← Eesti

3-06-1950/19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Eesistuja Viive Ligi, liikmed Lauri Madise ja Lilianne Aasma 29. juuni 2007, Tallinn Haldusasja

§ 51

lg 1 ja jätnud kohaldamata

§ 58

. Halduskohus on leidnud, et vaidlustatud korralduse näol ei ole tegemist haldusakti, vaid haldustoiminguga. Sellest hoolimata on kohus hinnanud vaidlustatud korralduse kui haldusakti õiguspärasust. Seega ei ole otsus kooskõlas HKMS § 25 lg-ga 2 ning TsMS § 442 lg-ga 8, sest ei ole võimalik kindlaks teha, millised on kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused ja millist õigusnormi kohus kohaldas. Kohtu seisukoht, mille järgi vaidlustatud korraldus ei ole haldusakt

§ 51lg 1 tähenduses, ei ole kooskõlas seadusega.

Riigikohtu halduskolleegium on 04.05.2006 otsuses nr 3-3-1-28-06 leidnud, et projekteerimistingimuste näol on tegemist haldusaktiga. 3

(6)3-06-1950 Halduskohus jättis andmata hinnangu

§ 58kohaldatavusele käesolevas vaidluses.

Vaidlustatud korralduse võimalikud vormivead ei saanud mõjutada asja otsustamist. Kuna X kinnistu sihtotstarbeks on maatulundusmaa, ei olnud sellele maale elamu ehitamiseks projekteerimistingimuste väljastamine võimalik. Seega oli Rae Vallavalitsusel korralduse andmise hetkel objektiivselt võimatu elamu ehitamiseks projekteerimistingimusi väljastada. Elamu ehitamiseks esitatud projekteerimistingimuste väljastamise taotlust saab rahuldada üksnes juhul, kui on esitatud taotlus ka ehitise alust ning selle teenindamiseks vajalikku maad hõlmava katastriüksuse moodustamiseks. Käesoleval juhul viimatinimetatud taotlust esitatud ei ole. Seega mistahes võimalikud vormivead vaidlustatud korralduses ei saanud mõjutada asja otsustamist, sest Rae Vallavalitsusel puudus võimalus Marju Pohhomova taotlust rahuldada. Halduskohus on piirdunud vaidlustatud korralduse formaalse õigusvastasuse tuvastamisega ega ole võtnud seisukohta korralduse sisulise õiguspärasuse kohta.

  1. Marju Pohhomova on seisukohal, et vaidlustatud korraldus ei ole õiguspärane ning näitab ainult suvaõiguse rakendamist, sest samadel asjaoludel (maa sihtotstarve on maatulundusmaa, hajaasustuses paiknev kinnistu ning kinnistu on hoonestamata ja puuduvad detailplaneeringud) on Rae Vallavalitsus välja andnud mitmeid korraldusi projekteerimistingimuste väljastamise kohta. Kuna ehitusluba ei ole võimalik väljastada ilma projekteerimistingimusteta ning nendele vastava projektita, siis on halduskohtu järeldus katastriüksuse moodustamise vajalikkuse kohta enne ehitusloa saamist ebaõige. Katastriüksuse moodustamise ja nende sihtotstarvete küsimused tuleb lahendada pärast ehitusloa väljastamist.
  2. Harju maavanem leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendamata.
  3. Täiendavas avalduses palus Rae Vallavalitsus välja mõista menetluskulud 5 744 krooni. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Riigikohtu halduskolleegiumi otsuses nr 3-3-1-28-06 on leitud, et kuna projekteerimistingimustega määratakse siduvalt kindlaks need alused, millest tuleb lähtuda ehitusprojekti koostamisel, on projekteerimistingimuste näol tegemist haldusaktiga.

