KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Ivo Pilving ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 23. mai 2007, Tallinn Haldusasja num
§-s 67 sätestatud usalduse kaitse põhimõttele põhjusel, et haldusakt on antud isiku enda esitatud ebaõigete või mittetäielike andmete alusel. Maa tagastamise nõudeõiguse loovutajad ja nõudeõiguse omandaja pidid olema teadlikud maa kompenseerimise asjaoludest. Seega olid nad ka teadlikud, et maa kompenseerimise käigus määrati kompensatsioon kogu endise Aadu talu maa eest. 6. R. Tamkivi toetab apellatsioonkaebust. 3
(6)3-06-83 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Vaidlusaluse maa tagastamise õigustatud subjektid E. Tamkivi, Paul Tamkivi ja Lembit Tamkivi taotlesid kõik maa kompenseerimist (tl 83-85). Teisi õigustatud subjekte õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Saare maakonna komisjoni 14.02.1994 otsusest (tl 25) ei nähtu. Laimjala Vallavalitsuse 19.08.1994 korraldusega nr 5 määrati kompensatsioon nimetatud maa eest summas 126 429 kr. Korralduses märgiti, et õigusvastaselt võõrandatud maad on 54,13 ha. Korraldusest ei nähtu, et osa maa eest oleks jäetud kompensatsioon maksmata. Halduskohus nõustus protesti esitajaga, et Vabariigi Valitsuse 13.07.1993 määrusega nr 216 kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramise korrast“ tulenevalt ei ole võimalik maa kompenseerimine osaliselt, kui õigustatud subjektid on taotlenud vara kompenseerimist tervikuna. Halduskohus osundas, et ORAS § 17 lg 5 kohaselt ei ole omandireformi õigustatud subjektiks oleval isikul õigust nõuda õigusvastaselt võõrandatud vara (maa) tagastamist või kompenseerimist selle vara osas, mis on juba tagastatud või kompenseeritud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole õigustatud subjektil õigust nõuda juba temale kompenseeritud maa tagastamist. Apellant ei vaidlusta asjaolu, et MRSMS § 16 lg 33 sellise piirangu kehtestab. Asjaolu, et Raivo Tamkivile loovutati osa nõudeõigusest pärast õigustatud subjektidele kompensatsiooni maksmist, ei tähenda, et temal tagastamise nõudeõigus tekkiks. Nõudeõiguse loovutamisega nõudeõiguse ulatus ei laiene. Põhimõttele, mille kohaselt keegi ei saa tehinguga üle anda rohkem, kui talle enesele kuulub, on viidatud ka Riigikohtu halduskolleegiumi 09.06.2006 otsuses nr 3-3-1-40-
- Seega leidis halduskohus õigesti, et Laimjala Vallavalitsuse 24.12.2002 korraldus nr 202 oli õigusvastane, sest maa tagastamine pärast selle eest kompensatsiooni maksmist ei olnud enam võimalik. Apellant nõustub halduskohtuga, et korraldus oli õigusvastane.
- Apellant leiab, et korralduse õigusvastasusest hoolimata oleks tulnud jätta protest rahuldamata R. Tamkivi õiguspärast ootust ja usaldust arvestades.
- Riigikohtu halduskolleegiumi 16.10.2002 otsuses nr 3-3-1-41-02 leiti, et kui kaebetähtaeg hakkab kulgema haldusakti andmise hetkest oluliselt hiljem, peab halduskohus tühistamiskaebuse läbivaatamisel kaaluma, kas kaebaja õigus nõuda haldusakti tühistamist kaalub üles kolmanda isiku võimaliku õiguspärase ootuse, et haldusakt jääb kehtima. Samasugune kaalumine tuleb läbi viia protesti esitamisel vaidlustatud haldusakti andmisest oluliselt hiljem. Samuti leidis Riigikohus, et
§-des 64-70 sätestatud põhimõtted on halduskohtumenetluse erisusi arvestades rakendatavad ka haldusakti tühistamisel kohtu poolt.
§ 64
lg 2 kohaselt otsustab haldusorgan haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti kehtetuks tunnistada või ei kohusta haldusakti kehtetuks tunnistama. Lõike 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid.
