vastu määruse nr 15 “Jõhvi vallas korraldatud jäätmeveole ülemineku kord”, mille Lisa 1 § 5 lg 4 punktist 1 tulenevalt on jäätmemahutite tühjendamise sageduseks: tiheasustuses – korterelamute juurest vähemalt vallavolikogu poolt kinnitatud minimaalsel sagedusel ja väikeelamute juurest vähemalt üks kord kuus.
lõikest 8 tulenevalt peab jäätmevaldaja jäätmete käitlemisel tellima jäätmemahuti tühjendamise sellise sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostatuse. Sõlmima reaalses mahus (mahuti suurus, veosagedus) lepingu eri- või ainuõiguse saanud ettevõttega jäätmete äraveoks vallavolikogu poolt kehtestatud sagedusega. Jäätmemahuti tühjendamine vähemalt üks kord kuus on optimaalne aeg vältimaks eelpoolnimetatud kõrvalnähtude tekke.
lõige 2 annab jäätmevaldajale samas ka piisava valikuvõimaluse endale sobiva suurusega mahuti (jäätmekoti) valikuks. “Jõhvi vallas korraldatud jäätmeveole ülemineku korra” Lisa 1 § 5 lõige 6 annab olmejäätmete valdajale õiguse taotleda, et tema jäätmemahuti tühjendamine toimuks sama 2 3-07-431 korra § 5 lõikes 4 punkt 1 sätestatust (1 kord kuus) harvemini, kui väikeelamu kinnistul toimub komposteeritavate jäätmete
nõuetele vastav komposteerimine.
lõige 10 sätestab, et füüsilised ja juriidilised isikud võivad orgaanilisi aia- ja toidujäätmeid kompostida tiheasustusega aladel kinnistes kompostihoidlates - kompostorites, kuhu ei pääse ligi linnud ega loomad. Komposti hulka ei tohi panna jäätmeid, mis takistavad komposteerumist või levitavad ebameeldivat lõhna. “Jõhvi vallas korraldatud jäätmeveole ülemineku korra” Lisa 1 § 10 lõige 1 sätestab, et veopiirkonnas asuval või elaval olmejäätmete valdajal on õigus esitada vallavalitsusele kirjalik taotlus tema tähtajaliseks ja erandkorras mitteliitunuks lugemiseks korraldatud jäätmeveoga. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kirjalikus taotluses märgitakse ära: 1) põhjused, miks soovib olmejäätmete valdaja enda mitteliitunuks lugemist; 2) tähtaeg, mille jooksul soovib olmejäätmete valdaja olla korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud; 3) kuidas kavatseb olmejäätmete valdaja ise oma jäätmeid keskkonnaohutult käidelda. Lõikest 6 tulenevalt loeb vallavalitsus olmejäätmete valdaja mitteliitunuks, kui: 1) esinevad mõjuvad põhjused, mis õigustavad olmejäätmete valdaja mitteliitunuks lugemist ning 2) olmejäätmete valdaja soovib ja suudab ise keskkonnaohutult korraldada oma olmejäätmete jäätmekäitlust. Vallavalitsusele on kaebaja esitanud kaks avaldust: 16. jaanuaril ja 26. veebruaril 2007.a. Esitatud avaldustes väidab kaebaja, et tema majavalduses prügi ei tekigi, kuna “kõik saab ära põletatud“ või siis “ei teki mingisugust vajadust selle äraveoks”.
lõiked 12 ja 13 käsitlevad jäätmete põletamist, millest tulenevalt on jäätmete põletamine lubatud ainult selleks jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes. Põletada võib vaid puidujäätmeid, samuti taaskasutamiseks kõlbmatut jääkpaberit ja -pappi. On ilmne, et plastmassist, kummist jms materjalist jäätmete põletamine saastab ümbritsevat keskkonda, tekitab ebameeldivat haisu ja on seega keelatud. Vastustajale pole teada kuhu paneb kaebaja nimetatud jäätmed, rääkimata plekkmaterjalist (näiteks konservikarbid) jäätmetest. Kaebaja ei ole üheski oma taotluses esitanud liitumise kohustusest vabastamiseks eelpool nimetatud õigusaktides sätestatud põhjendatud ja argumenteeritud taotlust, mis annaks aluse tema vabastamiseks liitumisest korraldatud olmejäätmeveoga. Ka vaidlustatavas korralduses juhiti kaebaja tähelepanu asjaoludele, mis tingimustele peab vabastamise korral tema jäätmete käitlemine vastama. Sellele vaatamata esitas kaebaja vallavalitsusele uue avalduse, esitamata selles õigusaktides ettenähtud andmeid. “Jõhvi vallas korraldatud jäätmeveole ülemineku korra” Lisa 1 § 9 lõige 5 sätestab, et juhul kui jäätmekäitluslepingut ei ole sõlmitud, toimub jäätmemahutite tühjendamine olmejäätmetest vastavalt vallas korraldatud jäätmeveole ülemineku korras sätestatud sagedusele. Seega peab kaebaja täies ulatuses täitma ja järgima jäätmeseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõudeid. See tähendab, et kõik jäätmevaldajad on seaduse alusel (Jäätmeseadus § 69 lg 1) loetud liitunuks korraldatud jäätmeveoga. Olmejäätmete äravedu saab jäätmevaldaja tellida ainult vallavalitsuse poolt konkursi korras valitud jäätmevedajalt. Kui jäätmevaldaja ei sõlmi jäätmevedajaga veotingimusi täpsustavat kirjalikku lepingut, siis toimub vedu valla ja jäätmevedaja vahel sõlmitud raamlepingu tingimuste alusel. Lähtuvalt “saastaja maksab” põhimõttest, tuleb igaühel oma tekitatud jäätmete käitlemisega seotud kulud kinni maksta. Lisaks on süsteemi seisukohalt vajalik rakendada teataval määral ka solidaarsuse põhimõtet, mis on omane maksuõigusele - kinni tuleb maksta mitte ainult oma prügistamine, vaid ka süsteemi toimimine. 3 3-07-431 Ka õiguskantsler on oma märgukirjas jaanuaris 2007 leidnud, et üldkohustuslikul jäätmeveotasul on regulatiivne funktsioon reeglina kõikidele jäätmevaldajatele. Konteinerite kohustuslik ja pidev perioodiline tühjendamine võtab jäätmevaldajalt motivatsiooni poetada oma prügi naabermaja mahutisse, tänavale või põletada jäätmeid, mis ei ole ette nähtud põletamiseks. Seetõttu on eriti oluline, et kohalik omavalitsus reaalselt kontrolliks kõiki erandeid. Iga mitteliitunuks lugemise otsusega kaasneb omavalitsusele kohustus tagada, et süsteemist tähtajaliselt välja jäetud jäätmevaldaja täidaks oma jäätmehoolduse korraldamisel kõiki kehtivaid keskkonnanõudeid. Mitteliitunuks lugemine ei tohi saada ettekäändeks jäätmete hülgamisele või nõuetevastasele põletamisele. Halduskohus nõustub vastustaja seisukohaga, et konteineri (jäätmemahuti) tühjendamise teenuse tellimine üks kord kuus ei ole üldjuhul jäätmevaldajale ebaproportsionaalselt koormav, kes on ise valmis oma jäätmehooldust korraldama. Samale seisukohale on asunud ka õiguskantsler. Halduskohus leiab, et vaidlustatud haldusakt ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jääb kaebaja poolt kantud menetluskulu HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude taotlust esitanud. HKMS § 25, § 26 lg 1 p 6, 28 lg 1, 31 lg 1, lg 4 Ülle Polluks Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.