lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 20. juunil 2006 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-05-19015 Hagi ese Joman

§ 86p. 5 alusel seaduslikuks.

Tunnustada Jomanda Kaubanduse OÜ õigust mitte maksta K Kle Saaremaa Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni

1. septembri 2005.a. otsusega välja mõistetud hüvitist 10 315 (kümme tuhat kolmsada viisteist)krooni. Rahuldada osaliselt vastuhagi. Välja mõista Jomanda Kaubanduse OÜ-lt K K kasuks saamata jäänud töötasuna 292 (kakssada üheksakümmend kaks) krooni 60 senti. Kohtukulud jätta poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. ASJAOLUD lk 2 Kostja K K asus hageja Jomanda Kaubanduse OÜ-s tööle
3. 2005 müüjana. Temaga sõlmiti
4. mail 2005 tööleping nr. 23 tähtajaga
5. august
6. Töölepinguga määrati talle katseaeg 4 kuud, e.
7. augustini 2005.a. Kuna töötaja haigestus ja ajavahemikus
9. 2005 kuni
11. 2005 viibis haiguslehel, siis pikenes hageja hinnangul selle ajavahemiku võrra ka katseaeg.
12. augustil 2005 leidis tööandja, et K K on sobimatu töötama müüjana, kuna täitis oma töökohustusi hooletult ning vaatamata tema otsese ülemuse korraldustele ja märkustele töö kvaliteedi asjus, jättis tööülesanded täitmata. Käskkirjaga nr. 16
14. 2005 tööleping töötajaga lõpetati, kuid kuna töötaja haigestus, ja oli haige kuni
16. 2005.a., siis tühistas tööandja käskkirja ja käskkirjaga nr. 19
18. 2005 lõpetas töötajaga töölepingu

§ 86p. 5 alusel seoses katseajaga mittetoimetulemisega.

Samal päeval esitas kostja K K Saaremaa Töövaidluskomisjonile avalduse temaga samal päeval lõpetatud töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ning hüvitise nõudes ebaseadusliku töölepingu lõpetamise eest. Saaremaa Töövaidluskomisjon oma

2. 2005.a. otsusega rahuldas töötaja avalduse ning tunnistas töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks, luges töölepingu lõppenuks omal soovil ja mõistis kostja kasuks välja hüvitise kahe kuu keskmise palga näol. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hageja leiab, et töölepingu lõpetamise

§ 86

p. 5 alusel ebaseaduslikuks tunnistamine ja töölepingu lõpetamise formulatsiooni muutmine ning sellest tulenevalt kostjale selle eest hüvituse väljamõistmine on põhjendamata. Hageja palub lugeda töölepingu lõpetamine 30. augustist 2005.a.

§ 86

p. 5 alusel seaduslikuks ja tunnustada hageja õigust mitte maksta kostjale Saaremaa tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 29. septembri 2005.a. otsusega välja mõistetud 10 315 krooni. Hageja taotleb ka kohtukulude väljamõistmist kostjalt. Hageja on seisukohal, et vastavalt

§ 102lg.

1 on tööandjal õigus lõpetada tööleping

§ 86p. 5 alusel, kui katseaja tulemused osutuvad ebarahuldavaks.

Katseaja tulemusi hindab tööandja. Nii töötajaga tehtud intervjuul enne töölepingu sõlmimist, kui ka töötamise algul, kui ka töölepingu vormistamisel, olid kõne all töölepingu tingimused s.h. katseaeg, tööaeg, palk jne. Töötaja oli kõigist tingimustest teadlik ja nendega nõus. Ka töölepingu allakirjutamisel oli töötaja nõus katseajaga ja kirjutas sellele alla. Hageja leiab, et on töölepingu lõpetanud seaduslikult mistõttu puudub alus hüvitise väljamõistmiseks. Vastuhagile vaidleb hageja vastu ja leiab, et on maksnud töötasu õigesti. Lisatasu õhtusel ajal töötamise eest oli kokkuleppeliselt, vastavalt töölepingule, arvestatud tunnitasu hulka ja on töötajale välja makstud. Ületunnitöö eest ekslikult maksmata jäänud 127.20 krooni on hageja töötajale välja maksnud. lk 3 KOSTJA VASTUVÄITED Kostja oma kirjalikus vastuses /t.l. 11/ hagi ei tunnista. Kostja väitel ei ole temaga tööle asumisel kokku lepitud töölepingu tähtajalisust ega katseaega. Kostja leiab, et töövaidluskomisjoni otsus on seaduslik ja põhjendatud, sest