§ 67
lg 1 kohaselt isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamist otsustades arvestab haldusorgan lisaks ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima, avalikku huvi ja haldusaktiga koormatud isiku huvi, et haldusakt tunnistataks kehtetuks. 4
(6)3-06-83
§ 67
lg 2 kohaselt ei tohi haldusakti isiku kahjuks kehtetuks tunnistada, kui isik on haldusakti kehtima jäämist usaldades kasutanud ära haldusakti alusel saadud vara, teinud tehingu oma vara käsutamiseks või on muul viisil muutnud oma elukorraldust ja tema huvi haldusakti kehtima jäämiseks kaalub üles avaliku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. Lõike 3 kohaselt kui ülekaalukast avalikust huvist tulenevalt tunnistatakse haldusakt isiku kahjuks kehtetuks, hüvitatakse isikule varaline kahju, mis tal haldusakti kehtima jäämise usaldamise tõttu on tekkinud või kindlasti tekib. Halduskohus tuvastas, et maa tagastamise menetlus on lõpule viimata, sest katastrikanne on tegemata.
- Maa tagastamise toimik esitati maakatastrile aprillis
- Halduskohus viitas ka asjaolule, et vallavalitsus pidi haldusakti võimalikust õigusvastasusest olema teadlik tunduvalt varem kui Maa-ameti 06.01.2004 kirja nr 12-1/4641 saamisel. Ringkonnakohtu arvates on ebaoluline, millal sai vallavalitsus teada Maa-ameti seisukohast korralduse suhtes. Juhul, kui isiku usaldust korralduse kehtimajäämise suhtes tuleb arvestada, ei puutu asjasse korralduse andjale teadaolevad asjaolud. Usaldus haldusakti kehtima jäämise suhtes võib tekkida isikul, kelle kasuks see on antud. Selliseks isikuks on R. Tamkivi. Seetõttu pidi halduskohus hindama, millal R. Tamkivi korralduse õigusvastasusest teada sai või pidi teada saama. Tähtsust võib omada küsimus, millal sai Maa-ameti poolt vallavalitsusele esitatud seisukoht teatavaks R. Tamkivile.
- Apellant peab ebapiisavaks, et halduskohus ei ole hinnanud teisi usalduse kaitse aspekte peale kolmanda isiku poolt vara võimaliku ärakasutamise. Halduskohus leidis, et R. Tamkivi usalduse välistab asjaolu, et ta oli korralduse andmise ajal teadlik või pidi teadlik olema korralduse õigusvastasusest. Sellele väitele tuginevad ka protesti esitaja ja Maa-amet.
§ 67
lg 4 p-de 5 ja 6 kohaselt ei saa isik haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui isik oli haldusakti õigusvastasusest teadlik või ei olnud sellest oma süü tõttu teadlik või haldusakt on antud isiku esitatud ebaõigete või mittetäielike andmete alusel. Maavanema vastuses apellatsioonkaebusele osundatakse õigesti asjaolule, et maa tagastamise õigustatud subjektid olid teadlikud maa kompenseerimisest. Vallavalitsuse 19.08.1994 korraldusest ei nähtu, et kompensatsioon oli määratud üksnes osaliselt ning maa kompenseerimise menetlus jätkuks. Ringkonnakohus märgib, et R. Tamkivi on kompensatsiooni saanud isikute lähisugulane ning pidi kompensatsiooni saamisest olema teadlik. R. Tamkivi eest tasus apellatsioonkaebuse kohaselt korralduse punktis 7 näidatud summa tema isa Paul Tamkivi, kes oli üks nõudeõiguse R. Tamkivile loovutaja. Ringkonnakohtu arvates ei nõua õiguslikke eriteadmisi põhimõtte teadmine, mille kohaselt õigusvastaselt võõrandatud vara, mille eest on kompensatsiooni juba makstud, ei ole võimalik enam tagastada. R. Tamkivi oli korralduse õigusvastasusest teadlik. Maa-ameti seisukoht, mille kohaselt maa tagastamine ei ole enam võimalik, esitati 2004. a jaanuaris ka R. Tamkivile, nagu nähtub Tallinna Halduskohtu 21.12.2004 otsusest haldusasjas nr 3-991/2004 (tl 102 pöördel). 12. Küll aga ei saa ringkonnakohtu arvates käesoleval juhul välistada isiku usalduse arvestamist asjaolu, et ta esitas ebaõigeid andmeid, mis tõid kaasa haldusakti andmise, nagu väidavad protesti esitaja ja Maa-amet. Vallavalitsusele oli korralduse andmisel varasem kompensatsiooni määramine samuti teada ning korralduse andmise aluseks ei olnud muid väiteid.
