) § 83 kohaselt võib võlausaldaja nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve.
1 tulenevalt kaitseb pankrotitoimkond pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve, mis tähendab, et pankrotitoimkonna liikmed peavad olema võlgniku ja tema tegevuse suhtes objektiivsed ja õiglased, omamata võlgnikuga ühiseid majanduslikke huve. Seoses pankrotitoimkonna ülesannetega näeb
3 ette, et pankrotitoimkonda ei või kuuluda võlgniku lähikondne.
2 järgi on juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik; juriidilise isiku aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega määratud häältest; juriidilise isiku osanik või liige, kes vastutab võlgniku kohustuste eest täiendavalt oma varaga; äriühingu tütarettevõtja ja selle juhtorgani liige; füüsiline või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi ja nende lähikondsed. Kohus võib lugeda võlgniku lähikondseks ka käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata võlgnikule lähedase isiku. Koosoleku otsusega on pankrotitoimkonda valitud Andres Alaver, kes esindab pankrotimenetluses Skorpioni Julgestusteenistus AS, Tallinna Kinnisvara OÜ, Overane OÜ, Elikante OÜ ja Mattel Grupp OÜ huve. Äriregistri andmetest (lisad nr. 1-5) nähtub, et OÜ Overane (reg. nr. 11054772) ja Tallinna Kinnisvara OÜ (reg. nr. 11052247) puhul on tegemist võlgniku tütarettevõtjate ehk lähikondsetega
mõistes. Skorpioni Julgestusteenistuse AS (reg. nr. 10696830) ja OÜ Elikante (reg. nr. 10504799) puhul on tegemist võlgniku kuni
-is sätestatud piirangud pankrotitoimkonna liikmetele laienevad ka lähikondse lepingulisele esindajale ehk advokaadile. 2
mõistes, mis välistab võimaluse teda võlgniku pankrotitoimkonna liikmeks nimetamiseks. Hageja taotleb nõude esitamise tähtaja ennistamist.
2 järgi võib nõude võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks kohtusse esitada 10 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
ei näe ette pankrotihalduri kohustust esitada võlausaldajatele koosoleku protokolli, ning käesoleva seisuga ei ole võlausaldajate koosoleku protokoll võlausaldajatele esitatud, vaid sellega saab tutvuda üksnes pankrotihalduri büroos. Lisaks sellele eksisteerib protokoll vaid käsitsi kirjutatud kujul, kusjuures protokollija kirjapilt ei ole selge. Võlausaldaja esindaja käis 31. mail pankrotihalduri büroos toimikuga tutvumas, kuid põhjusel, et talle jäi arusaamatuks, kas pankrotitoimkonda on valitud Andres Alaver või keegi Andres Abver, ning arvestades asjaolu, et tol hetkel pankrotihaldurit kontoris polnud ning tema sekretär oli hõivatud klientidega, tuli võlausaldaja esindajal kontrollida teiste võlausaldajate esindajate ja hiljem pankrotihalduri sekretäri käest valituks osutud isiku nime. Ülaltoodu alusel ning juhindudes
Ennistada tähtaeg nõude esitamiseks võlausaldajate koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks;
lg 2 sätestatud tähtaja puhul ei ole tegemist mitte menetlustähtajaga, vaid hagi aegumistähtajaga. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse vaidlustamine toimub kohtule nõude esitamisega (
) ning selline nõue tuleb lahendada hagimenetluses (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.04.2007 a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-07 p.17). Seega on tegemist materiaalõigusliku nõudega, mis allub aegumisele. 3
Nõue on esitatud kohtule 07.06.2007 a, seega pärast aegumistähtaja möödumist. Arvestades eeltoodut taotleb kostja aegumise kohaldamist ning aegumise kohaldamise taotluse kohta vaheotsuse tegemist TsMS § 449 lg 3 järgi. Osundatud sätte kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka aegumise kohaldamise taotluse kohta, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb kohus lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. 4. Taganemata eeltoodust leiab kostja, et hageja taotluse rahuldamiseks ei ole alust isegi juhul, kui pidada
