KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 08. jaanuar 2007. a. Tallinn Haldusasja number 3-06-1523 Haldusasi F. A. kaebus Tallinna Li

§ 16

lg 1 kohaselt kaasatakse üldplaneeringu koostamisse planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud ja elanikud ning teised huvitatud isikud. Vastustaja on seda nõuet täitnud vaid osaliselt st. teavitanud planeeringu menetluse käigust, kuid esitatud ettepanekutele ei ole reageerinud, rääkimata nende mittearvestamise põhjendamisest ja rikkunud seega HMS §

2. Kohalik omavalitsus on jätnud arvestamata avalikud huvid. Üldplaneeringu kohaselt on X tee xx kinnistu planeeritud metsapargiks, üldkasutatavaks rohealaks. Kaebuse esitamise ajahetkel on see pigem kindla töö- ja elukohata isikute viibimise ala, kus suvekuudel veedetakse ka öid. Piirkond on risustatud nii olmeprügi kui süstaldega. Kolmas isik on teinud linnale ettepaneku ala korrastamiseks ja omal kulul pargina väljaehitamiseks ning linnale osaliselt tasuta üleandmiseks. See on kindlasti avaliku huviga seotud. Kui aga ehitusõigust kaebajale ei anta, siis puudub omanikul igasugune huvi selle pargina väljaehitamiseks ja linnale üleandmiseks, mis aga ei vasta avalikule huvile.
3. Kaevatav haldusakt on motiveerimata. Planeerimisotsuse, kui diskretsiooniotsuse põhikaalutlused, miks eelistati üht lahendust teisele, ei saa reeglina sisalduda üheski varasemas dokumendis, sest iga diskretsiooniotsus on eriline ja ainukordne. Kaevatavas otsuses väljendatud seisukoht, mille kohaselt „Kadaka parkmets tuleb jätkuvalt säilitada Mustamäe elurajooni üldkasutatava haljastuna nagu see oli kavandatud Mustamäe elurajooni väljaehitamise ajal ning nagu see kajastub Tallinna üldplaneeringus ja Tallinna haljastuse arengukavas” ei ole hinnatav diskretsiooni teostamisena. Tsiteeritu ei sisalda endas ka viidet kaebajale kättesaadavale muule dokumendile, millises oleks esitatud käsitletavad põhjendused.
4. Vastustaja Tallinna Linnavolikogu ei nõustu kaebuse esitaja seisukohtadega, palub jätta kaebuse rahuldamata ja põhjendab oma taotlust järgnevalt:
5. Põhiseaduses kaitstud õigus omandile on üks õigustest ja vabadustest, mida võib reguleerida ja piirata, kuid vaid tingimusel, et rakendatakse individuaalsete ja üldiste (ka avalike) huvide tasakaalustamise ja proportsionaalsuse kriteeriume. Seadusi, mis piiravad omandi kasutamist, on palju ja need on põhjendatud kitsendused. Üldise huvi määratlemise tingimuseks on demokraatlik protsess, avalikkus ja asjaosaliste informeerimine ja ärakuulamine ning otsuste veenev põhjendamine.

§ 1

lg 2 sätestab seaduse eesmärgina võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ja ehituseks. Sama paragrahvi lg 3 defineerib ruumilise planeerimise mõiste, milleks on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumisi ja vajadusi. Vaidlusaluses planeeringus on asutud seisukohale, et Kadaka parkmets peab täies ulatuses jääma rohealaks vastavalt Mustamäe linnaosa rajamisel aluseks olnud generaalplaanile, Tallinna üldplaneeringule ja Tallinna Linnavolikogu poolt vastu võetud Tallinna haljastuse arengukavale. Hoonestuse, sh. kõrgete korruselamute, rajamine parkmetsa Ehitajate tee poolsesse serva tooks kaasa männimetsa osalise hävingu ja sulgeks Ehitajate teelt vaba juurdepääsu parkmetsa, lõhuks haljastu terviklikkust ja üldkasutatavust, mis on vastuolus avalike huvidega.