§ 33lg.

1 järgi saab katseaega ette näha vaid töölepingus, kuid tööleping sõlmiti temaga alles

1. mail
2. Mingit eelnevat kokkulepet katseaja kohaldamiseks ei olnud. Seetõttu ei oleks tööandja seda ka hiljem töölepingusse panna saanud, kuna sellega kohaldas ta seadusega ettenähtust halvemaid töötingimusi.
3. 12.2005 esitas kostja vastuhagi /t.l. 32/, millega taotleb õhtusel ajal töötatud aja eest lisatasu väljamõistmist hagejalt summas 229.- krooni, samuti ületundide eest 190,80 krooni. Kokku taotleb kostja 419,80 krooni väljamõistmist hagejalt. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja kuulanud ära protsessiosaliste seletused ja tunnistajate ütlused, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel.

§33

järgi töölepingus kokkulepitud tööde tegemiseks töötajal vajaliku tervise, võimete, suhtlemisalase sobivuse ja kutseoskuste kindlakstegemiseks võib töölepingus ette näha katseaja. Katseaeg ei või ületada nelja kuud. Katseaja hulka ei arvata aega, mil tööleping oli peatatud paragrahvi 55 punktide 1-6 alusel.

§ 28lg.

2 järgi tegelikult tööle lubamine tööandja poolt on võrdsustatud töölepingu sõlmimisega, sõltumata töölepingu vormistamisest. Sel juhul vormistatakse tööleping kirjalikult tingimustel, mida tegelikult kohaldati. Kui tegelikud tingimused olid töötaja jaoks halvemad seaduses, haldusaktis või kollektiivlepingus ettenähtust, kohaldatakse vastavat seadust, haldusakti või kollektiivlepingut. Vaidlus puudub selle üle, et kostja K K asus hageja Jomanda Kaubanduse OÜ-s tööle 20. aprillil 2005a. Tööleasumisele eelnes intervjuu, kus tööandja selgitas kostjale temaga sõlmitava töölepingu tingimusi. Tunnistajate I. Ve /t.l. 74/ ja K. N'i ütlustega /t.l. 76/ on tõendatud, et töövestlusel selgitati kostjale, et ta võetakse tööle katseajaga. Tunnistajad on võtnud õigeks, et esialgu oli kokkulepe küll tähtajata töölepingu sõlmimiseks, kuid kui selgus, et rendileping linnavalitsusega lõppeb, oli tööandja sunnitud sõlmima tähtajalise töölepingu. Kohus ei saa lugeda põhjendatuks kostja väidet, et tunnistajad on seotud hageja kui tööandjaga ja seetõttu ei ole nende ütlused tõenditena arvestatavad. K. N ei tööta Jomanda Kaubanduse OÜ-s. Samas on tema see, kes kostja töölevõtmise ajal viis läbi töövestlusi ja kes selle kohta oskab selgitusi anda. Kohus ei pea põhjendatuks kostja seisukohta, et katseaega sai tööandja rakendada vaid kirjaliku töölepingu sõlmimisel tööleasumise päeval ja selle rakendamine tingimustes, kus kirjalik tööleping sõlmiti hiljem, ei ole seaduslik, sest halvendab töötaja olukorda. Kostja on tunnistanud, et ei pidanud katseaega töölepingu oluliseks tingimuseks ja seetõttu ei vaidlustanud seda ka kirjaliku lepingu sõlmimisel. See aga ei tõenda, et esialgsel vestlusel talle katseaja rakendamist ei selgitatud. Vastupidiselt on alust arvata, et kostja ei pööranud sellele tähelepanu kui tema jaoks ebaolulisele. Oluliseks muutus see alles siis, kui tööandja leidis, et ta ei ole katseaja tulemustega rahul. lk 4 Katseaja näol ei ole tegemist seadusevastase töötingimusega ja kuna hageja on tunnistajate ütlustega tõendanud, et esialgses kokkuleppes töötingimuste määramiseks selgitati kostjale ka seda, et ta võetakse tööle katseajaga, siis ei saa rääkida hilisemast tingimuste halvendamisest. Veel enam ei- saa rääkida seaduses ettenähtust halvematest töötingimistest nagu seda sätestab

