Obsah (5)
§ 1§ 2§ 8§ 30§ 31KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, liikmed Lauri Madise ja Lilianne Aasma Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2007, Tallinn Haldusasja number 3-
-st tuleneva kaalutlusõiguse kohaseks kohaldamiseks. Kohus on ebaõigesti viidanud, et kaebaja väited kinnistu halvast seisukorrast on eksitavad. Asjaolu, kelle kohustuseks on kinnistu korrashoid, pole praegu vaidlusküsimus. Kaebaja ja kolmas isik soovivad võtta endale kohustuse pargiala väljaarendamiseks, mis praegu ei ole võimalik ei linnal ega kaebajal. Kunagi pole kaebajale tehtud ettepanekut sundvõõrandamise või maavahetuse protsessi läbiviimiseks ning selleks ei ole vastustaja eelarves ette nähtud vahendeid.
- Tallinna Linnavolikogu palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Linnavolikogu hinnangul ning kogutud materjalide kohaselt ei eksisteeri antud kinnistul ega ka Kadaka metsapargi alal tervikuna väheväärtuslikku kõrghaljastust. Vastusele lisatud Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti tellimusel koostatud Eesti Põllumajandusülikooli Metsandusliku Uurimisinstituudi hinnangu kohaselt on Kadaka metsa puistute tervislik seisund hea. Seega tooks korruselamute rajamine parkmetsa Ehitajate tee poolsesse serva kaasa heas seisukorras oleva männimetsa osalise hävitamise ja lõhuks haljastu terviklikkust ja üldkasutatavust, mis on vastuolus avalike huvidega. Planeerimisotsuse otstarbekuse üle kohus otsustada ei saa ning seetõttu ei saa kaebajad vaidlustada üldplaneeringu lahendust põhjusel, et üldplaneeringu lahendus ei ole nende hinnangul majanduslikult otstarbekas.
- Täiendavas avalduses palusid apellandid jätta vastustaja poolt esitatud tõend vastu võtmata seoses hilise esitamisega, või, kui kohus selle tõendi vastu võtab, siis võtta asja juurde tõendina ka metsateadlase Harri Pavese eksperthinnang, millest nähtub hinnang metsa-pargile käesoleval ajal. Samuti paluti välja mõista OÜ Bulletproof menetluskulude katteks 61 128 krooni.
- Vastuses leiab vastustaja, et täiendava tõendi esitamise tingis alles apellatsioonimenetluses välja toodud seisukoht kõrghaljastuse vähesest väärtusest. Vastustaja leiab, et juhul, kui kohus võtab asja juurde tõendina apellantide esitatud tõendi, tuleb asjas määrata sõltumatu ekspertiis parkmetsa seisundi hindamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus ei pea, arvestades HKMS § 34 lg 3, põhjendatuks vastustaja poolt esitatud uue tõendiga arvestamist. Vastustaja seisukoht, et väidet haljastuse vähese väärtuse kohta halduskohtus ei esitatud, ei ole õige. Kaebaja 04.10.2006 arvamuses (lk 75) on esitatud samasisulised väited nagu apellatsioonkaebuses. Kuna apellantide taotlus uue tõendi lisamiseks oli tingimuslik – taotlus esitatakse juhul, kui kohus võtab vastu vastustaja tõendi – tagastab kohus ka apellantide poolt esitatud tõendi. Samal põhjusel ei pea ringkonnakohus vajalikuks kaaluda asjas ekspertiisi määramist.
- Apellandid leiavad endiselt, et kehtestatud üldplaneering on vastuolus seadusega ja rikub kaebaja kui kinnistu omaniku ning kolmanda isiku kui kinnistu tulevase omaniku ja kinnistu hoonestamist sooviva isiku õigusi. Apellantide arvates ei ole volikogu üldse kaalunud kolmanda isiku poolt avaldatud seisukohti elamute ehitamiseks Ehitajate tee äärde ja parkmetsa korrastamiseks ning ca 1,5 ha suuruse maa-ala linnale üleandmiseks. Ettepanekuga arvestamine oleks tegelikult ka avalikes huvides, sest vaidlusalune ala on siiani korrastamata ning linn ei ole 4
(7)3-06-1523 ette näinud vahendeid selle korrastamiseks ka tulevikus. Samuti arvavad apellandid, et elamute ehitamine kõrghaljastuseta ja väheväärtusliku kõrghaljastusega alale ei riku roheala terviklikkust ega pääsu parkmetsa. Apellantide hinnangul ei ole kohtuotsuses nende väiteid hinnatud ning kohtuotsusest ei nähtu, milliste tõendite pinnalt kohus oma järeldusteni kaalutlusõiguse õige kohaldamise osas jõudis. 11.
