Kohus luges tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Kohus leidis, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks brutosumma 18 000 krooni ja hüvitiseks tehtud kulutuste eest 1261, 60 krooni. Võlausaldaja ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaielnud. Samuti mõistis kohus võlgnikult välja võlausaldaja poolt pankrotiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 1 600 krooni. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Roman Jakobson palub maakohtu otsuse tühistada ja asja menetluse lõpetada. Võlgnik leiab, et maakohus on valesti kohaldanud
lg 2, kuna võlgnik on vaielnud nõudele põhjendatult vastu ning vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust ja võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja nõude olemasolu Roman Jakobsoni vastu kuidagi tõendanud. Võlgnik kordab, et ta ei ole kätte saanud ühtegi dokumenti, kus on märgitud postiaadressiks XXXXXXXX XX-XX, sellist postiaadressi ei ole võlgnikul kunagi olnud. Käenduse kokkuleppe on allkirjastanud OÜ Demotrade Invest ja kokkuleppe pooleks on OÜ Demotrade Invest. Vastustaja seisukoht Julianuse Inkasso Agentuur AS leidis, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. 3
Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankrotti välja, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. Kui võlgnik on maksejõuetu, võib kohus pankroti välja kuulutada, vaatamata sellele, et esineb käesoleva seaduse § 15 lõike 2 punktis 6 nimetatud alus pankrotimenetluse algatamata jätmiseks. Kuna võlgnik on kogu menetluse kestel väitnud, et ta ei ole saanud kätte pankrotihoiatust ning on esitanud samuti vastuväite, mille kohaselt võlausaldaja nõue ei ole selge, siis pidanuks maakohus otsuses andma hinnangu, kas on täidetud kõik
§-s 15 lg 2 sätestatud eeldused võlgniku pankroti välja kuulutamiseks. Samuti peavad olema täidetud ka
§-s 10 lg 2 p 1 sätestatud eeldused. Võlausaldaja esindaja avaldas ringkonnakohtu istungil, et talle ei ole teada, kas võlausaldaja sai pankrotihoiatuse kätte või mitte. Seega pidanuks kohus kontrollima, kas võlgnik on saanud kätte pankrotihoiatuse ja kas tal oli sellest tulenevalt võimalus võlgnevust 10 päeva jooksul tasuda. Antud asjas tehtud otsusest ei nähtu, kas ülalnimetatud eeldused on täidetud. Peale selle leiab võlgnik oma vastuväidetes pankrotiavaldusele, et võlausaldaja nõue ei ole selge. Kohus jätab
lg 2 p 1 järgi pankrotimenetluse algatamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Eeltoodud sätetest tulenevalt ei kuuluta kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel välja võlgniku pankrotti juhul, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust.
lg 1 teise lause koostoimes
lg 2 p-ga 1 kohaldamiseks peab kohus kontrollima võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olevale nõudele esitatud võlgniku vastuväidete põhjendatust. Kui kohus leiab, et võlgniku vastuväited nõudele on põhjendatud ja vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust, jätab ta pankroti välja kuulutamata. Maakohus ei ole otsuses üldse kostja vastuväiteid pankrotiavaldusele käsitlenud ja on piirdunud vaid pankrotiseaduse tsiteerimisega. Seega puudub maakohtu seisukoht nõude selguse osas. Täiesti ebaõige on aga maakohtu viide kostja pankroti väljakuulutamisel
§-le 15 lg 2 p 6.
lg 2 p 6 kohaselt jätab kohus pankrotimenetluse algatamata, kui: võlgnik või kolmas isik on enne pankrotimenetluse algatamist täitnud kohustuse, millel pankrotiavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. Asja materjalidest ei nähtu, et kolmas isik või võlgnik oleks enne pankrotimenetluse algatamist kohustuse täitnud. Ajutise halduri aruandega pole kooskõlas ka maakohtu seisukoht, mille kohaselt on võlgniku varade väärtus null. Seega on põhjendatud apellatsioonkaebuses toodud väited ja kaebus kuulub rahuldamisele. Kuna kaevatavas otsuses praktiliselt puudub põhjendav osa, siis tuleb asi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule TsMS §-de 656 lg 1 p 5 ja 657 lg 1 p 3 alusel. R. Allikvere U. Loonurm U. Reinola 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.