Obsah (7)

§ 402§ 101§ 415§ 113§ 34§ 94§ 421

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2007.a Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja number

) § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on lepingu p 3.2 kokku leppinud intressimääras 5 % laenu kasutamise eest kuus (t lk 11). Hageja on õigesti arvestanud intressi, mis on muutunud sissenõutavaks kuni lepingu lõppemiseni 22.03.2004. Seega kuulub hageja nõue sissenõutavaks muutunud tasumata intressi 1 500 krooni osas rahuldamisele. Hageja nõuab kostjalt tähtajaks tagastamata laenu eest alates 23.03.2004 viivist (hagiavalduses märgitud tähtajaks tagastamata laenu intress) summas 17 500 krooni. Pooled on lepingu p 3.2 kokku leppinud viivise määras 10 % tasumata laenu eest kuus (t lk 11). Hageja on ise hagiavalduses märkinud, et hageja majandustegevuseks on laenundusalaste teenuste osutamine, s.o laenude andmine, laenude võtmine ja laenude vahendamine ning see nähtub ka äriühingu põhikirjast ja B-kaardilt (t lk 1, 5, 27).

§ 402

kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Seega on poolte vahel sõlmitud laenulepingu näol tegemist tarbijakrediidilepinguga ja lepingule kohalduvad tarbijakrediidilepingu sätted.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist.

§ 415

lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda

§ 113

lõikes 1 sätestatud 2 viivise määrast kõrgemat viivist.

§ 34

kohaselt on tarbija isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Kuna hageja ei ole väitnud, et laenu võtmine on seotud kostja majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega, loeb kohus kostja tarbijaks.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§ 94sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt

§ 421

on

§ 415

lg 1 imperatiivne norm, mis on sätestatud tarbija kaitseks ning sellest kõrvale kaldumine ei ole lubatud. Tulenevalt

§ 415

lg 1 tuleb viivise arvestuses lähtuda seadusjärgsest intressimäärast, milleks on

§ 94

kohaselt poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga

1. jaanuari ja
2. juulit, millele lisandub seitse protsenti aastas. Enne 01.01.2004 kuni 31.12.2005 oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 2 % (viivis kokku 9 %), alates 01.01.2006 kuni 30.06.2006 2.25 %, alates 01.07.2006 kuni 31.12.2006 2.75 % ja alates 01.01.2007 kuni kohtuotsuse tegemiseni 3.5 %. Perioodi 23.03.2004 kuni 30.12.2005 eest kuulub kostjalt välja mõistmisele viivis (5 000 x 0.025 % x 649 päeva) 805 krooni, perioodil 01.01.2006 kuni 30.06.2006 (5 000 x 0.0254 % x 181 päeva) eest 229.87 krooni, perioodil 01.07.2006 kuni 31.12.2006 (5 000 x 0.0267 x 184 päeva) eest 245.64 krooni, perioodil 01.01.2007 kuni 29.06 2007 (5 000 x 0.0288 x 180 päeva) eest 259.20 krooni, kogusummas 1 539.71 krooni. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi põhivõla osas täielikult rahuldab, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Meeli Kaur kohtunik 3