§-s 83 lg 2 sätestatud tähtaega menetlustähtajaks. TsMS § 67 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamiseks alust üksnes juhul, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Käesoleval juhul peab hageja selliseks mõjuvaks põhjuseks asjaolu, et võlausaldajate 25.05.2007 a üldkoosoleku protokoll on käsitsi kirjutatuna ebaselge, mistõttu jäi hageja esindajale protokolliga tutvumisel ebaselgeks, kas toimkonna liikmeks on valitud Andres Alaver või keegi Andres Abver. Hageja eeltoodud väited ei ole tõsiselt võetavad. Nimelt nähtub võlausaldajate 25.05.2007 a üldkoosoleku protokollist (lisa nr 1), et koosolekust võttis teiste hulgas osa ka hageja OÜ Smiso oma advokaadist esindaja Ksenia Kravtšenko isikus. Seega pidi hagejale kahtluseta olema juba koosolekul arusaadav, millised isikud esitati pankrotitoimkonna liikmete kandidaatideks ning millised isikud osutusid valituteks. Lisaks järeldub protokollist, et hageja esindaja hääletas koosolekul Andres Alaver’i toimkonna liikmeks valimise vastu ning ei ole usutav, et hageja esindaja ei saanud seejuures tegelikult aru, kelle kandidatuurile ta vastu hääletas. Samuti osundab kostja, et hageja väited Andres Alaver’i sobimatuse kohta AS L.Rei pankrotitoimkonna liikmeks põhinevad asjaolul, et nimetatud isik osales võlausaldajate 25.05.2007 a koosolekul Tallinna Kinnisvara OÜ, Skorpioni Julgestusteenistuse AS-i, OÜ Overane ja OÜ Elikante lepingulise esindajana. Isegi kui hageja esindajale jäi selgusetuks esindaja nimi, pidi temale ometi olema arusaadav, et toimkonna liikmeks valiti just eelnimetatud äriühinguid koosolekul esindanud isik. 5. Kostja sisulised vastuväited nõudele: Kostja leiab, et hageja nõue AS L.Rei võlausaldajate 25.05.2007 a üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks on põhjendamatu ka sisuliselt ning selle rahuldamiseks puudub alus isegi juhul, kui nõue ei oleks aegunud. 5.1 Esiteks ei nõustu kostja hageja väitega, mille kohaselt olevat pankrotivõlgniku AS L.Rei lähikondseteks Skorpioni Julgestusteenistuse AS ja OÜ Elikante. Väidetavat lähikondsust on hageja põhjendanud üksnes asjaoluga, et nimetatud äriühingute puhul on tegemist pankrotivõlgniku endise aktsionäri ja nõukogu liikme Rein Kilgiga seotud ettevõtjatega.
lg 2 ja lg 3, seejuures märkimata, millise konkreetse sätte järgi ta Andres Alaver’i võlgniku lähikondseks peab. Samas ei ole hageja viidanud ühelegi
lg 2 p.-des 1 – 4 ja 6 nimetatud asjaolule ning need sätted ka ei võimalda lugeda võlgniku lähikondseks isikut, kes tegutseb või on tegutsenud võlgniku lähikondse lepingulise esindajana. Järelikult saab kõne alla tulla üksnes
lg 2 p.5 kohaldamine, mille järgi on juriidilisest isikust võlgniku lähikondseks füüsiline või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi, samuti sama paragrahvi lõige 3, mille järgi võib kohus lugeda võlgniku lähikondseks ka muu võlgnikule lähedase isiku. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest võiks järeldada pankrotivõlgniku AS L.Rei ja Andres Alaver’i ühist ja olulist majanduslikku huvi või millest lähtudes võiks Andres Alaver’i pidada pankrotivõlgnikule lähedaseks isikuks. Hageja poolt viidatud asjaolust, et võlausaldajate 25.05.2007 a üldkoosolekul osales nimetatud isik pankrotivõlgniku (väidetavate) lähikondsete lepingulise esindajana, seda järeldada ei saa. Puuduvad andmed selle kohta, et Andres Alaver oleks varem (enne toimkonna liikmeks valimist) olnud võlgnikuga seotud mistahes majandusliku või õigusliku suhte kaudu (nt olnud võlgniku lepinguliseks esindajaks enne tema pankroti väljakuulutamist). Sisuliselt hageja ei väidagi, et Andres Alaver’il oleks pankrotivõlgnikuga ühine ja oluline majanduslik huvi, vaid hageja püüab samastada võlgniku lähikondset ja võlgniku lähikondset pankrotimenetluses esindavat advokaati. Hageja selline käsitlus ei ole kooskõlas advokatuuriseaduse §-ga 43 lg 4, mille kohaselt ei või advokaati tema ülesannete täitmise tõttu samastada kliendiga ega kliendi kohtuasjaga. 