Tsiviilasi nr 2-06-8998 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus 2-06-8998 Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Mare Merimaa, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 6.juuni 2007, Tall

§ 218lg 3).

Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt on hageja Olga Dementjeva ja kostja Vello Egor naabrid. Hageja elab x ja kostja elab aadressil y. 11.03.2006 tungis kostjale kuuluv koer hageja aeda ning ründas hageja koera, tekitades viimasele tõsiseid vigastusi. Hageja koerale tehti 11.03.2006 loomakliinikus „Meligren“ operatsioon. Hageja esitas seoses koera ründamisega 13.03.2006 politseile avalduse. Põhja Politseiprefektuuri Ida-Harju politseiosakond teatas 20.03.2006 hagejale, et kostjat karistati väärteomenetluse korras suulise hoiatusega Maardu linna koerte ja kasside pidamise eeskirja rikkumise eest KOKS § 663 lg 1 ja VäMS § 53 lg 2 alusel. Hageja oli samasuguse avaldusega politseisse pöördunud ka 2005. a. novembri lõpus. Kostja rikub jätkuvalt loomapidamise eeskirju, lastes koeral vabalt ringi joosta väljaspool oma krundi territooriumi. Hageja nõudis 30.03.2006 kirjaga kostjalt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist, millele kostja ei reageerinud. Vastavalt VÕS §-le 1060 vastutab loomapidaja looma poolt tekitatud kahju eest. Kostja poolt hagejale tekitatud varaline kahju koosneb koera ravikuludest, sõidukuludest, hagejal saamata jäänud töötasust märtsikuu viie tööpäeva eest ning õigusabikuludest nõudekirja koostamise eest. Koerale oli tekitatud vigastuste tõttu vajalik teha operatsioon maksumusega 1 370 krooni, ravimisele kulutas hageja 600 krooni. Hageja viis koera kuus korda loomakliinikusse, mis asub Tallinnas Linnamäe tee 91, ja kulutas kütusele 111,20 krooni. Seoses operatsiooniga vajas koer 6 päeva jälgimist ning hageja võttis palgata puhkuse, mistõttu tal jäi saamata 5 päeva töötasu summas 817 krooni. Kostjale pretensiooni koostamine maksis vastavalt Septem Partnerid õigusbüroo esitatud arvele 1 000 krooni. Kokku moodustas hagejale tekitatud kahju ja saamata jäänud tulu 3 898,20 krooni. Tuginedes VÕS § 128 lg-tele 2 ja 4, § 1043 lg-le 1 ja §-le 1060, palus hageja kostjalt enda kasuks välja mõista kokku 3 898,20 krooni tekitatud kahju hüvitamiseks. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja krunt kolmest küljest aiaga piiramata. Hageja koer jookseb aias ja tänaval ning hageja krundile on ligipääs kõigil ümberkaudsetel koertel. Koera tõust ja suurusest lähtuvalt ei ole võimalik, et kostjale kuuluv toiterjer oleks hageja koerale vigastusi tekitanud. Kostja koer ei viibi kunagi üksi õues, kui ühtegi pereliiget kodus ei ole. Kostja krundil on küll aed ümber, aga koer on ennast aia alt läbi kraapinud ning naabri aeda läinud. Varem koer kedagi rünnanud ei ole. Keegi ei näinud, et just kostja koer ründas hageja koera. Hageja ei pöördunud ka kostja poole 11.03.2006 seoses väidetava rünnakuga. Kostja leidis, et hageja esitatud koera ravikulud ning kulutused õigusabile on liiga suured. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Harju Maakohus tegi 21.12.2006 otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis Vello Egorilt Olga Dementjeva kasuks välja 1 970 krooni õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus jättis menetluskulud

§ 163lg 1 alusel 50 % ulatuses kummagi poole kanda.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 11.03.2006 tehti hageja koerale hammustushaava tõttu loomakliinikus operatsioon. Otsuse põhjenduste kohaselt on tunnistajate M. D ja V. G ütlustega tõendatud et hageja koerale põhjustas 11.03.2006 vigastused kostja koer. Kuigi tunnistajad ei näinud hammustamise momenti, ei näinud nad aias ka teisi koeri. Kuna hagejal ei ole võimalik rohkem tõendeid esindada, peaks kostja tõendama, et tema koer ei ole võimeline selliseid hambajälgi tekitama. Kostja vastavad väited on paljasõnalised. Kohus tegi pooltele ettepaneku pöörduda kostja väite kohta kinnituse saamiseks loomaarsti juurde ning küsis kostjalt arvamust ekspertiisi tegemise kohta. Kumbki pool loomaarsti tõendit ei toonud ning kostja ekspertiisi läbiviimist ei soovinud. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, mis annaks alust arvata, et 2

