Obsah (8)
§ 63§ 15§ 18§ 6§ 22§ 33§ 241§ 137KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Viive Ligi ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht 28. mai 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-117 Hald
1993) § 15 lg 3 kohaselt kinnitab tollideklaratsioonil oma allkirjaga deklareeritud andmete õigsust. Tollilaopidaja vastutus tuleneb ka rahandusministri 05.05.1994 määruse nr 90 „Kauba ajutise ladustamise ja kauba tolliladustamise tolliprotseduuridest“ p-st 56. Seega pidi Kärmu Ekspeditsioon AS ise tegema kõik selleks, et veenduda, kas tema poolt ladustatav kaup vastab deklareeritule. Kauba tolliläbivaatuse aktide (nr 36502 03.07.2003, 40785 29.09.2003 ja 41185 07.10.2003) ning Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse 16.05.2005 ekspertiisiakti nr AA-376-05/2426 alusel luges toll tolliseadustiku (
2001) § 63 lg 5 alusel tolli järelevalve alt välja viiduks Melton Group LLC-le kuuluvast kaubast 8371 pdl „Belõi Aisti“ ja AS-le Neradur kuuluvast kaubast 5917 pdl „Belõi Aisti“, kokku 14 288 pdl. Maksu- ja Tolliameti 15.12.2005 vaideotsusega nr 6-1/217-1 jäeti kaebaja vaie rahuldamata. 3. Kärmu Ekspeditsiooni AS kaebuses paluti tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 10.10.2005 maksuotsus nr 12-5/490 järgmistel põhjendustel. 1) Väidetav tollivõlg on tekkinud kauba osas, mille kogus ja tunnused pole tuvastatavad. Tolliladustamisel ei viidud läbi kauba täielikku tolliläbivaatust. Seda kinnitavad tolliläbivaatuse aktid 01.07.1997 nr 861/02, 02.07.1997 nr 001/02.07/315 ja 27.08.1997 nr 002/270897/396, mis koostati kauba kohta piiril ja kauba kaebaja tollilattu paigutamisel. Kaebaja ei tea, kuidas määratleti kauba tolliläbivaatuse ja tollikontrolli käigus kauba kogus kastide ja pudelite lõikes. Ka ei tuvastatud, mis kaup tolliladustamisele paigutati ja millistele nõuetele see pidi vastama. 2) Deklaratsioonidel ei ole märgitud, et deklarandiks on kaebaja. Kaebaja on deklaratsioonidele kantud kauba saajana, deklarandi nime kohal on lahtris 14 lünk, sinna on märgitud vaid number, mis vastab kaebaja registreerimisnumbrile. Deklaratsioonide lahtrist 54 nähtub, et need koostas AS Pintes – V. P ja N. K. Deklaratsioonide koostamist puudutavate asjaolude väljaselgitamiseks pidanuks maksuhaldur võtma koostanud isikutelt seletuse. 3) Kaebaja ei ole tollilao pidamise ja laoarvestuse pidamise nõudeid rikkunud. Kaebaja leiab, et kui toll on tollideklaratsioonid aktsepteerinud ja lubanud kauba tollilattu paigutada, ei ole tollilao pidajal põhjust paluda korraldada täiendava tolliläbivaatuse tegemist. Pakkeüksustest nähtuvat puudujääki kauba koguse osas ei esinenud. Kaebajal ei olnud põhjust kontrollida kauba kogust pudelite kaupa, kuna kauba kogus oli määratud ka kastidega ja kastide arvulise vastavuse kontrollimine on pudelite arvu kontrollimisest oluliselt ratsionaalsem. Kaebaja süüdistamisest tolliladustamisel oleva kaubaga ebaseaduslike toimingute tegemises loobus maksuhaldur kaebaja 2
(10)3-06-117 suhtes algatatud väärteomenetluse käigus ja palus väärteo ümberkvalifitseerida tollilaos ladustatud kauba laoarvestuse pidamise nõuete rikkumiseks. Ka selles väärteos kaebajat süüdi ei tunnistatud ning väärteomenetlus lõppes aegumise tõttu. 4) Väidetavalt nõuetele mittevastava kauba kogus on määratletud meelevaldselt. Isegi kui esmalt võeti proovid 119 pudelis olnud vedelikust ja seejärel asuti eraldama pudeleid lähtudes nende välistest tunnustest, ei muuda see asjaolu, et proove võeti väga väikesest kogusest pudelitest. Ebaselge on ka, millistest asjaoludest lähtuti proovideks valimi moodustamisel. Väliste tunnuste põhjal pudeli sisu ja kauba nõuetele vastavuse üle otsustamine on põhjendamatu olukorras, kus pole fikseeritud, milline on nõuetele vastav kaup. Kui pudelil etikett puudub või ei vasta sisule, ei tähenda see, et pudeli sisu puuduks või ei oleks tegemist etiketile märgitud kaubaga. Asjaolu, et kauba kastid olid suletud, kinnitab, et tollilaos ei toimunud kauba ebaseaduslikku tollijärelevalve alt välja viimist. Kaebaja ei nõustu ka sellega, et nõuetele mittevastavaks loeti kaup, mille pakend (pudel) on purunenud. Kui vedelikku sisaldav pudel puruneb, siis vedelik hävib. Asjakohatu on maksuhalduri viide sellele, et kaebaja ei ole teda kauba hävimisest informeerinud, pudelite purunemine ja kauba hävimine ilmnes alles tolli poolt kauba läbivaatuse käigus. Eksperdi kaasamine ei kõrvaldanud puudusi. Ekspert ei vastanud 16.05.2005 ekspertarvamuses kõikidele küsimustele, mis talle esitati. Seega on ekspertiis ebatäielik. 