KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Margo Klaar ja Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2007

§ 76

lõikele 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 108lg.

1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt

§ 101lg.

1 punktidele 1, 3 ja 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib ta nõuda viivist. Seisuga

1. september
2. a. on kostja viivisvõlg hageja ees 5295, 36 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning Eesti Vabariigi kohtupraktikast, on hageja huvitatud viivisest põhivõlast väiksemas ulatuses, s. o. summas 2629, 39 krooni. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 5258, 79 krooni. Vastavalt kehtiva TsMS § 468 lg. 1 punktile 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada viivise väljamõistmise ja otsuse viivitamatult täidetavaks tunnistamise osas. Kohus rikkus menetlusõiguse norme, kui võttis menetlusse ja toimetas kostjale kätte hagi, millele kirjutas alla vastavat haridust mitteomav isik. Ka pärast haridust tõendava dokumendi esitamist hageja poolt ei pidanud kohus vajalikuks anda kostjale võimalust vastata hagile sisuliselt kas suuliselt või kirjalikult. Konfliktsituatsiooni tõttu puudus kostjal võimalus lahendada asi kompromissiga. Samuti rikkus kohus menetlusnorme, kui keeldus
3. märtsi
4. a. istungil kostja seletust ära 3 kuulamast ja ei võtnud arutusele tõendeid, mis annaksid kostjale õiguse viivisesumma vähendamiseks. Kohus suhtus kostjasse eelarvamusega. Apellant on tunnistanud oma võlgnevust AS-i EMT ees summas 2629, 40 krooni. Kohus luges piisavaks võla omaksvõttu ja keeldus viivise arvestamist käsitlevate vastuväidete ärakuulamisest, viidates asjaolule, et kostja ei ole hagiavaldusele sisuliselt vastanud. Hageja ei ole otsustanud võlgnevuse tasumist osade kaupa maksegraafiku alusel. AS EMT apellandi kirjale vastanud ei ole. Kuna maakohus keeldus arutamast tõendeid, mis annaksid apellandile õiguse viivise suuruse vähendamiseks, siis palub apellant ringkonnakohtul vaadata läbi koos apellatsiooniga esitatud tõendid. Teenuse osutamise lepingu sõlmimisel vastustajaga
5. augustil
6. a. ei võinud apellant ette näha selliste asjaolude tekkimist, mille tõttu ta ei ole võimeline täitma lepingujärgseid kohustusi vastustaja ees. Apellandi algatusel
7. a. alustatud kohtuprotsessi tõttu tsiviilasjas 2/5/31-4884/03 on apellant kandnud suuri rahalisi kulutusi õigusabile, nüüdseks on apellandi tulud arestitud. Alates
8. a. puudus apellandil kindel töökoht, töötasu oli minimaalne. Apellandi tuluks oli pension 1230 krooni. Võlanõuet hageja apellandile kätte ei toimetanud. Hageja oleks võinud lepingu võla tõttu hiljemalt
9. jaanuaril
10. a. ühepoolselt lõpetada ja pöörduda kohtusse, hageja aga seda ei teinud. Kuna hageja seadusliku nõude esitamisega viivitas, on viivise arvestus alusetu. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Nõude aluseks olnud dokumendid olid kohtule esitatud koos hagiavaldusega ja nendega tutvumine või mittetutvumine oli apellandi vaba valik. Tema õigust tutvuda tõenditega ja avaldada nende kohta arvamust ei ole menetluse käigus piiratud.
11. märtsil
12. a. toimunud kohtuistungil apellant tunnistas võlgnevust. Täiendavate tõendite esitamise taotlus ringkonnakohtu menetluses tuleb jätta rahuldamata. Apellandi poolt esitatud tõenditest ei nähtu ka võimalust vähendada viiviste nõuet. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsust tuleb muuta otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamise ja põhjenduse osas. Otsust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus hagi põhivõla väljamõistmiseks summas 2629, 40 krooni rahuldas. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lõikega 1 ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu lahendi õigsust selles osas. Viivisenõude rahuldamata jätmiseks ei anna apellatsioonkaebus alust, küll tuleb selles osas otsuse põhjendust muuta. Kohtuistungi protokollist (tl. 48) nähtub, et kostja on tunnistanud hagi üksnes põhivõla osas summas 2629, 40 krooni, sellest tulenevalt ei saanud aga maakohus rajada otsust viivisenõude rahuldamise osas hagi õigeksvõtule. Hageja arvestas viivist vastavalt pooltevahelise lepingu lisaks olevate tüüptingimuste punktile
13. 12 määraga 0, 15% päevas tähtaegselt tasumata summast ning vähendas oma viivisenõuet seejärel põhivõla suuruseni.