§ 67lg 4 p 6 on kohaldatav siis, kui haldusakti andmine oli haldusaktiga soodustatud isiku õigusvastase käitumise tagajärg, käesolevas asjas see nii 5
(6)3-06-83 ei ole. Käesoleval juhul pidi apellant ise olema haldusakti andmisel selle õigusvastasusest teadlik. 13. Kuna R. Tamkivi ei saa
§ 67
lg 3 p 5 kohaselt usaldusele haldusakti kehtima jäämiseks tugineda, ei ole oluline tema poolt nõudeõigusest suuremas osas maa tagastamise eest 11 404 kr tasumine.
- Apellandi seisukoht, et arvestada tuleb haldusakti kehtetuks tunnistamisel ka selle andmisest möödunud aega, on õige. Protest esitati halduskohtule 10.01.2006, selleks ajaks oli korralduse andmisest möödunud enam kui kolm aastat. Ringkonnakohtu arvates ei välista aga käesoleva juhtumi asjaolud sellise tähtaja möödumise järel haldusakti kehtetuks tunnistamist. Korraldusega ettenähtud maa tagastamine pole lõpule viidud. Maa tagastamise toimik esitati maakatastrile aprillis
- Katastriüksust ei moodustatud. Maa-ameti peadirektori 06.01.2004 kirjas peeti vajalikuks korralduse tühistamist. Menetlusosalised olid kirja esitamisele järgnenud menetlustesse kaasatud. Asjaolu, et halduskohus viidatud kirja motiveerimisvea tõttu tühistas, ei tähenda, et mõni menetlusosalistest võis edaspidi loota, et vallavalitsuse korraldus jääb kehtima. 31.01.2006 esitatud protesti täpsustuse punktist 5 nähtub, et Saare maavanem ei algatanud
- a märtsis järelevalvemenetlust korralduse õiguspärasuse hindamiseks.
- Korralduse andmisele eelnesid järgmised menetlustoimingud. 17.12.2002 esitas vallavalitsus notarile tõendi, et osa maad on jäänud kompenseerimata (tl 39). 20.12.2002 loovutasid senised õigustatud subjektid nõudeõiguse R. Tamkivile (tl 30-33). Samal kuupäeval esitas R. Tamkivi avalduse maa tagastamiseks nõudeõigusest suuremas ulatuses (tl 34). Samal kuupäeval koostati katastriüksuse plaan (tl 54) ja piiriprotokoll (31.01.2006 protesti täpsustuse lisa 2). Vaidlustatud korraldus anti 24.12.
- Menetluse kiirel läbiviimisel enne korralduse andmist pidi R. Tamkivi nägema ette võimalust, et korralduse õigusvastasuse ilmnemisel võidakse see hiljem tühistada. Menetlus ei ole olnud sedavõrd pikaajaline, et menetluse põhjalikkus välistaks korralduse kehtetuks tunnistamise.
- Halduskohus osundas õigesti võimalusele korralduse alusel saadu tagastamiseks.
§ 69
lg 2 kohaselt tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud haldusakti alusel isiku poolt haldusorganile üle antud asjade või raha tagastamise või hüvitamise osas kohaldatakse riigivastutuse seadust. 17. Avalik huvi korralduse kehtetuks tunnistamiseks, mis seisneb seaduslikkuse tagamises, kaalub seetõttu käesoleval juhul üles kaalutlused korralduse kehtima jäämiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Apellandi kohtukulud jäävad tema enda kanda. Ivo Pilving Lauri Madise Oliver Kask 6
(6)