5) Maksumenetlus kestis pärast esialgse maksuotsuse kehtetuks tunnistamist põhjendamatult aeglaselt - aasta ja kolm kuud. See ei ole ole kooskõlas MKS § 10 lg 3 nõuetele. 4. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. 1) Tollikontrolli aktist nr 002/270897/396 nähtuvalt tuvastati, et saabus 5 920 pudelit „Belõi Aisti“. Dokumentide järgi pidi olema 4000 pdl „Belõi Aist“ ja 1920 pdl „***“. Tegelikult konjakit „***“ ei saabunud. Lattu võeti vastu 5920 pdl „Belõi Aisti“. Tuvastamaks, et lattu saabus 5 920 pdl „Belõi Aisti“, viidi läbi täielik tolliläbivaatus. Tollikontrolli aktile kirjutas alla lao juhataja, aktsepteerides tollikontrolli tulemusi. Seega on tuvastatud, et kaubadeklaratsiooni nr 00742 alusel kohaldati tolliladustamise protseduuri 5920 0,5 liitrisele pudelile „Belõi Aistile“. Tollikontrolli aktist nr 001/02.07.97/315 nähtuvalt tuvastati, et CMR-i ja invoic’i järgi peab olema 527 kasti = 9000 pdl „Belõi Aist“. Tegelikult saabus lattu 191 kasti a´ 12 pdl = 2292 pdl; 331 kasti a`20 pdl = 6620 pdl; 1 kast a`8 pdl = 8 pdl, kokku = 8920 pdl. Seega on puudu 80 pdl. Toimus valikuline läbivaatus. Kauba läbivaatuse aktile kirjutasid alla laojuhataja ja laohoidja, kes nõustusid läbivaatuse käigus tuvastatuga. Seega on tuvastatud, et kaubadeklarastiooni nr 00809 alusel kohaldati 8920 pdl brändile tolliladustamise protseduuri. 2) Kaebaja on deklarant ja tollilaopidaja, kes peab vastutama, et tema poolt tolliladustamise tolliprotseduurile deklareeritav kaup vastab tollideklaratsioonis deklareeritavatele andmetele. Kaebaja on kaubadeklaratsiooniga 00809 deklareerinud tolliladustamise tolliprotseduurile 8920 pdl brändit. Tollideklaratsioonide kohaselt pidi lattu jõudma konjak „Belõi Aist“ ja „***“. Menetluse käigus tuvastati, et tollilattu paigutatud kauba näol polnud tegemist deklaratsioonides näidatud kaubaga. Asjaolu, et kaebaja pole deklaratsiooni täitja, ei tähenda, et ta ei ole deklarant. Kauba ja kaubadeklaratsioonid on tollile esitanud kaebaja, võtnud kaubad vastu enda tollilattu. Deklareeritud andmete õigsuse eest vastutab deklarant, mitte deklaratsiooni täitja. 3) Kaubast 16.06.2003 proovi võtnud Eesti Keskkonnauuringute Keskus tuvastas, et 119 prooviks võetud pudelist oli 114 pudelis oleva vedeliku alkoholisisaldus nullilähedane. Seega loeti 114 pdl kaupa kadunuks, kuna tegemist ei olnud tolliladustatud brändiga. Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse 16.05.2005 eskpertiisiaktis nr AA-376-05/2426 leiti, et pudeli puudulik hermeetilisus ei põhjusta etanooli täielikku kadu ja brändi värvituks muutumist. Seetõttu luges toll ebaseaduslikult tollijärelevalve alt väljaviiduks kõik pudelid, mis sisaldasid värvusetut vedelikku. Kuna värvusetut vedelikku sisaldasid ka kõik pudelid, mis olid muude siltidega kui „Belõi Aist“, välistati ka kõik vastavad pudelid. Välistamise aluseks polnud silt, vaid et pudel sisaldas läbipaistvat vedelikku. Ekspert andis hinnangu ka pruunikat vedelikku 3
(10)3-06-117 sisaldavate pudelite kohta. Kaebaja seisukoht, mille järgi ei saa väliste tunnuste järgi (vedeliku värvus) anda hinnangut, kas tegemist on brändiga või mitte, on vastuolus ekspertiisiaktiga. 4) Kuna kaebaja ei esitanud tollile tõendusmaterjale 686 katkises pudelis olnud vedeliku hävimise ja selle vedeliku olemuse kohta, loeti kaup
§ 63lg 5 järgi ebaseaduslikult tollijärelevalve alt väljaviiduks.
Ekspert ei vastanud vaid pudelite purunemist puudutavatele küsimustele. Kaebaja seab kahtluse alla ka selle, millised pudelid eksperdile ekspertiisi tegemiseks esitati. Kahtlus on alusetu, kuna proovid võttis kaebaja tollilaost kaasa ekspert ise. 5) Kaebaja väited maksumenetluse põhjendamatult aeglase toimumise kohta on asjakohatud, sest kaebaja ise nõudis täiendavate ekspertiiside läbiviimist, arvamuse esitamise ja tolli 26.07.2004 kirjale vastamise tähtaja pikendamist. Seega on kaebaja ise oma käitumisega tinginud maksumenetluse läbiviimise sellisel ajavahemikul nagu seda tehti.
