KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom, Mare Merimaa, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2007, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-10532 Tsi

§ 436lg 1, § 438 lg 1 ja § 442 lg 8.

Vastus apellatsioonkaebusele

1. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata.
2. Kolmas isik ei esitanud kohtule oma seisukohta apellatsioonkaebuse osas. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
3. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et kohtuotsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja asi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. 13.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 436

lg 3 sätestab, et kohus võib otsust tehes tugineda üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Sama paragrahvi 4.lõike kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus otsuse tegemisel nimetatud sätteid. Hageja ei tuginenud hagi esitades üürilepingu ennetähtaegsele üleütlemisele, nagu maakohus ekslikult leidis. Sellele asjaolule ei tuginenud ka kostja oma vastuväidetes. Tulenevalt poolte poolt esile toodud asjaoludest ei oma ka kohtuotsuses käsitatud üürilepingu tähtaja küsimus käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Maakohus leidis otsuses ka seda, et pooltevaheline tehing (ilmselt pidas maakohus siin silmas 18.08.2005 kokkulepet) on tühine seaduses ettenähtud korras. Kohtuotsuses puuduvad igasugused põhjendused selle kohta, milliste asjaolude ja õigusnormi alusel kohus kokkuleppe tühisuse tuvastas. Tehingu tühisus on reguleeritud TsÜS 5.peatüki 1.jao §-des 84-

1. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus nimetatud sätete kohaldamiseks ja pooltevaheline kokkulepe ei ole tühine.
2. Samas jättis maakohus otsuse tegemisel sisulise hinnangu andmata hagi aluseks olnud asjaolule, et üürileping lõpetati poolte 18.08.2005 sõlmitud kokkuleppe alusel 18.09.
3. Kostja leidis, et üürisuhe ei ole lõppenud, kuna ta tühistas 18.08.2005 kokkuleppe 11.10.2005 avaldusega seetõttu, et hageja viis teda tehingu tegemisel (kokkuleppe sõlmimisel) eksimusse. Seega tuli vaidluse lahendamiseks teha kindlaks, kas kostja on 18.08.2005 kokkuleppe kehtivalt tühistanud või on kokkulepe kehtiv, millest omakorda sõltub see, kas kostja kasutab pärast 18.09.2005 eluruumi õiguslikul alusel või mitte.
4. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 90 lg 1 kohaselt võib tehingu, mis on tehtud eksimuse mõjul, seaduses sätestatud korras tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. TsÜS § 98 lg 1 kohaselt toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. Eksimuse korral võib tehingu tühistada kuue kuu jooksul, arvates eksimusest teadasaamisest (TsÜS § 99 lg 1 p 2). Asja materjali kohaselt tühistas kostja 11.10.2005 avaldusega 18.08.2005 kokkuleppe TsÜS §-de 90, 92, 98 ja 99 alusel.
5. Ringkonnakohus leiab, et kostja avaldus kokkuleppe tühistamiseks ei too iseenesest kaasa selle tühisust. Tehingu tühistamiseks peavad lisaks formaalsetele tingimustele (esmajoones avalduse esitamine) olema täidetud ka materiaalsed eeldused, mis annavad aluse tehingu tühistamiseks. Kostja on näidanud tühistamise alusena oma eksimust (TsÜS § 92 lg 3 – vt ettepanek hagejale t/lk 24, tühistamisavaldus t/lk 25, selgitus kohtule t/lk 56,57). Hageja vaidles kostja tühistamisavalduse vastu ning pidas seda põhjendamatuks ja alusetuks (hageja vastus kostja tühistamisavaldusele t/lk 26,27, hageja vastus kohtule t/lk 59-61). Seega oleks maakohus pidanud poolte poolt esiletoodud asjaolude ja tõendite alusel tegema kindlaks eksimuse olemasolu või selle puudumise.
6. Maakohtu otsusest võib aga eksitavalt järeldada, et tühistamisavaldusele vastuvaidlemise korral oleks hageja pidanud esitama eraldi hagi (kokkuleppe kehtivaks tunnistamiseks). Selline seisukoht ei ole kooskõlas TsÜS § 90 lg 1 kolmanda lausega, millest tulenevalt toob formaalsetele tingimustele vastav ja materiaalselt õigustatud tühistamisavaldus kaasa tehingu tühisuse sõltumata sellest, kas teine pool sellele vastu vaidleb. Juhul aga, kui ei ole täidetud tühistamisavalduse materiaalsed eeldused, ei ole sellisel tühistamisavaldusel õiguslikku jõudu. Eraldi hagi tehingu (kokkuleppe) kehtivuse tuvastamiseks ei ole vaja esitada.
7. Kuna maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi, st kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud (

§ 656

lg 1 p 5) ega asja õigeks lahendamiseks vajalikke asjaolusid välja selgitanud (tühistamisavalduse materiaalsed eeldused on kontrollimata), ei ole ringkonnakohtul võimalik seda puudust kõrvaldada ja asi tuleb saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus. Kohtukulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Tiit Kollom Mare Merimaa Ande Tänav