§ 43

lg 2 ütleb, et taotletud haldusakti väljaandmisest keeldumise kohta antakse haldusakt. Kuna Rae Vallavalitsuse korraldusega nr 279 keelduti projekteerimistingimuste väljastamisest, on korralduse näol tegu haldusaktiga ning kohus asus alusetult maavanema protestis esitatud taotlust kohandama toimingu vaidlustamisele. Ringkonnakohus käsitleb seetõttu maavanema taotlust korralduse tühistamise taotlusena nagu see protestis oligi esitatud. Tühistamisnõude juurde tagasi pöördumine ei riku menetlusosaliste õigusi, sest nagu apellant apellatsioonkaebuses õigesti märgib, kontrollis kohus tegelikult korralduse seaduslikkust haldusaktile kehtestatud nõuete järgi. Korralduse tühistamise korral peab vallavalitsus kolmanda isiku taotluse projekteerimistingimuste väljastamiseks läbi vaatama ka ilma kohustamisnõudeta, sest M.Pohhomova poolt algatatud haldusmenetlus tuleb lõpetada (

§ 43) seaduses ettenähtud tähtajal, arvates käesoleva otsuse jõustumisest.

Kui korraldus on üksnes vormiveaga, mis ei mõjutanud asja otsustamist ning selle tühistamiseks seetõttu alust pole, poleks alust ka kohustamisnõude rahuldamisel, sest asja uuel läbivaatamisel ei saaks kohalik omavalitsus jõuda teistsuguse tulemuseni kui praegu. 12. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlust enam selle üle, et korralduse nr 279 andmise ajal kehtinud Rae valla üldplaneering ei näinud kolmanda isiku kinnistu asukohas ette maakasutuspiiranguid ning kinnistu asus kas osaliselt või tervikuna perspektiivsel elamumaal. 4

(6)3-06-1950 Samuti ei väida apellant enam, et juurdepääsutee lahenduse võimatus takistaks kinnistule projekteerimistingimuste väljastamist. Apellatsiooniastmes käib vaidlus selle üle, kas projekteerimistingimuste väljastamiseks peab olema maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksus tervikuna või osaliselt muudetud elamumaa sihtotstarbega katastriüksuseks. Vallavalitsus leiab, et praegune katastriüksuse sihtotstarve on igal juhul takistuseks projekteerimistingimuste väljastamiseks ning seetõttu on korraldus üksnes vormiveaga. Kolmas isik esitas apellatsioonimenetluses mitmeid Rae Vallavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimusi elamute püstitamiseks maatulundusmaale, näitamaks, et Rae Vallavalitsuse halduspraktikas on projekteerimistingimustes ehitusloa saamise eeldusena nähtud ette maa sihtotstarbe muutmine või õuemaa määramine maatulundusmaa koosseisus.
  1. Ehitusseaduse § 19 lg 1 p 2 kohaselt on ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral projekteerimistingimused. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt on projekteerimistingimused ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mis määratakse ehitisele kohaliku omavalitsuse korraldusega 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates. Projekteerimistingimuste koostamisel lähtutakse üldplaneeringust selle olemasolu korral. MaaKatS § 18 lg 7 kohaselt moodustatakse ehitise, välja arvatud teede ning tehnovõrgu ja rajatise püstitamiseks maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusele, millel ei asu ehitisi, iseseisev ehitise alust ning selle teenindamiseks vajalikku maad hõlmav katastriüksus, mille sihtotstarbe määrab detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral kohaliku omavalitsuse volikogu ehitise kasutamise otstarbe alusel. Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral määratakse moodustatava katastriüksuse sihtotstarve detailplaneeringu alusel.
  2. Nagu eeltoodust nähtub, ei sätesta seadus otsesõnu, kas maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuse sihtotstarve peab olema muudetud vastavaks kavandatava ehitise sihtotstarbele enne projekteerimistingimuste väljastamist või mitte. Rae Vallavalitsuse ehitusmäärus projekteerimistingimuste väljastamise eeltingimusena katastriüksuse sihtotstarbe muutmist ei nõua. MaaKatS § 18 lg 7 sõnastusest saab teha järelduse, et katastriüksuse sihtotstarve ja ehitise kasutamise otstarve peavad olema vastavuses enne ehitise püstitamist – katastriüksus moodustatakse ehitise püstitamiseks. Ehitise püstitamiseks ehk ehitamiseks peab tulenevalt EhS § 12 lg 2 olema ehitusluba. Projekteerimistingimused on aluseks ehitusprojekti koostamisele ehk projekteerimisele, mis oma olemuselt on ehitise kavandamine (EhS § 2 lg 3 ja 4). Seetõttu on oluline, et ehitusloa s.o konkreetsele maaüksusele ehitise püstitamiseks kohaliku omavalitsuse nõusoleku väljaandmise ajaks oleks katastriüksuse sihtotstarve viidud vastavusse püstitatava ehitise kasutamise otstarbega. Seega ei ole Rae Vallavalitsuse halduspraktika – märkida väljaantavates projekteerimistingimustes katastriüksuse sihtotstarbe muutmise vajadus ehitusloa saamise eeldusena - vastuolus seadusega.
  3. Kui haldusorgani halduspraktika on õiguspärane, siis tuleneb ka halduspraktikast menetlusosalisele subjektiivne õigus nõuda, et tema suhtes ei kohaldataks rangemaid reegleid kui teiste isikute suhtes muidu, kui seda nõuavad antud juhtumi erilised asjaolud või kui haldusorgan peab vajalikuks oma halduspraktikat muuta. Vastasel korral rikutaks võrdse kohtlemise põhimõtet. Nagu kolmanda isiku poolt esitatud projekteerimistingimused illustreerivad, ei ole Rae Vallavalitsus projekteerimistingimuste väljastamise osas oma halduspraktikat muutnud – projekteerimistingimusi on väljastatud enne katastriüksuse sihtotstarbe muutmist näiteks ka 02.05.2006 korraldusega nr
  4. Kuna Rae Vallavalitsuse halduspraktika on õiguspärane ja vallavalitsus ei ole näidanud muid erilisi asjaolusid kolmandale isikule projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumisel, kui eelpool käsitletud ning 5
(6)3-06-1950 käesolevaks ajaks vaidluse alt välja langenud koostamise staadiumis olev üldplaneering ja juurdepääsutee probleem, pidi vallavalitsus kolmanda isiku taotluse lahendamisel lähtuma samadest reeglitest, mis teiste isikute puhul. Seega ei ole korraldus materiaalselt õiguspärane ning küsimus ei ole üksnes vormiveas (