- Tallinna Halduskohtu 01.06.2006 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. 1) Kaebaja on avaliku tollilao pidaja. 01.07.1997 Ikla piiritollipostis koostatud tolliläbivaatuse aktist nr 861/02 nähtuvalt teostati kauba osaline läbivaatus, tõkend(id) olid korras ja koorem puutumata. Koorma avamisel nähti pappkarpe alustel, milles olid pudelid „Belõi Aistiga“. Koormas oli 527 kasti, osa 12, osa 20 pudeliga. Kaebaja tollilaos 02.07.1997 vormistatud tollikontrolli aktist nr 001/02.07.97/315 nähtuvalt pidi kauba saatedokumentide järgi olema 527 kasti (9000 pdl) „Belõi Aisti“, tegelikult saabus lattu 191 kasti a´ 12 pdl = 2292 pdl, 331 kasti a`20 pdl = 6620 pdl ja 1 kast a`8 pdl= 8 pdl, kokku 8920 pdl. Puudu oli 80 pudelit. Tollilaos toimus kauba valikuline läbivaatus. Akt on allkirjastatud tolliametniku, laojuhataja Määri, laohoidja V. Otsa ja autojuhi poolt. Selline kauba pakkeüksuste arv ja liik on märgitud ka deklaratsiooni nr
- Kauba valdaja (omanik) Melton Group LLC ja kaebaja on 01.07.1997 sõlminud lepingu nr 529 alkoholi 01.07.1997-31.12.1997 vastutavale hoiule võtmise kohta. 27.08.1997 kaebaja tollilaos vormistatud tollikontrolli aktist nr 002/270897/396 nähtuvalt olid veoselt eemaldatud plommid terved ja lattu saabus 5920 pdl „Belõi Aisti“. Saatedokumentide järgi pidi olema 4000 pdl „Belõi Aisti“ ja 1920 pdl brändit „***“. Lattu võeti vastu 5920 pdl „Belõi Aisti“. Akti allkirjastasid laojuhataja A. Määr, tolliinspektor ja kauba omaniku AS Neradur esindaja N. B. Selline kauba pakkeüksuste arv ja liik märgiti ka kaubadeklaratsiooni nr
- Arvestades kaebaja tollilaos tolliladustamisel oleva kauba „Belõi Aist“ täielikku tolliläbivaatust (aktid nr 36502 03.07.2003, nr 40785 29.09.2003 ja nr 41185 07.10.2003) ning Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse 16.05.2005 ekspertiisiakti nr AA-376-05/2426, loeti tolli järelevalve alt väljaviiduks Melton Group LLC-le kuuluvast kaubast 8371 pdl „Belõi Aist“ ja AS-le Neradur kuuluvast kaubast 5917 pdl „Belõi Aist“, kokku 14 288 pdl. 14 288 pdl „Belõi Aist“ asemel olid kastides erinevate konjaki, veini, likööri ja muude siltidega ja sildita läbipaistvat vedelikku sisaldavad pudelid ning erinevate siltidega pruunikat vedelikku sisaldavad pudelid, 23 pdl olid tühjad, 73 pdl olid kadunud ja 686 pdl olid katki. 2) Maksuotsusest nähtuvalt on kaebaja deklarant ja seega võlgnik, kes viis kauba ebaseaduslikult tolli järelevalve alt välja ja kes vastutab tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest (
(1993)§ 15 lg 3 ja rahandusministri 05.05.1994 määruse nr 90 p 56).
§ 15
lg 3 kohaselt kinnitab deklarant või tema poolt volitatud isik tollideklaratsioonil oma allkirjaga deklareeritud andmete õigsust ja üle tollipiiri toimetatud või toimetatava kauba vastavust tollideklaratsioonile. Tollideklaratsiooni ja deklareeritava kauba esitab tollile deklarant (juriidiline või füüsiline isik) kas enda nimel ja enda eest või enda nimel, kuid mõne teise isiku eest (
§ 15lg 2).
Kaubadeklaratsioonidest nr 00809 ja 00742 ei nähtu, et kaebaja seaduslik esindaja oleks need allkirjastanud või volitanud kedagi teist seda tegema. Vabariigi Valitsuse 29.07.1996 määrusega nr 199 kinnitatud kaubadeklaratsioonide täitmise juhendi p 16 kohaselt märgitakse lahtrisse 14 „Deklarant“ deklarandi nimi ja aadress ja lahtri parempoolsesse osasse „Nr.“ deklarandi registreerimisnumber. Kui deklarant ja kauba saaja on sama isik, märgitakse lahtrisse ainult deklarandi registreerimisnumber. Kõnealuste 4
(10)3-06-117 deklaratsioonide lahtrisse 8 on kauba saajana märgitud EKE&TAV, asukohaga Vana-Narva mnt 28, Tallinn. Seega piisas lahtrisse 14 ainult kaebaja registreerimisnumbri märkimisest. Kuna kaebaja on deklaratsioonide lahtris 14 märgitut aktsepteerinud ega ole nõudnud deklaratsioonide parandamist, puudub kohtul alus kahelda, et kaebaja ei olnud deklarant. Asjaolu, et kaebaja ei ole deklaratsioonide täitja, ei tähenda, et ta ei oleks deklarant.