§ 1
lg 2 kohaselt on selle seaduse eesmärk tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt on ruumiline planeerimine sama seaduse tähenduses demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi.
§ 2
p 3 kohaselt on üldplaneering planeering, mille eesmärk on valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks.
§ 8
lg 2 p 2 kohaselt võib üldplaneeringu koostada ka teemaplaneeringuna kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks vastavalt sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud eesmärkidele. Lõikes 3 on muuhulgas näidatud üldplaneeringu eesmärkidena ka kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine, miljööväärtuslike hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, parkide, haljasalade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine ning rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine. Riigikohtu halduskolleegiumi otsuses nr 3-3-1-16-05 on leitud järgmist: „HMS §-s 56 sätestatud haldusakti põhjendamise nõude üheks eesmärgiks on tagada akti kontrollitavus. Käesoleval juhul on detailplaneeringu kehtestamise otsuse põhjendused tuletatavad haldusaktile lisatud dokumentidest. Halduskolleegium möönab, et ulatuslikemate aktide, sh detailplaneeringute kehtestamise otsuste korral on põhjendatud nõuda põhimotiivide esitamist ka otsuses endas. Samas ei too motiveeringu haldusaktis esitamise ebapiisavus vältimatu järelmina kaasa haldusakti tühistamist.“
- Käesolevas asjas vaidlustatud otsuse põhjendused sisalduvad otsuse p-s 1 viidatud üldplaneeringus (edaspidi planeering) endas. Planeeringu kohaselt on Mustamäe linnaosa säästva ja tasakaalustatud arengu eelduseks muuhulgas välisruumi normatiivsest tarbest lähtudes kavandatud hoonestatud alade ja rohealade vahekorra säilitamine ning elanike tervistavaks tegevuseks piisava rohealade süsteemi loomine (lk 19). Planeeringus on seatud rohelise võrgustiku toimimise tingimuseks Kadaka parkmetsa säilimine muutmatul kujul (lk 29, 32). Kadaka parkmetsa on võimalik siduda Nõmmelt Veskimetsa viivaks lingiks. Kadaka parkmetsa on planeeritud matkarada ning kergliiklusteed (plaan IV-3). Kadaka parkmetsa tagastatud osale hoonete planeerimist loetakse keskkonnale negatiivselt mõjuvaks teguriks (lk 23).
- Nagu eeltoodust nähtub, on planeeringus põhjendatud, miks on avalikes huvides parkmetsa säilitamine endisel kujul. Avalikes huvides on rohealade võrgustiku loomine, et tagada linnaosa elanikele paremaid vaba aja veetmise võimalusi ja säilitada Mustamäe kui puhta õhuga parklinna 5
(7)3-06-1523 olemus. Kaebaja kavade kohaselt annaks ta korrastatud parkmetsana linnale üle ca poole tema omandis olevast parkmetsa maa-alast. Seega ei saa kahtlust olla, et 14-16 korruseliste elamute rajamine parkmetsa lõhub selle terviklikkust sõltumata sellest, kas kõrghoone rajamiseks valitakse hetkel kõrghaljastuseta või väheväärtusliku kõrghaljastusega asukoht või mitte. Üldplaneering peab arvestama majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning seetõttu ei ole parkmetsa kui terviku säilitamise seisukohalt tähtsust, millised puud käesoleval hetkel on väljalangemise ohus või haiged. Parkmetsas on võimalik puid asendada ja ravida, elamute planeerimisel ja ehitamisel kaoks haljastus lisaks hoonetealusele pinnale ka vajalike juurdepääsuteede ja parklate alt pöördumatult ja suur osa praegusest parkmetsast muutuks lihtsalt elamutevaheliseks alaks. Kuna kõik eelnevad põhjendused on planeeringust tuletatavad ning selgitavad veenvalt, miks parkmets peab säilima tervikuna, ei pea ringkonnakohus otsuse tühistamiseks piisavaks seda, et otsuses ei sisaldu kaalutlusi konkreetselt