, 147 palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks poja ülalpidamiseks 1500 krooni igakuiselt alates 11.03.2006.a. Kostja vastus Kostja sai hagimaterjalid koos lisadega 06.02.2007.a. Kohtule esitatud kirjaliku vastuse kohaselt ei tunnista kostja haginõudeid. Kostjal olid vastuväited selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis, kuna kohtu menetluses oli samade poolte vahel sama eseme kohta ning samal alusel tsiviilasi ning selles jõustumata kohtulahend. Samuti kostja väitel tema pensionist arvatakse maha 50%, ehk 1500 krooni kuus. Märgitu on kohtuotsuste alusel ettenähtud elatis hageja ja kostja alaealisele lapsele, kes on sünd. 22.07.1990.a, ja elatise võlgnevused kostja täiskasvanud lastele kohtuotsuste alusel arvestades proportsionaalsusel printsiipi A. A. ja O.A.. Seega kuni võlgnevuste tasumiseni ei ole kostjal võimalik maksta elatist hageja nõudel 1500 krooni kuus poolte ühisele lapsele. Kostjal puuduvad sissetulekud peale pensioni, samuti puudub kostjal vara, millele võib sissenõuet pöörata. Kostja on pensionär ning oma vanuse tõttu töövõimetu, tema ainus sissetulek on pension. Kohus võib jätta elatise suurendamata juhindudes Perekonnaseaduse § 61 lg 6 p 1 p 3 kui kostja on töövõimetu ja ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kostja palub arvestada seda asjaolu ning seda, et kostjalt on välja mõistetud ja maha arvatud sundkorras 50% pensionist ja seda elatise katteks kohtuotsuste alusel tema lastele: V.A., O. A. ja A.A.. Kostja palub mitte suurendada väljamõistetava elatise summat poolte ühise lapse kasuks. Hageja on töövõimeline, kõrgharidusega, terve isik, kuid töötu ning elatub ja peab oma last ülal 270 krooniga kuus. Perekonnaseaduse § 49 kohaselt on vanematel oma lapse suhtes võrdsed kohustused. Kostjale on ebaselge mil põhjusel hageja kostjaga võrdset kohustust poolte lapse ülalpidamises ei täida. Kostjale samuti ei ole selge millest hageja oma vajadused rahuldab. Hageja poolt tõendatud sissetulekute alusel 270 krooni kuus, on kostjal alust arvata, et hageja soovib rahaliste vahendite väljamõistmist enda, mitte alaealise lapse ülalpidamiseks. Hageja seisukoht kostja vastusele Kohtule esitatud hageja seisukoha kohaselt Viru Ringkonnakohtu kohtuotsusega 23.03.2007 jõustus Narva Linnakohtu 06.05.2005 kohtuotsus. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Hageja nõutav igakuine summa ühe lapse peale on 1500 krooni. Eesti Vabariik on kehtestanud, et laste ülalpidamiseks kulub mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Kohtu seisukoht Kohus, ära kuulanud poolte seletused, uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et menetluse tuleb lõpetada.
lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
Kohtuistungil toetas hageja oma nõude ja palub muuta elatise suuruse, mis oli Tallinna Linnakohtu 23.09.1993.a. otsusega nr 2-4443 kostjalt väljamõistetud ning mõista kostjalt elatis 1500 krooni igakuiselt. Kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kohus tuvastas, et hageja V. A.esitas 15.04.2004.a. Narva Linnakohtule hagiavaldus V. A. vastu ja palus Tallinna Linnakohtu 23.09.1993 otsusega väljamõistetud kostjalt V. A. elatist poja ülalpidamiseks suurendada. Narva Linnakohtu 06.05.2005 otsusega nr.2-374/04 hagi rahuldati ja PkS § 62 lg 3 ja lg 4 alusel mõisteti kostjalt välja hageja kasuks poja V. A. ülalpidamiseks igakuine elatusraha summas 700 krooni alates 15.04.2004 kuni 22.10.2004 ja summas 1250 krooni alates 22.10.2004 kuni täisealiseks saamiseni või vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni. Narva Linnakohtu 06.05.2005 otsuse peale oli esitatud apellatsioonkaebus. Viru Ringkonnakohus 12.02.2007 otsusega nr.2-04-360 parandas Narva Linnakohtu 06.05.2005 otsuse resolutsioonis kirjaviga ja otsustas lugeda V. A. alates 22.10.2004 välja mõistetud igakuise elatusraha suuruseks 1250 krooni asemel 1240 krooni kuus. Muus osas jätis otsus muutmata. Narva Linnakohtu 06.05.2005 otsus nr.2-374/04 jõustus Viru Ringkonnakohtu 12.02.2007 otsusega nr.2-04-360 23.03.2007.a. 11.12.2006 esitas hageja Viru Maakohtule hagiavaldus V. A. vastu elatise suurendamises ja palub muuta elatise suuruse, mis oli Tallinna Linnakohtu 23.09.1993.a. otsusega nr 2-4443 kostjalt väljamõistetud poja V.A., sünd. .. ülalpidamiseks ning mõista kostjalt hageja kasuks elatis 1500 krooni igakuiselt. Kohus leiab, et samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend.
S § 61 lg 3 võib kohus vanemate varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust, mis on välja mõistetud Narva Linnakohtu 06.05.2005 otsusega, muuta. See tähendab, et kui kumbki pooltest ei pöördu PkS § 61 lg 3 alusel kohtu poole uue hagiga elatise suuruse muutmiseks enne lapse täiealiseks saamist, siis tuleb maksta elatist Narva Linnakohtu 06.05.2005 otsusega määratud summas kuni lapse täisealiseks saamiseni. Käesolev ajani ei pöördunud kumbki pooltest uue hagiga kohtusse ning ei palunud Narva Linnakohtu 06.05.2005 otsusega välja mõistetud elatise suurust muuta. Kohtukulud
S ) § 61 lg, 3,
Natalja Losevtsova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.