§ 18
lg 2 kohaselt võivad kaubadeklaratsiooni täita need isikud, kellele Tolliamet on andnud vastava õiguse. Seega on kaubadeklaratsiooni täitmine formaalne tegevus ja deklaratsiooni täitja ja deklarant ei pruugi olla üks ja seesama isik. Kaebaja ei esitanud kohtule tõendeid, et deklaratsioonide täitja AS Pintes oleks deklarant
§ 15lg 2 tähenduses ja esitanud tollile deklaratsioonid.
Asja materjalidest ei nähtu, et deklaratsiooni oleks tollile esitanud kauba valdaja (omanik). Rahandusministri 05.05.1994 määruse nr 90 p 39 kohaselt esitab kaubadeklaratsiooni kauba valdaja, tollilao pidaja või tollimaakler (deklarant). Kaebaja ei vaielnud maksumenetluse käigus vastu sellele, et ta on deklarandina kantud kauba tolliläbivaatuse aktidesse nr 40785, 41185 ja 36502. 3)
(1993)§ 38 lg-st 1 ja 3 ei tulenenud tolli kohustust teostada kaubale täielik tolliläbivaatus. Tolliläbivaatuse ulatuse üle otsustab toll. Kaup on tolliladustamisel kaebaja tollilattu üle loetud. Tollikontrolli aktidest nr 001/02.07.97/315 ja 002/270897/396 nähtuvalt tuvastati, et lattu saabunud kauba kogus ei lähe kokku kauba saatedokumentides näidatud kogusega. Aktidele kirjutas alla lao juhataja, aktsepteerides tollikontrolli tulemusena leitud pudelite kogust. Seega leidis tuvastamist, et kaubadeklaratsiooni nr 00809 alusel kohaldati 8 920 pdl „Belõi Aist“ ja deklaratsiooni nr 00742 alusel 5920 pdl „Belõi Aist“ tolliladustamise protseduuri. Maksuotsuses märgiti, et tolliladustamisele võeti brändi, mille alkoholisisaldus oli markeeringu järgi 40%. Asjaolu, et tolliladustamisele suunatud brändi alkoholisisaldus oli 40%, nähtub ka ülalnimetatud deklaratsioonide lahtrist 31, milles kaebaja deklareeris, et tema poolt tolliladustamisele võetavaks kaubaks on brändi alkoholisisaldusega 40%. Maksumenetluse käigus tuvastati, et tollilattu paigutatud kauba näol polnud tegemist deklaratsioonides näidatud kaubaga. Deklaratsioonide kohaselt deklareeritud kaupa tolli poolt teostatud tolliläbivaatuse käigus 12.06.2003, 29.09.2003 ja 07.10.2003 tollilaos ei olnud. 4) Maksumenetluses tuvastati, et deklaratsioonide alusel tolliladustatud kaubast oli puudu 14 288 pdl brändit „Belõi Aist“. Kuna esimene tolliläbivaatus teostati 12.06.2003, tuleb kauba lugemisel ebaseaduslikult tollijärelevalve alt välja viiduks juhinduda sel ajal kehtinud tolliseadustikust (§ 63 lg 1 ja lg 3, § 241 lg 3 p 4). Maksumenetluse käigus 14 288 pdl brändit kaebaja tollilaos ei leitud ja tollil tekkis põhjendatud kahtlus, et kaup võib olla ebaseaduslikult tollijärelevalve alt välja viidud. Kuna kaebaja ei suutnud maksumenetluses tõendada, et 14 288 pdl brändile oleks kohaldatud mõnda tollikäitlusviisi, luges toll õigustatult 14 288 pdl brändit „Belõi Aist“ ebaseaduslikult tollijärelevalve alt välja viiduks. Kui tollilaos tehakse kindlaks kauba puudumine võrreldes tollile deklareerituga, peab kaebaja tollilaopidajana tõendama, et kaup ei ole ebaseaduslikult tolli järelevalve alt välja viidud. Kaebaja sellekohaseid tõendeid aga ei esitanud. 5) Tolli tellimusel võttis kaubast proovi 16.06.2003 Eesti Keskkonnauuringute Keskus ja teostas analüüsi - 119 prooviks võetud pudelist oli 114 pudelis oleva vedeliku alkoholisisaldus nullilähedane. Toll luges 114 pdl kaupa kadunuks, kuna ei olnud tegemist tolliladustatud brändiga. 29.09.2003 ja 07.10.2003 tehti täiendavad läbivaatused, kus tolliametnikud andsid kaubale visuaalselt hinnangu pudelis oleva vedeliku värvuse alusel. Kuna kaebaja ei nõustunud sellise välistamisega, kaasati menetlusse Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse ekspert, et selgitada välja, kas ebaseaduslikult tollijärelevalve alt väljaviiduks loetud „Belõi Aist“ sildiga ja sildita pudelites sisalduva pruuni vedeliku puhul on tegemist brändiga „Belõi Aist“ või mitte. Kuna 16.05.2005 ekspertiisiaktis leiti, et pudeli puudulik hermeetilisus ei põhjusta etanooli täielikku kadu ja brändi värvituks muutumist, luges toll ebaseaduslikult tollijärelevalve alt välja viiduks kõik pudelid, mis sisaldasid värvusetut vedelikku. Et värvusetut vedelikku sisaldasid ka kõik pudelid, mis olid muude siltidega kui „Belõi Aist“, välistas toll ka vastavad pudelid, sest need sisaldasid värvusetut vedelikku. Ekspert andis hinnangu ka pruunikat vedelikku sisaldavate pudelite kohta. Kuna ekspert tegi ekspertiisi sellisest kogusest pruunikat vedelikku sisaldavatest 5
