Obsah (5)

§ 1027§ 1028§ 11§ 16§ 20

2-06-18340 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 09. mai 2007. a Tartu Tsiviilasja number 2-06-18340 Tsi

§ 1027alusel peab isik andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu.

Antud juhul on X. OÜ saanud A.R. 1127,36 krooni alusetult. A.R. pole X. OÜlt mingit teenust tellinud. X. OÜ pole A.R. ka mingisugust teenust osutanud. Poolte vahel ei ole mingit lepingut ega kokkulepet, mis oleks vastava raha maksmise kohustuse tekitanud. A.R. pole teada, kus sai X. OÜ A.R. kuuluva auto andmed.

§ 1028

lg 1 alusel, kui isik on teiselt isikult midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb hiljem ära. A.R. palub X. OÜlt välja mõista A.R. kasuks 1127,36 krooni. Kohtukulud palub A.R. jätta X. OÜu kanda. HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUHAGI OSAS X. OÜ A.R. poolt esitatud vastuhagi ei tunnista, kuna A.R. on esitanud eksitavaid väiteid. A.R. väide, et X. OÜu poolt 23.06.2006.a saadetud tähitud kirja võttis vastu tema abikaasa ja abikaasa saadud arve ka koheselt tasus on vale, sest nagu nähtub hagimaterjalidest on arve kätte saadud 26.06.2006.a. ja tasutud 13.07.2006.a, laekunud 14.07.2006.a. Seega ei saa lugeda 18 päeva koheselt raha ülekandmiseks ja samuti on see piisavalt pikk aeg, et oma abikaasaga antud teema läbi arutada, kui üks abikaasa teeb teise abikaasa eest raha ülekandeid. Samuti selgub X. OÜu panga väljavõttest, et antud raha ülekande sooritajaks oli just A.R. , mitte aga I.I. nagu on seda väitnud A.R. . Vale on ka A.R. väide nagu ta poleks sellest tehingust midagi teadnud, sest koheselt peale eelpool nimetatud tähitud kirja A.R. abikaasale üleandmist, helistas A.R. X. OÜu esindajale M P ja küsis selgitust arve kohta. X. OÜu esindaja selgitas, et kuna teenus sai tellitud, siis tuleb selle aluseks olev teenusarve ka tasuda. Hageja täpsustab, et lepingu sõlmimine toimus järgmiselt 23.06.2006.a, kell 12.56 tuli läbi infotelefoni suunatud kõne, kus telefoninumbriks infotelefoni number ja sooviti puksiirautot, kas Kõo valda Viljandimaal või Põltsamaa valda Jõgevamaal (tellija ei olnud kindel kus vallas ta hetkel on, sest need kõrvuti vallad). Tellijaga sai kokku lepitud teenuse hinnas, viivistes ja puksiirauto orienteeruvas saabumisajas ning öeldud, et antud tellimust annulleerida ei saa. Klient kinnitas oma soovi antud tingimustega antud teenust tellida ja tellimuse 2 kinnituseks ütles oma ees- ja perekonnanime, aadressi, isikukoodi ja tehnilise passi numbri ning auto registri numbri. Nimetatud andemete esitamisel ei saanud seda teha suvaline inimene. X. OÜ palub esitatud hagi rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata. KOHTUISTUNG Kohtuistungil jäi hageja X. OÜu esindaja M.P. esitatud hagi juurde ja palus selle rahuldada ning vastuhagi jätta rahuldamata. Hageja esindaja seletuste kohaselt teenuse osutamine käib telefoni teel ja küsitakse võimalikult palju andmeid tellija kohta, et kindlustada oma turvalisus tellimuse suhtes. Telefoni teel oli kokku lepitud, et maksmine toimub sündmuskohal kohe. Puksiirauto sõitis kohale, otsis autot Põltsamaalt kuni Võhmani, autot ei leitud ja arve esitati sõiduki omanikule nagu andmed anti. Arvel ei ole allkirja, kuna juht läks kohapealt minema, rikkus tellimust. Hageja jääb esitatud esialgsete seisukohtade juurde, et ta on kostjale teenust osutanud ja soovib selle eest tasu saada. Kostja A.R. esindaja M.J. jäi kohtuistungil vastuhagis esitatud vastuväidete juurde ja palus esitatud hagi jätta rahuldamata ja vastuhagi rahuldada. Kostja ei ole hagejalt teenust tellinud ning kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja on hagejalt selle teenuse tellinud. Kostja on maksnud hagejale 1127.36 krooni, kuid hiljem selgus, et mingit alust hagejale seda raha maksta ei olnud, seega on hageja selle raha aluseta saanud. Kuna teenust pole osutatud siis

§ 1027alusel on õigus see raha tagasi saada.