§ 439kohaselt kohus ei või 3

§ 436

lg 4 esimesest lausest tulenevalt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Kohus saab otsuse tegemisel aluseks võtta vaid neid asjaolusid, mida menetlusse on toonud pool oma nõude või vastuväite alusena. Hageja arvates on kohus otsuse tegemisel ületanud kostja vastuväite piire ja rikkunud

§ 439ja § 436 lg 4.

Sõidukulude summas 111,20 krooni ja saamata jäänud töötasu summas 817 krooni nõude rahuldamata jätmise osas tuleb maakohtu otsus tühistada menetlusõiguse normide rikkumise tõttu, kuid antud nõuete osas hindas esimese astme kohus hageja arvates ka tõendeid ebaõigesti. OÜ M. M tõend hageja keskmise palga kohta ning 15.11.2006 tõend, et hageja ei töötanud 11.03.2006-18.03.2006, kinnitavad, et hageja puudus töölt ajavahemikul pärast seda, kui kostja koer hageja koera ründas, s. o 11.03.2006. Viimatinimetatud fakti ega ka hageja töötasust ilmajäämise fakti ei ole kostja vaidlustanud ega teiste tõenditega ümber lükanud. Samuti ei võtnud kohus arvesse loomaarsti poolt väljastatud tõendit, et koer vajas pärast operatsiooni ravi ja ööpäevaringset valvet 6 päeva. Samuti on kohus ekslikult leidnud, et hageja ei ole tõendanud sõitmist loomaarsti juurde. Selle kohta andsid ütlusi tunnistajad. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta jättis rahuldamata hageja nõude õigusabikulude hüvitamiseks, mida hageja kandis nõudekirja (pretensiooni) koostamisel. Hageja esitas õigusabikulude kandmise kohta tõendi. Kohtu seisukoha põhjendamata jätmine on

§ 436lg 1 ja § 442 lg 8 järgi kohtuotsuse vastavas osas tühistamise aluseks.

Hageja juhib tähelepanu, et kostja ei vaielnud vastu õigusabikulude kandmise faktile, vaid kulude suurusele. Kostja ei tõendanud, et õigusabikulud summas 1 000 krooni on põhjendamatult suured. Hageja arvates on selline tasu pretensiooni koostamise eest igati mõistlik ja vastab VÕS § 128 lg-le 3. Seetõttu tuleb hageja nõue antud osas rahuldada. Hageja vaidlustab menetluskulude jaotuse. Kohus on leidnud, et menetluskulud peavad jagunema poolte vahel pooleks, kuid ei ole otsuses märkinud, et kostja peab hagejale hüvitama hageja poolt makstud riigilõivu. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja väidab vastuses apellatsioonkaebusele, et ei oska seda õigeks tunnistada ega vastu vaielda, ja palub kohtul otsustada seaduse ja oma äranägemise järgi. Harju Maakohtu menetluskulude jaotust peab kostja õiglaseks. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebuse, vastustaja vastuse ning toimiku materjalidega, ei tuvastanud materiaalõigusnormi ebaõiget kohaldamist ega menetlusõigusnormide rikkumist, mistõttu otsuse tühistamiseks puudub seaduslik alus. Maakohus on otsust seaduse nõuete kohaselt põhjendanud ning see tugineb toimikus olevatele tõenditele. Kolleegium nõustub maakohtu otsuses toodud seisukohtadega, mistõttu tulenevalt

§ 654

lg-st 6 ei korda otsuses olevaid põhjendusi.

§ 230lg1 kohaselt on poolte kohustuseks tõendada oma väiteid ja vastuväiteid.

Kohus, rahuldades hagi osaliselt, põhjendas, miks ta ei rahulda hageja nõuet saamatajäänud töötasu ja sõidukulu osas. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et eelnimetatud nõuete rahuldamiseks ei 4