(10)3-06-117 pudelitest, mis tõenäosusteooria järgi lubab laiendada vastavat tulemust kogu pruunikat vedelikku sisaldavatele pudelitele, siis sellest tulenevalt laiendas toll ka ekspertiisitulemusi. Kaebaja ei ole vastupidiseid tõendeid esitanud. Kaebaja ei esitanud tõendeid 686 katkises pudelis olnud vedeliku hävimise ja selle vedeliku olemuse kohta, mistõttu toll luges õigesti selle kauba ebaseaduslikult tollijärelevalve alt väljaviiduks. Aktis on ekspert vastanud Tallinna Tolliinspektuuri 10.12.2004 otsuse p 3 alap-s 5 esitatud pudelite purunemist puudutavatele küsimusele, et need ei kuulu keemiaeksperdi kompetentsi. Need ei oma maksustamise seisukohalt ka tähtsust. Kohtul puudub alus kahelda eksperdi kompetentsuses. 6) Kuna maksuotsusest ei nähtunud, et kaebaja oleks rikkunud tollilao pidamise ja laoarvestuse nõudeid, jättis kohus kaebaja sellekohased väited tähelepanuta. 7) Kaebaja väited maksumenetluse põhjendamatult aeglase toimumise kohta on asjakohatud. Kaebaja on eelkõige ise nõudnud täiendavate ekspertiiside läbiviimist, palunud pikendada tollile arvamuse, vastuväidete ja kirjade esitamise tähtaegu. Kaebaja ei põhjendanud, et maksumenetluse kiirem läbiviimine oleks viinud teistsuguse maksuotsuse tegemiseni. Maksuhaldur on õiguspäraselt määranud kaebajale tollivõlast tuleneva maksusumma. 8) 01.05.2004 jõustunud tolliseaduse § 106 lg 3 kohaselt kohaldatakse kaubale, mille tollideklaratsioon on aktsepteeritud enne nimetatud seaduse jõustumist, tollideklaratsiooni menetlemisel kuni tolliseaduse jõustumiseni kehtinud tolliseadustikku. Tolliseadustiku § 137 kohaselt vastutab tollilao pidaja selle eest, et tollilaost ladustamise ajal kaupa tollijärelevalve alt välja ei viida ja et tasutakse seadustiku § 241 alusel tekkida võivast tollivõlast tulenev maksusumma.
§ 6
lg 22 järgi on tollivõlg isikule pandud kohustus tasuda impordimaksude summa (tollivõlg sisseveol) või ekspordimaksude summa (tollivõlg väljaveol), mis maksuseaduste alusel kaubale määratakse. Kaebajale on õiguspäraselt määratud tollivõlast tulenev maksusumma. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 6. Kärmu Ekspeditsioon AS apellatsioonkaebuses paluti tühistada kohtuotsus ja rahuldada kaebus järgmistel põhjendustel: 1) Kuna deklaratsioonidel nr 00809 ja nr 00742 ei ole kaebaja allkirju ja puudub info, et need oleks allkirjastanud kaebaja poolt volitatud isik, luges kohus ebaõigesti kaebaja deklaratsioonide osas deklarandiks. Kaebaja suhtes ei ole ka enda deklarandina märkimist aktsepteerinuks lugemisel võimalik kohaldada deklarandi vastutust. Kohus ei selgitanud välja, mis seos kaebajaga oli deklaratsioonidel koostajana märgitud AS-l Pintes ning V. P ja N. K, kes on arvatavasti AS Pintes töötajad. 2) Kaebaja nõustus kohtuga, et tollil puudus kauba täieliku tolliläbivaatuse kohustus, kuid leidis, et läbivaatust tuleb korraldada sellisel määral, et oleks tagatud kauba üle tollijärelevalve teostamine ja maksuhaldur peab kontrollima asjaolusid, mis võivad viidata kauba tollijärelevalve alt ebaseaduslikule väljaviimisele. Seda kohustust maksuhaldur ei täitnud, kuna kauba kogused piiril ja tollilattu paigutamisel on tuvastatud erinevalt. Sellest hoolimata ei pidanud maksuhaldur vajalikuks korraldada kauba täielikku läbivaatust. Seetõttu pole võimalik kindlaks teha, kui suur hulk pudeleid tegelikult tollilaos ladustati ja milliste pudelitega oli tegemist. Ka pole võimalik tugineda tolliladustamise deklaratsioonidele, kuna neid ei koostanud ega allkirjastanud kaebaja ning pole teada, millest lähtusid AS Pintes töötajad deklaratsioonidele andmete kandmisel. 3) Kohus jättis tähelepanuta vastuolud kauba puudujäägi suuruse määratlemisel. Kohus jättis märkimata, millise hinnangu andis ekspert aktis pruunikat vedelikku sisaldavatele pudelitele. Ekspert asus aktis pruunikat vedelikku sisaldavate pudelite suhtes erinevatele seisukohtadele. Kohus leidis, ekspert määras pudelite arvu tõenäosusteooria kohaselt, mis lubab tulemusi laiendada kogu pruunikat vedelikku sisaldavate pudelite hulgale, kuid ekspert seda ei märkinud. Kaebaja leiab, et värvitut vedelikku sisaldavate pudelite automaatne arvamine kauba puudujäägi hulka on väär. Isegi kui nõustuda, et tolliladustamisele võeti brändi, brändi on üksnes pruunikat 6