Kostja vaidleb vastu hageja viivise nõudele, kuna ei saa nõuda viivist selliselt, et 23.-ndal vormistatakse arve ja 26.-ndal saab inimene selle kätte ja siis juba nõutakse viivist. Kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda. KOHTU SEISUKOHT I. Käesolevas asjas on vaidlusesemeks ajaolu, kas poolte vahel on töövõtuleping puksiirteenuse osutamiseks sõlmitud. Kostja on seisukohal, et tema ei ole hagejalt puksiirteenust tellinud ja hageja ei ole seda ka tõendanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Võlaõigusseaduse (

) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemus (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud kohtule

1. juuni 2006.a arve nr 72/
2. Nimetatud arve kohaselt on A.R. ile
3. juunil 2006.a kell 12.56 osutatud puksiirteenust Kõo valda Viljandimaale, et sealt viia Audi A6 Põltsamaale. Hageja seletuste kohaselt toimus töövõtulepingu sõlmimine telefoni teel ning kostja nõustus hageja poolt esitatud hinnakirjaga. Tellimuse kinnitamiseks ja isiku tuvastamiseks on arvele märgitud järgmised tellija isikuandmed: A.R. , X. Sõiduki andmeteks on märgitud Audi A6, reg.nr. XXX XXX. Hageja seletuste kohaselt ei ole arvel kostja allkirja, kuna puksiirauto kohapeale saabumisel, ei olnud sõidukit sündmuskohal. Asja materjalidest nähtub, et
4. juulil 2006.a on kostja A.R. isiklikult X. OÜu
5. juuni 2006.a arve summas 1127,36 krooni tasunud maksekorraldusega nr
6. Nimetatud asjaolu kinnitab ka kohtule esitatud Sampo Panga konto väljavõte selle kohta, et
7. juulil 2006.a on X. OÜu arveldusarvele nr 332081780004 laekunud maksekorraldusega nr 542 summa 1127,36 krooni, selgitusse on märgitud arve nr 72/
8. Kohus on seisukohal, et kostja selgitused selle kohta, et tema ei ole hagejalt puksiirteenust tellinud, on asjakohatud ja tõendamata. Kostja ei ole oma sellekohase väite tõendamiseks esitanud kohtule ühtegi tõendit. Samuti kohus leiab, et asjakohatud on kostja väited selle kohta, et vaidlusaluse arve tasus tema abikaasa internetipangas. Kostja poolt isiklikult arve tasumist ja selle aktsepteerimist kinnitab kohtule esitatud maksekorraldus nr
9. Maksekorraldusel on panga
10. juuli 2006.a märge, mis kinnitab, et tasumine toimus kostja poolt sellel kuupäeval. Seega ei ole õige ka see 3 kostja väide, et maksekorraldus võeti välja pangast hiljem, et tõendada internetipanga kaudu tehtud ülekannet. Kostjale kuuluva mobiiltelefoni nr 5121568 väljavõte tehtud kõnedest perioodil 01.06.2006.a kuni 30.06.2006.a ei tõenda seda, et kostja ei ole hagejalt teenust tellinud. Kohus on seisukohal, et selline tõend on väga kaudne ja ei ole asjakohane, kuna tellimust saab esitada ka mitte isikule endale kuuluva telefoniga. Kostja leiab, et kuna 23.06.2006.a arvel nr 72/06 ei ole tema allkirja teenusega nõustumise kohta, siis ei ole poolte vahel töövõtulepingut sõlmitud. Võlaõigusseaduse (

) § 8 lg 1 kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 11

lg 1 sätestab, et lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustusliku vormi. Tulenevalt

§ 16

lg 1 pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.