1. Mustamäe linnaosa üldplaneering iseloomustab linnaosa parklinnana rõhutades tema suhtelist haljastusrohkust võrreldes teiste paneelelamurajoonidega. See on kooskõlas Tallinna üldplanee- 3 ringuga ja Tallinna haljastuse arengukavaga. Mustamäe haljastud moodustavad osa Harju maakonna ja Tallinna rohevõrgustikust, millest olulisim on linnapiiril Harku parkmetsaga ühenduv ja piki Mustamäe nõlva kulgev rohekoridor. Linnaosa tähtsusega haljaskoridor liidab üldplaneeringu kohaselt endas Sütiste parkmetsa, Ehitajate tee äärsed metsatukad, Männipargi ja Kadaka parkmetsa, mida paari Ehitajate tee äärde rajatava ühenduslüliga saab ühendada Nõmmelt Veskimetsa viivaks lingiks. X tee xx asuva kinnistu osaline või täielik väljaarvamine haljastuse koosseisust lõhuks haljaskoridori, mille säilitamine on Mustamäe linnaosa üldplaneeringu eesmärgiks.
2. Planeerimisotsus diskretsiooniotsusena on kohtulikult kontrollitav ainult piiratud ulatuses. Seda on rõhutanud ka Riigikohus halduskolleegiumi määrustes haldusasjades nr 3-3-1-9-98 ja 3-3-18-02). Kohus ei saa otsustada planeerimisotsuse otstarbekuse üle ja seetõttu ei saa kaebajad vaidlustada üldplaneeringu lahendust põhjusel, et see ei ole nende hinnangul majanduslikult otstarbekas.
3. X tee xx asuva kinnisajas ja sellega piirneva ala pargina välja ehitamine, sellega kaasnevate kulude kandmine ning 1.5 ha suuruse maa-ala linnale tasuta üleandmine kujutab endast küll materiaalset kasu, kuid kasum saavutataks keskkonna arvelt, mis on avalike huvidega vastuolus. Kohalik omavalitsus on kohustatud oma tegevuses lähtuma lisaks materiaalsetele mõõdetele ka püsiväärtustest.
4. Avalik huvi kadaka parkmetsa säilitamiseks seisneb muuhulgas: - linna tundliku keskkonnaseisundi kaitsmises; - ökoloogilise tasakaalu säilimises; - linnaruumi mitmekesisuse kaitsmises.
5. X tee xx maa tagastamisel oli maa sihtotstarbeks määratud sotsiaalmaa. Tallinna linna üldplaneering määras mõlemale poole Ehitajate teed jääva ala juhtfunktsiooniks metsad, pargid ja looduslikud haljasalad st. sotsiaalmaa. Ka üldplaneering määrab vaidlusaluse maa sihtotstarbeks sotsiaalmaa. Seega ei ole planeeringud kaebaja õigusi ka täiendavalt piiranud ja ala väärtushinnanguline käsitlus on olnud stabiilne.
6. Tallinna Linnavalitsuse
7. jaanuari 2002 korraldusega nr. 311-k õigustatud subjektide taotlusel algatatud Kadaka metsa ala detailplaneering tagastati
8. veebruaril 2004.a. vastuolu tõttu olemasoleva Tallinna üldplaneeringu ja koostatava Mustamäe linnaosa üldplaneeringuga.
10. novembril 2004, mil Kaebaja ja kolmas isik sõlmisid kinnistu võlaõigusliku müügilepingu lootuses, et maa sihtotstarvet on võimalik muuta ning sellele 14 ja 16- kordseid elamuid ehitada, oli kaebajale juba teada Tallinna linna üldplaneeringust tulenev ehituse võimatus. Seega ei saanud tehingu osapooled õiguspäraselt eeldada, et maa kasutusotstarvet muudetakse.

§ 26

lg 3 ei võimalda üldplaneeringut vaidlustada põhjusel, et väidetavalt ei aita see kaasa rahva tulu suurendamisele ja on seetõttu ebaseaduslik. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kaebus tuleb jätta rahuldamata, sest Tallinna Linnavolikogu
2. juuni 2006 otsuse nr 230 ”Mustamäe Linnaosa üldplaneeringu kehtestamine” menetlemisel ja kehtestamisel on järgitud seadust ja see on õiguspärane.
3. Riigikohtu halduskolleegium on oma 8.02.2002 otsuses haldusasjas nr. 3-3-1-9-98 märkinud: „Planeerimisotsustused kui diskretsiooniotsustused on oma spetsiifilise olemuse tõttu vaid piiratud ulatuses kohtulikult kontrollitavad. Riigikohtu varasema praktika kohaselt (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus haldusasjas nr 3-3-1-9-98, RT III 1998, 11, 125) puudub kohtul pädevus planeerimisotsustuste otstarbekuse kontrollimiseks. Isikud, kelle õigusi ja vabadusi planeeringud riivavad, on oma õiguste kohtulikul kaitsmisel õigustatud nõudma eelkõige õiguslike hüvede õiglase kaalumise kontrollimist. Kohtulikult kontrollitav on ka planeerimisdiskretsiooni teostamisele (planeeringu kehtestamisele) eelneva menetluse õiguspärasus.” (p.6). Edaspidi on Riigikohtu halduskolleegium oma 14.10.2003 otsuses haldusasjas nr. 3-3-1-54-03 märkinud, et ”...Halduse kaalutlus- ehk diskretsioo- 4 niotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohus ei hinda ümber kaalutlusotsuse poliitilist otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga.”(p. 38) Kohus peab tulenevalt eeltoodust käesoleva vaidluse lahendamiseks otstarbekaks hinnata vaidlustatud üldplaneeringut menetlusnormide ja haldusakti põhjendamise kohustuse(I) ja sisulise õiguspärasuse (II) seisukohast. I. Planeerimismenetluse õiguspärasus ja haldusakti põhjendamise kohustus 10.

§ 16

, 20, § 21 ja § 23 määravad kindlaks ära ka planeerimismenetlusse avalikkuse kaasamise ja selle käigus ettepanekute ja vastuväidete esitamise korra ning neile vastamise korra.