§ 76lg.

1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele,

§ 101lg.

1 punkti 6 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kostja ei ole esimese astme kohtu menetluses viivisenõudele mingeid sisulisi vastuväiteid esitanud, seega oli kohtul eespooltoodust tulenevalt alus viivisenõue rahuldada. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, nagu oleks maakohus keeldunud kostja seletuse ärakuulamisest ja tema poolt esitada soovitud tõendite vastuvõtmisest.

1. märtsi
2. a. kohtuistungi protokollist (tl. 48 – 49) nähtub, et kohus andis kostjale sõna ja kostja seda ka kasutas. Kostja esitatud tõendi võttis kohus vastu ja lisas tsiviilasja materjalidele. Protokollist ei nähtu, et kostja oleks soovinud esitada veel mingeid muid tõendeid või et ta oleks istungil esitanud vastuväite kohtu poolt menetlusõiguse normi rikkumisele. Hagimaterjalid olid 4 kostjale kätte toimetatud ühes kohtumäärusega, milles kohus nõudis kostjalt vastust hagiavaldusele, märkides ära, mida vastus peab sisaldama (tl. 25). Mingeid sisulisi vastuväiteid hagile kostja vastus ei sisaldanud (tl. 28). Põhjendamatu on väide, nagu oleks hagiavaldusele hageja nimel alla kirjutanud isik, kellel ei olnud vastavat haridust. Nõustuda ei saa apellandiga, nagu oleks kohus pärast hageja esindajal volituse olemasolu kontrollimist pidanud andma kostjale uue tähtaja hagile vastamiseks. Asja materjalidest ei nähtu ka, et kostja oleks niisugust võimalust taotlenud. Pealegi oli kostjal võimalus esitada täiendavaid vastuväiteid kohtuistungil, seda võimalust kostja aga ei kasutanud. TsMS § 652 lg. 1 p. 2 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel menetlusosaliste esitatud uusi faktilisi asjaolusid arvesse niivõrd, kuivõrd nende esitamine on lubatud. Apellant ei ole apellatsioonkaebuses tuginenud väidetele, millest nähtuks TsMS § 652 lõikes 3 nimetatud alus apellatsioonimenetluses uute asjaolude või tõendite arvestamiseks. Ka asjaolu, et pooled ei jõudnud vaidluse lahendamiseks kokkuleppele ning et hageja ei ole kohtuväliselt nõustunud kostja kohustuse täitmisega ositi, ei anna alust viivise kohta tehtud kohtuotsust tühistada. TsMS § 468 lg. 1 p. 1 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kuna hagi õigeksvõtul põhines otsus põhivõla osas, sai kohus viivitamata täidetavaks tunnistada otsuse üksnes põhivõla nõude osas. Selles osas tuleb maakohtu otsust muuta. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse viivitamata täidetavaks tunnistamise nõude osas osaliselt, tuleb poolte apellatsioonimenetluse menetluskulud analoogia põhjal TsMS § 163 lõikega 1 jätta kummagi poole enda kanda. Margo Klaar Kai Kullerkupp Malle Seppik