2-05-9598 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 12. märts 2007.a Tartu Tsiviilasja number 2-05-9598 Tsiv

§-ga 376 lg 5 p1,2,

1. Nõue 18 711,36 krooni nõudes on põhjendamatu. KOHTUISTUNG Hageja esindaja, Alari Avamägi, poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et 2006.a. mais esitatud hagis tugineb hageja lepingule nr. 660335; 19.06.2001.a, mis oli tähtajaline leping 18 kuuks sõlmitud ja selle alusel sai kostja enda kasutusse telefoni ja lepingule nr. 981571; 11.03.2002.a. Mõlemale lepingule on märgitud kostja kliendinumber
2. Nende lepingute alusel on kostjal jäänud tasumata arved, mis on talle saadetud ja kostja võlgnevuseks on 18 771.36 krooni. Sellest summast on hageja lahutanud 19.07.2002.a. hagejale saadetud arves nimetatud viivised 60 krooni ja hageja nõudeks jääb 18 711.36 krooni. 17.06.2005.a kohtule saadetud hagiavalduses on tõepoolest viidatud valele lepingule, 14.oktoobrist 1998.a., kuid seal lepingus on kliendi number sama, mis alguses oli kostjale märgitud kliendinumbriga. Viga tuleneb sellest, et põhiosas on hagiavaldus koostatud programmipõhiselt, hiljem on viga avastatud, kuid programmi jäi viga. Hageja on hilisemalt hagi täpsustanud, et ta tugineb teistele kostja ja Tele 2 vahel sõlmitud lepingule, need on ka hilisemalt välja toodud. Kostja esindaja tahab rõhuda sellele, et hageja on muutnud korra nii hagi alust kui eset, kuid tegelikult hageja ei ole nõuet muutnud, on vähendanud haginõuet 10 krooni võrra. Võib juriidiliselt vaielda kas hagi alust on muudetud või mitte, kuid seadus võimaldab hagi muuta, täpsustada, mida hageja on teinud ja hageja tugineb 19.06.2001.a ja 11.03.2002.a. sõlmitud lepingutele. Kostja nende lepingute sõlmimist ei ole vaidlustanud, ei ole vastu vaielnud ka esitatud arvetele. Arved on kostjale väljastatud posti teel lihtkirjaga. 19.06.2001.a. lepingu sõlmimise järgselt saadeti arved kostjale V 10-4, Tartus, kostja poolt antud aadressile. 11.03.2002.a. lepingu sõlmimise järgselt on kostjale saadetud arved alates 19.03.2002.a. aadressile Supelranna 9 Tartus, nagu on kostja poolt esitatud aadressiks 11.03.2002.a lepingu sõlmimisel. Kuigi hageja ei tugine oma nõudes 17.10.1998.a. sõlmitud lepingust tulenevale võlale viitab hageja siiski ka siinkohal, et juba ka 07.10.1998.a. on kostja näidanud enda aadressina Supelranna 9, Tartus. Hageja on täpsustanud hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ja tugineb oma nõudes 2001.a. ja 2002.a. sõlmitud lepingutest tulenevale võlale. Kostja M.L. nõustaja A.S. poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et Julianuse Inkasso saatis M.L. 01.06.2005.a võla teatise, mis on hagiavalduse lisa nr. 11 all, kus on, et nõude alus 44 332,32 krooni. See võlateatis koosnes ühest lehest a´ 4 formaadist ja ei sisaldanud mitte midagi rohkemat, et kust need summad pärit on, mingeid lisadokumente ega arvete koopiaid ei olnud, need on nüüd lisatud kohtule esitatuna. Kostja ei ole saanud mingeid teatisi arvete kohta. Hagiavalduse esitas Aktiva Finants 17.06.2006.a. Tallinna Linnakohtule summas 18 721.36 krooni, mis sisaldas endas 2 ka konkreetselt ja üheselt mõistetava hagi aluse – QGSM leping nr. 10033571 sõlmitud 14.10.1998.a. Sama leping on korrektselt lõpetatud, lepingu lõpetamisel on kirjas, et võlg on OK – kirjutatud klienditeenindaja käekirjaga. Lepingust tulenevate teenuste eest on esitatud 526.10 krooni M.L. arve, seda arvet ei ole lisatud hagiavaldusele, kuid see summa on fikseeritud avaldusel, kus M.L. taotleb 04.08.1999.a selle summa tasumise tähtaaja pikendamist. Q GSM esindaja on nõustunud, et selle summa võib tasuda 15.08.1999.a. Lepingu nr. 10033571 lõpetamine sai teoks M.L. algatusel, planket vormistati kuupäevaga 03.11.1999.a. ja kinnitus selle kohta 25.11.1999.a. Q GSM esinduses. Lepingu lõpetamisel on märge – OK, mis tähendab, et kõik on korras Kui M.L. oleks olnud lepingust 10033571 mingeid võlgnevusi, mida lepingu lõpetamise päeval klienditeeninduse ei märganud, siis lepingu lõpetamise blanketil on kirjas, et Q GSM esitab peale lepingu lõpetamist kahe kuu jooksul lõpparve, peale lepingu lõpetamise dokumendi allkirjastamist. Lepingu 10033571 lõpetamise kinnitamise kuupäevast 25.11.1999.a hiljemalt kahe kuu möödudes ei esitatud kostjale mingeid arveid, mis oleks tõendanud tema võlgnevust hageja ees, s.t. et arve summas 526.10 krooni oli tasutud enne lepingu lõpetamist 04.08.1999.a. Kohtule ei ole esitatud ühtegi arve koopiat, mis tõendaks vastupidist. Hageja nõudel ei ole alust, kostja teadis kindlalt, et tal võlgnevust hageja ees ei ole. Hagi aluse muutus on vastuolus TsMS §-i 376 lg 5 p 3-ga. Kostja väidab, et need lepingud, mille alusel püütakse kohtu kaudu kostjalt võlgnevus välja nõuda, on hilisemalt sõlmitud lepingud. Leping nr 660335 ja leping nr 981571, on täiesti erinevad lepingud ja kliendinumbriga ei ole siin midagi pistmist, lepingutel on numbrid. Valesti koostatud võlateatis ei andnud kostjale võimalust seletada enda poolt võla puudumist, ta seati fakti ette, et võlgnevus tuleb tasuda 37442.71 summas, lepingu 10033571 alusel, mille alusel tal aga võlgnevust ei ole. Kostja ei ole saanud kätte ühtegi arvet ei Tele2-lt ega teda esindavalt firmalt, ei lihtkirja ega tähitud kirja peale võlateatise 01.06.2005.a. Kui hagi on esitatud ühe lepingu alusel, siis hagi alust sellisel viisil muuta ei saa. Kui kostjal oleks olnud võlgnevus lepingu nr. 10033571 alusel ja kui kostja tunnistaks seda võlgnevust, saaks hageja võtta selle aluseks ja esitada kõrvalnõude, kuid kostja ei tunnista hagi ja esitatud materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks võlgnevus lepingu nr 10033571 alusel. Võlateatisele 01.06.2005.a vastuväite esitamiseks ei andnud Julianuse Inkasso võimalust. Kostja ei ole sellele võlateatisele vastuväidet esitanud, kuna see oli valesti koostatud. M.L. ei teadnud võla olemasolust selle lepingu alusel. Lepingute nr. 660335 ja nr. 981571 sõlmimisest oli kostja teadlik, aga võla kui sellise tekkimisest ta ei olnud teadlik, sest ta ei olnud arveid kätte saanud. Väidetavalt keegi on kasutanud seda teenust. Kostja, M.L., poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et tema mingeid arveid saanud ei ole, telefoni tal ei ole, kuna kasutab mehe telefoni. Ta on sõlminud
3. juunil 2001.a ja
4. märtsil 2002.a hageja poolt nimetatud lepingud. KOHTU SEISUKOHT Kostja on seisukohal, et hageja poolt hagi aluse muutmine on vastuolus