§ 28lg.

2. Kohus on asunud seisukohale, et hageja tööandjana on tunnistajate ütlustega tõendanud, et kostjale selgitati töövestlusel, et ta võetakse tööle katseajaga. Seega teadis kostja algusest peale, et asub tööle sellisel tingimusel ja ei vaielnud sellele vastu. Töölepingusse on hageja võtnud küll nii töötasustamist kui töölepingu tähtaega puudutava tingimuse, mis ilmselgelt halvendavad töötaja olukorda võrreldes seaduses ettenähtuga, kuid töölepingu tähtaegsuse üle ei ole pooled soovinud diskuteerida ja töötasu osas on kostja esitanud vastuhagi.

§ 34järgi katseaja tulemused määrab kindlaks tööandja.

Kui tööandja ei ole rahul katseaja tulemustega, on tal õigus töölepingu lõpetada (paragrahvi 86 punkt 5). Katseaja tulemusi hindab tööandja, kuid ta peab tõendama põhjused, miks ta hindas katseaja tulemused ebarahuldavaks. Tunnistaja I. Ve ütluste kohaselt juhtis ta kostja tähelepanu korduvalt sellele, et kaupluse ruumid ja WC olid halvasti koristatud ja kaup ei olnud välja pandud. Esitati kaubatellimusi kui samal ajal oli kaup tagaruumis olemas. Samuti olid korrastamata kaubariiulid. I. Ve väitel oli ta korduvalt sunnitud ise korrastama jäätisekappi. Samuti ei oldud rahul sellega , et kostja koristas ruumi siis, kui kliendid olid juba sees. K. N'i ütluste kohaselt ei olnud kostja oma töös piisavalt hoolas. Probleeme oli ruumide koristamisega. Samuti esines juhuseid, kus kostja lihtsalt lahkus keset tööpäeva. Kuigi katseaeg määratakse töötaja tervise, võimete, suhtlemisalase sobivuse ja kutseoskuste vastavuse kindlakstegemiseks töötajale esitatavatele nõuetele, tuleks aktsepteerida, kui tööandja on lõpetanud töölepingu katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu eelkõige töötaja distsiplineerimatuse tõttu (ei täida tööandja korraldusi), sest selliste rikkumiste esinemisel on raske hinnata katseaega kordaläinuks. Asjaolu, et tööandja ei ole kostjale määranud distsiplinaarkaristust tööülesannetesse lohaka suhtumise eest ja ei ole teinud talle kirjalikke ettekirjutusi tööülesannete täitmiseks, ei ole antud kontekstis määrav. Tööandja on tunnistajate ütlustega tõendanud, et kostja ei ole oma tööülesannete täitmisse suhtunud piisava hoolsusega ja ei ole täitnud tööandja korraldusi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tööandja poolne töölepingu lõpetamine kostjaga

§ 86p.5 alusel oli seaduslik ja puudub alus hüvitise väljamõistmiseks kostja kasuks.