§ 58), mis asja otsustamisel rolli ei mänginud.

  1. Siinkohal võib veel viidata, et planeerimisseaduse § 9 lg 11 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse volikogu põhjendatud vajaduse korral algatada detailplaneeringu koostamise aladel ja juhtudel, millele sama seaduse § 3 lõikes 2 ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust. Põhjendatud vajadus võib tuleneda ka valmimisjärgus üldplaneeringust. Sellisel juhul muudetaks sihtotstarve ja määrataks krundi ehitusõigus detailplaneeringuga. Samuti võib märkida, et otsustus, kas X kinnistu otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks (maakorraldusseaduse §-d 2 ja 5) on vaja läbi viia maakorraldustoiminguid ehitise aluse ja selle teenindamiseks vajaliku katastriüksuse moodustamiseks, sõltub üksnes kinnistu omaniku tahtest. Arvestades X kinnistu pindala, võib omanikule olla mõistlikum taotleda üksnes terve katastriüksuse sihtotstarbe muutmist elamumaaks.
  2. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtuotsus menetlusnormi rikkumise (HKMS § 19 lg 7) ja materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse.
  3. Rae Vallavalitsus esitas apellatsioonimenetluses taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 5744 krooni, millest 80 krooni moodustab riigilõiv ja 5664 krooni õigusabikulud. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta vastustaja kanda sõltumata sellest, et ringkonnakohus kohtuotsuse tühistab ja teeb ise uue otsuse. Protest on põhjendatud ning kohtuotsus on vallavalitsuse kahjuks (HKMS § 92 lg 1). Viive Ligi Lauri Madise Lilianne Aasma 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.