§-ga 376 lg 5 p-ga 3.

§ 376

lg 1 kohaselt hagejal on õigus kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni muuta hagi alust või eset või suurendada nõuet, esitades selle kohta avalduse.

§ 376

lg 5 p 3 kohaselt hagi muutmiseks ei loeta esialgselt nõutud eseme asemel hilisema asjaolude muutuse tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist. Antud tsiviilasja materjalidest nähtub, et OÜ Aktiva Finants esitas

1. juunil 2005.a. hagi M.L. vastu 37 442, 72 krooni välja mõistmiseks. Asja menetlemise käigus selgus, et hageja on ekslikult hagiavaldusele valesti lisanud hagi nõude aluseks oleva Q GSM lepingu nr 10033571, 07.10.1998.a. (tl 16).
2. mail 2006.a muutis hageja hagi alust ja vähendas hagi hinda (tl 36-39), täpsustades, et kostja võlgnevuse aluseks on
3. juunil 2001.a ja
4. märtsil 2002.a sõlmitud Q GSM ja Tele2 lepingute alusel kostjale osutatud mobiiltelefoniteenuste eest tasumata jätmisest tekkinud võlgnevuse nõue. Kohus on seisukohal, et kuna hageja esitas nõude aluseks olevad õiged lepingud, siis nende lepingute esitamine ei ole käsitletav teise eseme nõudmisega nõutud eseme asemel ning seega on 3 tegemist hagi muutmisega

§ 376

lg 1 mõtte kohaselt ja puudub vastuolu

§ 376lg 5 p-ga 3.

