← Eesti

2-06-11550/6

Obsah (6)§ 415§ 416§ 142§ 317§ 173§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Peet Teidearu Otsuse tegemise aeg ja koht 8.mail 2007, Tartu Kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-11550 Kirjali

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule (

§ 416lg 2, § 340).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1, 2).

AS EMT võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED AS EMT esitas 15.05.2006 Tartu Maakohtusse hagi X vastu põhivõlgnevuse 703 krooni ja viiviste 702, 99 krooni nõudes. Hageja ja kostja vahel on 09.12.2003 sõlmitud liitumisleping. Vastavalt lepingutele esitas hageja kostjale arved V04046321471,B04036121864,B04025937552 summas 703 krooni; kostja ei ole käesoleva ajani võlgnevust tasunud. Hageja on kohtuvälises menetluses saatnud võlanõude kostjale, kuid kostja ei ole reageerinud. Hageja on arvestanud viivist kuni hagi esitamise kuupäevani. Kostja on olnud viivituses 701 päeva. Kostja viivisevõlg hageja ees on 736,05 krooni. Hageja lähtub heast tavast ja vähendab nõutavat viivist põhivõlast väiksemale summale- 702,99 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt hagejale kokku põhivõlga ja viivisevõlga kokku 1 405, 99 krooni. Hageja palub kohtul esitada menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt 20 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Toimiku materjalidest nähtub, et kohtu teade koos hagimaterjalidega ei ole kostjale allkirja vastu kätte toimetatud, kuna ei ole teada kostja viibimiskoht. Tulenevalt

§ 317

lg 1 on hagejal võimalik taotleda kättetoimetatava dokumendi avaldamist väljaandes Ametlikud Teadaanded.

§ 317

lg 2 sätestab, et kui hageja soovib kättetoimetatava menetlusdokumendi avaldamist väljaandes Ametlikud Teadaanded, peab kohus vajalikuks politseiasutuse või linna- või vallavalitsuse tõendi esitamist, et politseile või linna- või vallavalitsusele on saaja tegelik viibimiskoht teadmata. Toimiku materjalidest nähtub, et puuduvad andmed kostja viibimiskoha kohta. Samuti nähtub toimiku materjalidest, et menetlusdokumendid on kostjale avalikult kättetoimetatud

§ 317

sätetest tulenevalt ning kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest, kui kostja kohtule ei vasta. Kostja ei ole kohtule vastanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega AS EMT hagi X vastu viivisenõudes-kokku 1 405,99 krooni. põhivõla ja Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks . Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt

§ 162

lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja X.

Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.