Vastuhagi rahuldab kohus osaliselt järgmistel põhjustel Palgaseaduse § 3 järgi palgatingimustena käsitatakse käesolevas seaduses palgamäära, lisatasu ja juurdemakset summana, mille hulka on arvutatud seaduse alusel kinnipidamisele kuuluvad maksud. Palgatingimustena käsitatakse ka palga arvutamise viisi ning maksmise korda. lk 5 Palgaseaduse § 14 järgi ületunnitöö eest lisatasu maksmine või hüvitamine vaba aja andmisega määratakse kindlaks poolte kokkuleppel. Ületunnitöö iga tunni eest töötajale makstav lisatasu ei tohi olla väiksem kui 50% selle töötaja tunnipalga määrast. Antud juhul pidi tööandja maksma kostjale lisatasu ületunnitöö eest 7, 95 krooni. Kolmandas kvartalis tehtud ületunde 24, seega saamata töötasu on 190,80 krooni. Hageja on tasunud kostjale maksmata ületunnitöö tasu summas 127.20 krooni, tasumata 63,60 krooni. Palgaseaduse § 17 järgi töö eest õhtusel ajal (kella 18-st kuni 22-

1. ni)või öösel (kella 22-st kuni 6-
2. ni)makstakse töötajale lisatasu või suurendatakse põhipalka vastavalt poolte kokkuleppele. Lisatasu iga töötunni eest õhtusel ajal ei tohi olla väiksem kui 10% ja öösel väiksem kui 20% töötaja tunnipalga määrast. Kohus ei pea põhjendatuks ja seaduslikuks hageja väidet, et kokkulepitud tunnitasu 15,90 krooni sisaldas ka lisatasu õhtuse ja öise aja eest. Lisatasu on reeglina summa, mille tööandja maksab töötajale lisaks põhipalgale täiendavate tööülesannete, nõutavast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel. Minimaaltunnitasu määr ei saa hõlmata ka seaduses ettenähtud lisatasu. Ka muudaks see töötasu arvestuse töötaja jaoks kontrollimatuks ja halvendaks tema palgatingimusi võrreldes seadusega oluliselt. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja nõue lisatasule summas 229,00 krooni on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult. Kokku mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja saamata jäänud töötasu 292,60 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne 01. 01. 2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Kuna antud asjas alustati menetlust 27. 10. 2005, kohaldab kohus kohtukulude jaotusele kuni 01. jaanuarini 2006 kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid. TsMS § 60 järgi mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teisele poolele välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuna antud juhul rahuldab kohus nii hagi kui kostja vastuhagi jätab kohus kohtukulud poolte enda kanda. Kohtunik: Külli Mõlder Märkused: 1. 21.06.2007 tühistas Tallinna Ringkonnakohus osaliselt Pärnu Maakohtu kohtuotsuse ning otsustas: Pärnu Maakohtu 20.06.2006 otsus tühistada osas, millega tunnistati Jomanda Kaubanduse OÜ poolt K Kga töölepingu lõpetamine seaduslikuks ja lk 6 tunnistati tema õigust mitta maksta K Kle hüvitust töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest 10 315 kr. ning jäeti K K kohtukulu tema enda kanda. Teha tühistatud osas uus otsus. Tunnistada Jomanda Kaubanduse OÜ poolt K Kga töölepingu lõpetamine 30.08.2005 ebaseaduslikus ja lugeda K Kga sõlmitud tööleping lõpetatuks töötaja algatusel 29.09.2005. Välja mõista Jomanda Kaubanduse OÜ-lt (reg.kood 11070191, asuk. Kuressaare, Aia 72) K K (ik. 44902280038, eluk. Kuressaare, Pikk t. 1-17) kasuks kümme tuhat kolmsada viisteist (10 315) krooni hüvitust töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest ja üks tuhat üheksasada viiskümmend