6. Kostja esindaja on kohtule eelnevalt teatanud, et temal ei ole võimalik käesolevas asjas 20.juuniks 2007 a kella 11.00-ks määratud kohtuistungile Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajas ilmuda, kuna ta peab OÜ ABF Baltic Produktion pankrotihaldurina osalema nimetatud pankrotivõlgniku võlausaldajate esimesel üldkoosolekul, mis toimub samal päeval kell 14.30 Harju Maakohtu Kentmanni tn kohtumajas. Kuna kostja sai kutse kohtuistungile kätte alles mõne päeva eest, ei õnnestunud kostjal leida niivõrd lühikese aja jooksul ka lepingulist esindajat, kellel oleks võimalik 20.juuniks 2007 a määratud kohtuistungil osaleda. Pankrotihaldur peab aga viibima samal päeval kell 9.00 kohtuistungil Harju Maakohtus ning kell 9.45 ja 11.00 Tallinna Ringkonnakohtus. Seetõttu teatavad kostja ja pankrotihaldur, et nad on nõus asja lahendamisega ilma nende osavõtuta. Vastavalt
§-le 83 lg 4 ei takista võlausaldajate üldkoosoleku esindaja puudumine kohtuistungilt üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude läbivaatamist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-st 449 lg 3 paluvad nii kostja kui pankrotihaldur:
Ühtlasi palus OÜ Smiso ennistada tähtaeg nõude esitamiseks, kuivõrd üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõue on esitatud kohtule 07.06.2007 a, so pärast
Hageja taotleb tähtaja ennistamist võlausaldajate 25.05.2007 a koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamiseks. Kuigi hageja ei ole näidanud, millisel õiguslikul alusel tema eelmainitud taotlus põhineb, on selleks eeldatavasti TsMS § 67, mis annab kohtule õiguse seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamiseks, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Kohus nõustub kostjaga selles, et
lg 2 sätestatud tähtaja puhul ei ole tegemist mitte menetlustähtajaga, vaid hagi aegumistähtajaga. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse vaidlustamine toimub kohtule nõude esitamisega (
) ning selline nõue tuleb lahendada hagimenetluses (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.04.2007 a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-07 p.17). Seega on tegemist materiaalõigusliku nõudega, mis allub aegumisele. Analoogiliselt on Riigikohus käsitlenud aegumistähtaegadena ka muid pankrotiseaduses (nt § 104 lg 2 ja 106 lg 1) kohtusse pöördumiseks sätestatud tähtaegu (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21.03.2006 a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10-06 p.10). Eeltoodud käsitluse õigsust kinnitavad ka teistes seadustes antud regulatsioon juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta. Nii TsÜS §-st 38 lg 5 kui ka äriseadustiku §-dest 178 lg 1, 302 lg 1 ja 322 lg 4 järeldub üheselt, et seaduses sätestatud tähtajad juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamiseks on aegumistähtajad. Vaidlustatud võlausaldajate üldkoosoleku otsus on tehtud 25.05.2007.a. ning seega möödus
a. Nõue on esitatud kohtule 07.06.2007.a., seega pärast aegumistähtaja möödumist. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et nõue on aegunud, teeb lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Eelnevast tulenevalt tühistab kohus 13.06.2007.a. määruse, millega ennistas hagejale ekslikult menetlustähtajana hagiavalduse esitamise tähtaja /t.l. 27/. 8. Kostja palub kõik menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.