KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-05-2133 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 19. a

§ 656lg 1 p 2 alusel olenemata apellatsioonkaebuse põhjendustest.

Elatise väljamõistmist kasvatusasutustes viibivatele lastele vaidlustatud ei ole ja selles osas jätab ringkonnakohus kohtuotsuse muutmata 18. Alates 01.01.2006 kehtiv

sätestab hagimenetluses lahendatavad perekonnaasjad, mille esemeks on abielu lahutamine, abielu kehtetuks tunnistamine, abielu olemasolu või puudumise tuvastamine, ühisvara jagamine või muu abikaasade varalisest vahekorrast tulenev nõue, abikaasa abielusuhetest tulenev muu nõue teise abikaasa vastu (

§ 102

), põlvnemise tuvastamine või sünniaktis vanema kande vaidlustamine, ülalpidamiskohustuse täitmine (

§ 103

). Seega muud perekonnasuhetest tekkinud nõuded ja avaldused vaadatakse läbi hagita menetluses. Seda seetõttu, et hagita menetluses on oluline roll kohtul läbi kohustuse selgitada välja asjaolud ja koguda tõendeid. Kuigi

ei loetle hagi ega hagita menetluse asjana vanema õiguste äravõtmist (perekonnaseaduse (PKS) § 54), lapse äravõtmist vanemalt (PKS § 53), tuleb ka neid nõudeid menetleda hagita menetluses. Seda seetõttu, et hagita menetluses võivad menetluses osaleda ka asutused, valla- ja linnavalitsus ning ministeerium, samas kui tsiviilkohtumenetluse pooleks on isik (

§ 205, Ts

ÜS 2.osa). 19. Hagita asjas on menetlusosalised avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud (

§ 198lg 1 p 2). Isikult vanema õiguste äravõtmise asjas on puudutatud isikuks ka laps, kes tuleb 3

§ 219

lg 2 p 3 sätestab kohtu kohustuse määrata tsiviilkohtumenetlusteovõimetule isikule teda puudutavas menetluses esindaja muu hulgas siis, kui kohus menetleb abinõude rakendamist lapse heaolu tagamiseks, mis on seotud lapse lahutamisega perekonnast või vanema õiguste äravõtmisega (vt ka

§ 202). Seega on esindaja määramine lastele käesolevas menetluses kohustuslik.

Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt võib kohus määrata esindajaks riigi õigusabi seaduses sätestatud korras advokaadi või lõike 7 järgi ka muu isiku, kes on kohtu hinnangul selleks piisavalt pädev ja kes esindamisega nõustub. 20. Kuna kohus menetles S.Flt ja S.Zlt vanema õiguste äravõtmise asja ebaõigesti hagiasjana ja puudutatud isikuid ei kaasatud menetlusse, viis see selleni, et otsus tehti isikute suhtes, keda ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt (

§ 656lg 1 p 2).

Ringkonnakohtul ei ole võimalik seda rikkumist kõrvaldada ja asi tuleb saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. 21. Samuti juhib ringkonnakohus tähelepanu, et

§ 559

kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus-ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära. Kohus võib lapse ülekuulamisest loobuda üksnes mõjuval põhjusel. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta loobus tütar A ärakuulamisest, kes kohtumenetluse ajal oli 7-aastane. Käesoleval ajal on 7-aastane ka tütar K. 22. Kuna kaevatav otsus tuleb vanema õiguste äravõtmise osas tühistada olulise menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ja asi saata uueks arutamiseks maakohtule, siis kolleegium ei anna hinnangut kaebuses ja vastuses toodud sisulistele väidetele, mis puudutab kostjatelt vanema õiguste äravõtmist. M. Klaar G. Kivinurm T. Kollom 4