(10)3-06-117 värvi ja alkoholisisaldusega ligikaudu 40% ning ladustamise käigus ei saa brändi muutuda värvituks, siis oleks alkoholiaktsiisi nõudmine väidetavalt puudujäägilt võimalik vaid juhul, kui tollilaos puuduks alkohoolne jook ligikaudse alkoholisisaldusega 40%. Alkoholiaktsiisi nõude seisukohalt ei oma tähtsust, mis värvi on pudelites olev vedelik, vaid selle alkoholisisaldus. Tollikeskus oleks pidanud asuma seisukohale, et purunenud pudelites olnud brändi on hävinud ja mitte käsitlema ebaseaduslikult tollijärelevalve alt väljununa. Eksperdi poolt vastuseta jäetud küsimused polnud tähtsusetud, kuna purunenud pudelites olev vedelik tuleb lugeda hävinuks ja seda ei saa arvata puudujäägi hulka tuvastamata kaebaja süüd. Kohus jättis vastuseta kaebaja vastuväiteid ekspertiisiaktile. Kaebaja ei esitanud küll tõendeid, et eksperdi arvamused on väärad, kuid viitas asjaoludele, mis annavad alust kahtlusele. 4) Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta tollilao pidamise nõuetega seotud kaebuse väited. Kuna kaebaja peab tollilaopidajana tagama kauba puutumatu säilimise tollilaos ladustamise ajal, siis on oluline, et kaebaja suhtes tollilao ja laoarvestuse pidamise nõuete väidetava rikkumisega seonduvalt algatatud väärteomenetluses ei tuvastatud, et taolised rikkumised oleks aset leidnud. See annab tunnistust, et maksuhalduri väited ladustamisele võetud kauba puudujäägi kohta kaebaja tollilaos on paljasõnalised ja tõendamata. 5) Maksumenetluse aeglusel on kaebaja jaoks negatiivsed tagajärjed. Näiteks suurenevad menetluse põhjendamatu venimise korral kaebajalt nõutavalt maksuvõlalt arvestatud viivised, kui maksuhaldur otsustab määrata maksumaksjale täiendavalt tasumisele kuuluvaid makse. Kaebaja möönab, et taotles maksumenetluse käigus mõningate tähtaegade pikendamist, kuid leiab, et maksumenetluse venimist ei saa panna kaebaja süüks. 7. Vastustaja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja osundas deklaratsioonide esitamise ajal kehtinud tolliseadusele, mille kohaselt deklaratsiooni võis täita vastava õigusega isik (
§ 18
lg 2) aga deklaratsiooni esitas tollile, kas enda nimel ja enda eest või enda nimel, kuid mõne teise isiku eest deklarant (
§ 15lg 2).
Seega võis deklaratsiooni täitjaks olla AS Pintes, kuid viimane sai deklaratsiooni täita vaid lähtudes kaebajalt saadud infost, deklaratsioonis olevate andmete õigsuse eest vastutab deklarant ehk kaebaja. Deklarandi näol on tegemist oma ala spetsialistiga ja kuigi kaupade deklareerimise hetkel ei omanud kaebaja õigust deklaratsioone allkirjastada ei tähenda see, et deklarant vabaneks vastutusest deklaratsioonides esitatud andmete õigsuse eest. On absurdne eeldada, et toll avab kõik pudelid, et veenduda kauba vastavuses deklareeritule. Selliselt toimides kaotaks sissetoodud kaup oma väärtuse. Kuna kauba täielik läbivaatus võtab kaua aega (on ajaliselt koormav), on seadusandja näinud ette võimaluse tollil kauba täielik läbivaatus läbi viia, kuid tegemist ei ole tolli poolse kohustusega. 12.06.2006 viidi läbi kauba täielik läbivaatus. 2003 tolliläbivaatuse käigus pidi tollilaos olema samas koguses ja samadele tingimustele vastav kaup, mis 1997 tollilattu deklareeriti. Kaebaja oleks pidanud esitama konkreetsed faktid, mille põhjal saanuks asuda seisukohale eksperdi erapoolikuses. Vastustaja leiab, et käesolev menetlus võttis küll aega pisut enam kui kaks aastat, kuid menetlus toimus pidevalt ja puudub alus väita nagu maksuhaldur oleks tahtlikult venitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega kohtule esitatud kaebuse rahuldamiseks. Kohus on tuvastanud asja lahendamiseks olulised asjaolud, hinnanud õigesti tõendeid ja kohaldanud õigesti materiaalõigusnorme. Kohus ei ole rikkunud kohtumenetluse norme, mis võiks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise. Ringkonnakohus nõustub kohtuotsuse põhjendustega ega pea HKMS § 47 lg 1 ja
MS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 7
(10)3-06-117 9. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus käsitles kaebajat õigesti deklarandina
(1993)§ 1 p 1 ja § 15 lg 2 tähenduses vaatamata deklaratsioonidel kaebaja esindaja allkirja puudumisele. Allkirja puudumine kõnealustel deklaratsioonidel on käsitatav vorminõuete rikkumisena, kuid sellest ei saa teha järeldust, et kaebaja ei olnud deklarant. Kõnealused deklaratsioonid on esitatud tollile ning nende alusel on teostatud kaebaja tollilaos tolliladustamise tolliprotseduur ja kaebaja on võtnud nende alusel kauba oma tollilattu. Halduskohus leidis õigesti, et kõnealustes kaubadeklaratsioonides piisas lahtrisse 14 ainult kaebaja registreerimisnumbri märkimisest, sest kaebaja oli nii deklarant kui ka kauba saaja. Asjaolule, et kaebaja oli deklarant, kuigi ei täitnud ise kaubadeklaratsioone, osutavad ka märked kaubadeklaratsioonide lahtrites 48 ja
