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-05 leidnud, et töölepingut puudutavad tahteavaldused tuleb tööandjal toimetada töötajale tähitud kirjaga. Seega tuleb asuda seisukohale, et käibes on mõistlik eeldada olulist õiguslikku tagajärge kandvate avalduste edastamist tähitud kirjaga. Lihtkirja saatmise fakt ei tõenda tahteavalduse kättetoimetamist adressaadile, seega saa lugeda tõendatuks hageja väidet.
  14. Täiendavalt tuleb märkida, et hageja ei ole tõendanud ka seda, millisele aadressile lihtkiri saadeti ja kas adressaat seal ka tegelikult elas. Paljasõnalised ja oletuslikud on hageja väited, et kui notar avalduse tõestas, siis võib eeldada, et ta avalduse kätte toimetas. 3
(4)
  1. Toodud põhjustel leiab kohus, et tõendamist ei ole leidnud ostueesõiguse kättetoimetamine kostjale enne
  2. juunit
  3. Sellest järeldub, et hageja ei ole ostueesõigust teostanud tähtaegselt ja tal puudub alus nõuda omandi üleandmist kostjalt, mistõttu jätab kohus hagi rahuldamata.
  4. Vastuseks kolmanda isiku taotlusele lõpetada menetlus aegumise tõttu märgib kohus, et hagi ei ole aegunud, sest kuivõrd hageja ei ole ostueesõigust teostanud tähtaegselt, ei ole tal omandi üleandmise nõuet tekkinud ja olematu nõue ei saa aeguda. Samas ei tooks nõude aegumine kaasa mitte menetluse lõpetamist, vaid hagi rahuldamata jätmist. Menetluskulud
  5. Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotusemenetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 167 lg 1 sätestab, et iseseisva nõudeta kolmanda isiku ja tema seadusliku esindaja menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule.
  6. Kohus jättis hagi täielikult rahuldamata, seega tuleb menetluskulud jätta täielikult hageja kanda. Tulenevalt TsMS § 167 lg 1 tuleb jätta hageja kanda ka iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja pool kaasatud M S’i menetluskulud.
  7. Hüvitamisele ei kuulu OÜ Katevara menetluskulud, sest OÜ Katevara ei ole asjas menetlusosaline, kuid analoogia korras TsMS § 167 lg 2 saab OÜ Katevara väljaspool protsessi esitada kulutuste nõude eraõigusest tuleneval alusel menetlusosalise vastu, kes tema kaasamist taotles.
  8. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Peeter Pällin Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.