§ 20

lg 1 kohaselt nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Asja materjalidest nähtuvalt on

1. juuni 2006.a arvele märgitud sellised kostja A.R. andmed nagu isikukood, elukoht ja auto registri number. Kostja on väitnud, et keegi on teinud tema isikuandmetega rumalat nalja ja tellinud hagejalt puksiirteenust. Kohus sellise väitega ei nõustu, kuna kohtus on tuvastamist leidnud, et kostja on isiklikult
2. juulil 2006.a vaidlusaluse arve tasunud, seega on ta hageja sellist nõuet aktsepteerinud. Kostja poolt hagejale isikuandmete avaldamine ja soov tellida puksiirteenust on konkreetne ettepanek lepingu sõlmimiseks ning hilisemalt arve tasumine kinnitab, et poolte vahel oli töövõtuleping sõlmitud. Seega on poolte vahel sõlmitud
3. juunil 2006.a suuline töövõtuleping puksiirteenuse osutamiseks hageja poolt kostjale.
4. juunil 2006.a hageja poolt kostjale esitatud arvega, mida kostja on aktsepteerinud on tuvastatud ka lepingupooltena kindlad isikud. Hageja nõudeks on kostjalt välja mõista
5. juuni 2006.a arve tasumata jätmisest tekkinud võlgnevus summas 1127,36 krooni ja arve õigeaegse tasumata jätmisest tekkinud viivis summas 62 krooni. Kohtus on tuvastamist leidnud, et kostja on hagejale põhinõude summas 1127,36 krooni tasunud, seega selle osas ei kuulu kostjalt võlgnevus väljamõistmisele. Hagejal on nõue kostja vastu viiviste osas summas 62 krooni. II. Kostja vaidleb vastu hageja viiviste nõudele põhjendusel, et ei saa inimestelt nõuda viivist kui arve on vormistatud
6. juunil 2006.a ja inimene saab selle kätte
7. juunil 2006.a ja peab selle aja eest juba tasuma viivist.
8. juuni 2006.a arvel nr 72/06 on märgitud, et viivis on 0,5% päevas ja maksetähtaeg on
9. juunil 2006.a. Kostja on selle arvega tutvunud ja on sellega nõustunud, selle tasudes, seega on hagejal õigus nimetatud arve alusel kostjale viivise nõue esitada. Kohtusse on hagi esitatud hageja poolt
10. juulil 2006.a ning kostja tasus arve alles
11. juulil 2007.a. Hageja nõuab kostjalt viivist perioodi eest
12. juuni 2006.a kuni
13. juuli 2006.a, mis teeb 10 päeva eest (1127,36 x 0,55 x10) 62 krooni. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud viivisenõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna kostja ise lahkus sündmuskohalt, ei saanud hageja kostjale ka
14. juunil 2006.a arvet kätte anda, et hageja oleks koheselt teadlik ka viivise nõudest. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus X. OÜu nõude A.R. vastu summas 1189,36 krooni, kuid arvestades, et põhinõue summas 1127,36 krooni on kostjal hagejale tasutud, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise võlgnevuse 62 krooni. III.
15. detsembril 2006.a esitas kostja vastuhagi alusetult saadu 1127,36 krooni tagasinõudmiseks. Kostja on oma vastunõudes märkinud, et kuna poolte vahel töövõtulepingut ei olnud sõlmitud ja 4 kostja ei ole hagejalt puksiirteenust saanud, siis on kostja alusetult tasunud hagejale
16. juulil 2006.a 1127,36 krooni.

§ 1027

sätestab, et isik peab käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja tema õigusliku aluseta saadu. Tulenevalt

§ 1028

lg 1 kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohus on antud asjas tuvastanud, et poolte vahel on 23. juunil 2006.a sõlmitud töövõtuleping ning mille alusel kohustus kostja tasuma hagejale 1127,36 krooni. Seega ei ole kostja hagejale tasunud 1127,36 krooni alusetult ning kohus jätab kostja poolt esitatud vastuhagi alusetult saadu 1127,36 krooni tagastamiseks rahuldamata. KOHTUKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kostja A.R. kahjuks, seega kannab antud asjas menetluskulud täies ulatuses A.R. . Kohtunik 5