- Lahtrisse 48 "Tähtaja pikendus", kuhu Vabariigi Valitsuse 29.07.1996 määrusega nr 199 kinnitatud kaubadeklaratsioonide täitmise juhendi p 16 kohaselt märgitakse impordimaksude ja/või riigilõivu maksja registreerimisnumber, on märgitud kaebaja registreerimisnumber. Osundatud juhendi kohaselt märgitakse lahtrisse 54 "Koht ja kuupäev. Deklaratsiooni täitja nimi ja allkiri" kaubadeklaratsiooni täitmise koht (linn, asula), kuupäev, kaubadeklaratsiooni täitja nimi, telefoninumber, allkiri ning tolli poolt deklaratsiooni täitjale kaubadeklaratsiooni täitmise õiguse andmisel väljastatud tunnistuse number. Kui deklarant on volitanud kaubadeklaratsiooni täitjaks teise juriidilise isiku, märgitakse lahtrisse täiendavalt tema nimetus. Lahtrisse 54 tehtud märgetest saab järeldada, et kaubadeklaratsioonid on täitnud kaebaja poolt volitatud juriidiline isik AS Pintes oma töötajate kaudu kaebajalt saadud ja lahtris 44 loetletud dokumentide alusel. Juhul, kui AS Pintes näol oleks olnud tegemist tollimaakleriga, siis oleks AS Pintes pidanud esitama tollile kaubadeklaratsioonid kaebaja eest enda nimel, mitte aga kaebaja nimel, nagu seda on tehtud kõnealuste kaubadeklaratsioonide puhul.
- Asjaolust, et kaebaja suhtes algatatud väärteomenetluse käigus kvalifitseeriti väärtegu ümber ja väärteomenetlus lõpetati aegumise tõttu, ei saa teha järeldust, et kaebaja oleks teinud kõik endast oleneva vaidlusaluse kauba tollijärelevalve alt väljaviimise vältimiseks. Tollilaopidajana tegutsemine tähendab taolises ettevõtluses tavapärast riski, et kauba põhjendamatu kao korral tuleb tasuda ettenähtud riiklikud maksud. Tollilaopidaja võimuses on võtta asjakohaseid samme, et sellist riski võimalikult madalana hoida. Alkoholi kui riskikauba puhul võivad sellisteks sammudeks olla äärmine tähelepanelikkus kauba lattu võtmisel ja täiendavad turvameetmed kauba ladustamisel. Käesoleva asja asjaolude pinnalt võib öelda, et kaebaja ei olnud ära kasutanud kõiki võimalusi riskide maandamiseks.
- Kaebaja heidab tollile ette ebapiisavat kontrolli kauba kaebaja tollilattu suunamisel. Samas ei ole kaebaja viidanud ühelegi tolliseaduse sättele, mis oleks kohustanud tolli kontrollima kauba alkoholisisalduse vastavust deklareeritule kauba vastuvõtmisel tollilattu või valvama kaupa laos.
(1993)§ 1 p 14 kohaselt on tolli järelevalve tolli poolt rakendatavad meetmed tollikontrolli alla kuuluva kauba või transpordivahendi liikumise ja hoidmise arvestamisel.
§ 22
lg 1 p 6 järgi on kaup tolli järelevalve all tolliladustamisel – tollikontrolli
ooni toomisest kuni kauba järgmisele tolliprotseduurile allutamiseni.
§ 33
lg 5 alusel oli tollil õigus igal ajal kontrollida tollilaos olevat kaupa ja kaubaga seotud dokumente.
§ 33
lg 6 nägi ette, et tollilaos hoitava kauba kadumisel või tollieeskirjadevastasel väljaandmisel on tollilao omanik kohustatud esitama tollile kaubadeklaratsiooni ning tasuma impordi- või ekspordimaksud, mis sellelt kaubalt oleks tulnud tasuda. Kauba laost kadumine loeti tollieeskirjade rikkumiseks. Seega ei tähenda kauba tollijärelevalve all olek, et toll vastutaks kauba säilimise eest ja peaks tagama kauba puutumatuse. Kauba säilimise ja kaubale kohaldatud tolliprotseduuri õige rakendamise eest vastutavad tolliseaduses näidatud isikud, antud juhul kaebaja, kellel oli kahtluse korral võimalik kontrollida tavalisest põhjalikumalt alkoholi kui riskikaupa kauba lattu võtmisel, samuti nõuda tollilt tavalisest põhjalikumat kontrollimist. Vastavalt rahandusministri 05.05.1994 määruse nr 8
(10)3-06-117 90 p-le 33 pidi kaebaja tollilaopidajana tagama laoarvestuse täpsuse. Laopidajal on õigus teha tollilaos inventuuri, et selgitada välja, milline kaup on ladustatud ja milline on laoseis. Rahandusministri 05.05.1994 määruse nr 90 p 45 nägi ette, et tollilaos olev kaup peab säilima muutusteta kujul. Seega on õige maksuhalduri väide, et 12.06.2006 kauba täieliku läbivaatuse ajal pidi kaebaja tollilaos olema samas koguses ja samadele tingimustele vastav kaup, mis sinna 1997.a deklareeriti.