Asja materjalidest nähtub, et hagejal oli sõlmitud QGSM leping nr 10033571; 07.10.1998 (tl 14). Nimetatud leping lõpetati 25.11.1999.a. ja lepingujärgseid võlgnevusi kostjal ei olnud. (tl 15). 1998.a sõlmitud lepingu lõpetamise kohta pooltel vaidlusi ei ole, mõlemad pooled on kinnitanud et leping on lõpetatud ja võlgnevust ei ole. Kostja on sõlminud AS-ga Tele2 Eesti

1. juunil 2001.a tähtajalise Q GSM lepingu nr 660335, telefoninumbriga 055614047, kliendinumbriga 10033571 (tl 40). Samuti on kostja sõlminud
2. märtsil 2002.a AS-ga Tele2 Eesti mobiiltelefoniteenuste lepingu nr 981571, telefoninumbriga 05534088, kliendinumbriga 10033571 (tl 46). Kostja on kohtuistungil kinnitanud, et eelpoolnimetatud lepingud on sõlmitud tema poolt. Kostjale on edastatud
3. juunil 2005.a aadressil Supelranna 9 võlateatis, millest nähtub, et kostja võlgnevus hageja ees on 18 781,36 krooni (tl 25). Kostja on nimetatud võlateatise kätte saanud. Kostja on seisukohal, et kuna võlateatisel on märgitud lepingu kuupäevaks, millest võlg on tekkinud
4. oktoober 1998.a ja kuna see leping oli lõpetatud, siis kostjal ei olnud võimalust seletada võla puudumist ja kuna võlateatis oli valesti koostatud, siis ei pidanudki kostja sellele vastama. Võlateatisest nähtuvalt on lepingu numbriks, mille järgi kostjal on võlgnevus tekkinud märgitud
5. Samas on kostjale edastatud arved telefoni nr 055614047 kohta (tl 53, 55, 57, 59, 61, 63, 65, 67, 69, 71, 73, 75, 77) ja telefoni nr 05534088 (tl 69, 71, 73, 75, 77, 79) kohta. Samade telefoninumbrite kohta on sõlmitud AS-ga Tele2 lepingud vastavalt 19.06.2001.a ja 11.03.2002.a. Kostjale on samale aadressile edastatud ka lepingu lõpetamise teade 30.06.2002 (tl 23). Sellest ajast tekkis hagejal nende kahe lepingu alusel võlgnevuse sissenõude õigus. Seega hinnates tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et kohtus on leidnud tõendamist kostja võlgnevus hageja ees kohtule esitatud lepingutega nr 660335; nr 981571 ja kohtule esitatud arvetega, samuti hageja poolt antud seletustega ning kostja enda poolt kohtuistungil antud seletustega, selle kohta, et kostja on nimetatud lepingud AS-ga Tele2 sõlminud ning et samuti on ta saanud kätte ka hageja poolt edastatud arved. Asjaolu, et hageja on võlateatisele ekslikult märkinud vale lepingu numbri ei võta kostjalt ära kohustust tasuda talle osutatud teenuste eest. Kostja seisukoht selle kohta, et tema ei saanud oma õigusi kohtuväliselt kaitsta on vastuolulised, kostja on ise tunnistanud et ta on hageja poolt näidatud lepingutele alla kirjutanud ja samuti nähtub, et kostja on tutvunud ka kõigi lepingu tingimustega, seega pidi kostja aru saama, et lepingu sõlmimine ja teenuse tarbimine toob kaasa ka kohustused. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne
6. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates
7. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne
8. juulit 2002 kohaldatakse seni kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele, samuti ei ole Tsiviilkoodeksi § 174 kohaselt lubatud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest. Kohtule esitatud arvetega on tõendatud, et kostja põhivõlgnevus hageja ees on lepingute nr 660335; 19.06.2001.a ja nr 981571; 11.03.2002.a alusel 18 711,36 krooni. Kostja nõude suuruse kohta vastuväiteid esitanud ei ole ja seega kuulub põhivõlgnevus kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Tsiviilkoodeksi § 191 lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. 4 Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste punktile 7.5 (tl 20), on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Hageja on näidanud maksmisega viivituse perioodiks 17.09.2002.a kuni 17.06.2005.a ja on vähendanud viivise nõuet põhivõla summani ning hageja palub kostjalt välja mõista viivis summas 18 711,36 krooni. Kuna kohtus leidis tõendamist asjaolu, et kostja on oma lepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivitanud, siis on hageja nõue viiviste nõude osas põhjendatud ja tuleb rahuldada ning kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis summas 18 711,36 krooni. Kokku kuulub kostjalt väljamõistmisele 37 442,72 krooni. KOHTUKULUDE JAOTUS

ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud

s sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hagi rahuldamise tõttu kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 2800 krooni. TsMS § 61 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Hageja poolt kohtule esitatud kohtukulude nimekirja kohaselt olid hageja õigusabikulud summas 1871,13 krooni. Kohus leiab, et kuna hagi rahuldati summas 37 442,72 krooni, siis on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks hageja õigusabikulud summas 1871,13 krooni. Kohtunik 5