kaebaja ettepaneku tagasilükkamise kohta. See ei tähenda, et vastustaja poleks planeeringu kehtestamisel kaalunud kaebaja ettepanekut. Ettepaneku kaalumisele viitab otsuse põhjendustes eraldi välja toodud seisukoht Kadaka parkmetsa säilitamiseks üldkasutatava haljastuna, samuti otsuse seletuskirjas (lk 66) esitatud kaalutlused: tegemist on ühe tuumalaga ülelinnalisest rohevõrgustikust, olulise puhkealaga Mustamäe elanikele piirkonnas, kus puuduvad teised üldkasutatavad haljasalad, häviks osa männimetsast ning samuti suleks elamukrundid vaba juurdepääsu parkmetsale Ehitajate tee poolselt küljelt. 14. Kaebaja erahuvi elamute ehitamiseks ja oma kinnistu majanduslikult tulusamaks kasutamiseks ei kaalu üles avalikku huvi parkmetsa tervikuna säilitamiseks rohealana. Üldplaneeringuga riivatakse kaebaja omandiõigust (põhiseaduse § 32 lg 2), mis ei ole absoluutne. Omandi vaba kasutamise kitsendused võivad tuleneda ka planeerimisseaduse alusel teostatud kohaliku omavalitsuse planeerimisdiskretsioonist. Planeeringu kaalutlused lähtuvad seaduse eesmärgist kehtestada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvisid ja vajadusi arvestavad linnaosa pikaajalise säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimused. Kaebaja omandiõiguse riive kompenseerimiseks näevad õigusnormid ette täiendavad võimalused sundvõõrandamise nõude näol (
§ 30
). Riive tõsidust vähendab see, et kaebajal ei saa olla õiguspärast ootust, et linn muudaks oma seisukohta hoonestuskeelu osas. Parkmets on sellisena püsinud juba alates Mustamäe linnaosa rajamisest, pargialana on see ette nähtud Tallinna üldplaneeringus ning antud maa-ala tagastamisel kaebajale oli selle sihtotstarbeks märgitud sotsiaalmaa. Kehtestatud üldplaneering piirab küll jätkuvalt kaebajal omandi vaba kasutamist, kuid ei takista senist kasutusotstarvet. Kohus ei saa hinnata, kas vastustaja oleks pidanud kaebaja ettepaneku vastu võtma kui linnale ja avalikkusele soodsa lahenduse. Sellisel juhul hakkaks kohus hindama kaalutlusotsuse otstarbekust. Otstarbekuse hindamine halduskohtu kontrolliruumi ei kuulu. 15. Kaebaja seisukoht, et linn ei ole planeerinud vahendeid parkmetsa korrastamiseks, ei ole õige. Planeeringu V osa „Üldplaneeringu elluviimine“ (lk 65) sisaldab planeeringu elluviimise põhimõtteid ja vahendeid: investeeringud ja tegevused planeeringu elluviimiseks lülitatakse koostatavasse Tallinna arengukavasse aastateks 2007 kuni 2020; Kadaka parkmetsa kujundamiseks avalikuks puhkealaks koostatava detailplaneeringu alusel toimub selle projekteerimine ja väljaehitamine linnaeelarvelistest vahenditest pärast 2009.aastat. Selles planeeringu osas sisalduvad ka viited Kadaka parkmetsa aluse maa munitsipaliseerimisele, võõrandamisele või kasutusõiguse seadmisele, äärmisel juhul nähakse ette sundvõõrandamisinstituudi kasutamine
§ 31alusel (p 1.2.2).
16. Kolmas isik OÜ Bulletproof esitas ringkonnakohtus taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 61 128 krooni, sealhulgas riigilõiv 90 krooni ja õigusabikulud 61 038 krooni. Riigilõivu 6
(7)3-06-1523 summas 80 krooni tasumiseks on esitatud maksekorraldus. Õigusabikulud koosnevad summas 49 670,30 krooni õigusabikuludest halduskohtus koos käibemaksuga ning need kulud ei kuuluks väljamõistmisele tulenevalt HKMS 93 lg 1, sest halduskohtus kuludokumente ei esitatud. Õigusabikulude osas summas 11 458,50 krooni ei ole esitatud kulude kandmist tõendavaid dokumente (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-3-1-48-06). Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud tervikuna kolmanda isiku kanda (HKMS § 92 lg 7). Viive Ligi Lauri Madise Lilianne Aasma 7
(7)