- Asjaolu, et kaebaja suhtes algatatud väärteomenetluse käigus väärtegu ümber kvalifitseeriti ja väärteomenetlus lõpetati aegumise tõttu, ei muuda maksuhalduri seisukohti kauba puudujäägi kohta kaebaja tollilaos paljasõnalisteks. Kauba puudujääk kaebaja tollilaos on tuvastatud maksumenetluse käigus ja leidnud kinnitamist halduskohtus. Kohus ei ole jätnud kaebaja väiteid kauba puudujäägi suuruse ebaõige määratlemise kohta tähelepanuta, vaid ei ole kaebaja väidetega nõustunud. Ringkonnakohtu hinnangul on kohus oma seisukohti 16.05.2005 ekspertiisiakti ja eksperdi usaldusväärsuse osas piisavalt põhjendanud.
- Kuna käesoleval juhul ilmnesid tollivõla tekkimist põhjustavad asjaolud tolli poolt tehtud läbivaatuse tulemusena 12.06.2003, siis loeti maksuotsuses nimetatud päev tolliseadustiku § 253 lg 2 alusel tollivõla tekkimise päevaks ja kaebaja maksustamisel lähtuti tolliseadustikust 01.04.2003-01.12.2003 kehtinud redaktsioonis.
§ 241
lg 3 p 4 kohaselt on kauba ebaseaduslikul tolli järelevalve alt väljaviimisel võlgnikuks isik, kes peab täitma kauba ajutisest ladustamisest või kaubale rakendatava tolliprotseduuri kasutamisest tulenevaid kohustusi.
§ 137
kohaselt vastutab tollilao pidaja selle eest, et tollilaost ladustamise ajal kaupa tollijärelevalve alt välja ei viida; täidetakse tolliladustamise tolliprotseduuril oleva kauba ladustamisest tulenevad kohustused; järgitakse tollilao pidamise loas ettenähtud tingimusi. Seega on kaebaja
241 lg 3 p 4 alusel võlgnikuks, kes peab tasuma tollivõlast tuleneva maksusumma. 14. Kohtuekspertiisi- ja Kriminalistika Keskuse ekspert jättis 16.05.2005 ekspriisiaktis nr AA376-05/2426 vastamata küsimusele: „Kas arvesse võttes pudelite kastide materjali ja ehitust, võivad kastides olevad pudelid 7 aasta pikkuse ladustamise käigus ilma kõrvalise abita puruneda? Kas pudelid võivad puruneda kastide avamisel?“ Kuna ekspert viis läbi alkoholiekspertiisi, siis vastas ta pudelites olnud vedelikku puudutavatele küsimustele ja pudeli puudulikku hermeetilisust puudutavatele küsimustele. Asjaolu, et ekspert ei pidanud eeltoodud kaebaja küsimusi tema kui keemiaeksperdi kompetentsi kuuluvaks, ei anna alust kahelda ekspertarvamuse järelduste õigsuses. 15.
§ 63
lg 5 kohaselt loetakse kaup tolli järelevalve alt ebaseaduslikult välja viiduks ka siis, kui kaup on hävinud või kahjustunud ning kauba valdaja ei esita tolli rahuldavaid tõendusmaterjale kahjustumise kohta. Käesoleval juhul on kaup ilmselgelt kahjustunud, sest brändi „Belõi Aist“, mis pidi olema 40 mahuprotsendilise etanoolisisaldusega, sisaldas etanooli ladustatud partii alumistes kastides tunduvalt vähem (kohati oli nullilähedane) ning üksnes ladustatud ülemistes kastides oli etanooli mahuprotsent 40 või selle lähedal. Alkoholi-, tubakaja kütuseaktsiisi seaduse § 30 lg 1 kohaselt on aktsiisikauba kadu aktsiisikauba puudujääk, mis tekkis aktsiisikauba ajutises aktsiisivabastuses tootmises, ladustamisel või veol. Kuna kaebaja ei osanud tollile ega ka kohtule selgitada, mil viisil etanooli kadu toimuda sai, luges toll õiguspäraselt aktsiisikauba ebaseaduslikult tolli järelevalve alt väljunuks ja määras kaebajale tasumiseks kauba importimisel tasumisele kuuluvad maksud. Kaebaja ei pidanud säilitama ükskõik millist vedelikku vaid 40 mahuprotsendilise etanoolisisaldusega brändit „Belõi Aist“. Tolli kohustus ei olnud välja selgitada, kuidas suletud pudelites olnud brändi asendati muu alkoholitaolise vedelikuga. Tulenevalt
§ 63lg 5 on sellekohane tõendamiskohustus kaebajal. 9
(10)3-06-117 Toll oli
§ 63
lg 5 alusel õigustatud lugema ka purunenud pudelites olnud brändi tolli järelevalve alt ebaseaduslikult välja viiduks, sest viidatud sätte kohaselt loetakse kaup tolli järelevalve alt ebaseaduslikult välja viiduks ka siis, kui kaup on hävinud või kahjustunud ning kauba valdaja ei esita tolli rahuldavaid tõendusmaterjale kahjustumise kohta.
- Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väidetega maksuhalduri poolt maksumenetluse põhjendamatu venitamise kohta ja leiab, et arvestades maksumenetluses tehtud toiminguid ja tellitud ekspertiise, on maksumenetlus toimunud mõistliku aja jooksul.
- Neil põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Viive Ligi Ivo Pilving Lilianne Aasma 10
(10)