1. Käesolevas asjas ei ole vaidlust küsimuses, et kohaliku omavalitsus oleks rikkunud kaasamise põhimõtet ja jätnud kaebaja planeerimismenetlusse kaasamata. Kaebaja on tunnistab, et teda on teavitatud planeerimismenetlusest ja ta on saanud esitada oma ettepanekud ja vastuväited. Samas väidab kaebaja, et vastustaja ei ole tema ettepanekutele reageerinud ja ei ole põhjendanud nende mittearvestamist.
2. Kohus kaebaja taolise väitega ei nõustu. Esiteks nähtub vastustaja vastusest, et
3. mail 2005 toimus Mustamäe linnaosa üldplaneeringu avalik arutelu, mille käigus leidsid käsitamist kõik vastuväited Toimiku materjalidest nähtub, et kolmas isik osales sellel arutelul (t.l.20). Lahendamata vastuväidete, sh. F. A. vastuväidete, lahendamiseks esitas linnavalitsus üldplaneeringu Harju maavanemale. Harju maavanema kirjast Tallinna Linnavalitsusele 10.02.2006 nr 2.1-13/5976 „Mustamäe linnaosa üldplaneeringu järelevalve” nähtub, et F. A. vastuväiteid on põhjalikult käsitletud ja maavanem on oma põhjendatud seisukoha koos ettepanekutega teinud. Nimetatud kiri on isiklikult saadetud ka kaebajale ja kolmandale isikule.
4. Seletuskirjast Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõu „Mustamäe linnaosa üldplaneeringu kehtestamine” juurde nähtub, et maavanema ettepanekuid on arvesse võetud (t.l. 65-67 ja Mustamäe linnaosa üldplaneering, töö nr. E-818, E-Konsult ) ja 12.05.2006 kirjaga nr. 2.1-13/3262 andis Harju maavanem Mustamäe linnaosa üldplaneeringule oma heakskiidu ja tagastas selle kehtestamise üle otsustamiseks kohalikule omavalitsusele.
5. Nendes dokumentides on piisava põhjalikkusega käsitletud põhjusi, miks jäeti arvestamata F. A. ja teiste Kadaka parkmetsa ala detailplaneeringu algatanud isikute ettepanekud üldplaneeringu muutmiseks. Nimetatud dokumendid, üldplaneering ja selle seletuskiri on olnud avalikult kättesaadavad ja kaebajal puudub põhjus väitmaks, et ta ei ole saanud informatsiooni menetluse kohta. II. Sisuline õiguspärasus
6. Kohalik omavalitus peab planeerimisotsuste tegemisel vastavalt

§ 1

lg 1 püüdma tagada „võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks.” 5 16. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 53 esimese lause kohaselt on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. See kohustus laieneb kohalikule omavalitsusele ka planeerimisotsuste tegemisel. Vastavalt

§ 1

lg 3 peab ruumilisel planeerimisel arvestama tasakaalustatult „…majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi”.

1. Kaebaja põhiline väide antud kaebuse puhul seisneb selles, et Tallinna Linnavolikogu on otsuse langetamisel jätnud arvestamata tema, kui maaomaniku, huvid talle kuuluva X tee xx kinnistu metsapargiks määramisel ja ei ole piisavalt arvestanud avalikkuse huve, sest ei ole vastu võtnud kolmanda isiku ettepanekut, mille järgi hoonestuse lubamisel X tee xx kinnistul praegu halvas seisukorras olev metsaala korrastatakse. Lisaks ehitatakse välja infrastruktuur ja antakse linnale tasuta üle umbes 1,5 ha suurune pargiala.
2. Kohus leiab, et vastustaja ei ole rikkunud kaalutlusõiguse piire ja on põhjendatult eelistanud avalikku huvi erahuvile. Kohus loeb vastustaja põhjendused, mille järgi Kadaka parkmetsa säilitamine tervikuna haljasalana, nii nagu see oli määratud juba Mustamäe linnaosa rajamisel generaalplaanis, aga ka hiljem vastu võetud Tallinna üldplaneeringus ning Tallinna haljastuse arengukavas, igati asjakohaseks ja avalikke huve järgivaks. Kaheldamatult on avalikes huvides olukorra säilitamine, kus Mustamäe haljastud moodustavad osa Harju maakonna ja Tallinna rohevõrgustikust, millest olulisim on linnapiiril Harku parkmetsaga ühenduv ja piki Mustamäe nõlva kulgev rohekoridor. Seejuures liidaks linnaosa tähtsusega haljaskoridor üldplaneeringu kohaselt endas Sütiste parkmetsa, Ehitajate tee äärsed metsatukad, Männipargi ja Kadaka parkmetsa, mida paari Ehitajate tee äärde rajatava ühenduslüliga saab ühendada Nõmmelt Veskimetsa viivaks lingiks. Kohus nõustub ka vastustaja seisukohaga, et X tee xx asuva kinnistu osaline või täielik väljaarvamine haljastuse koosseisust lõhuks haljaskoridori, mille säilitamine on Mustamäe linnaosa üldplaneeringu eesmärgiks.
3. Nii kaalukate keskkonnahuvide kõrval on kaebaja ja kolmanda isiku huvi oma kinnistute majanduslikuks kasutamiseks sinna hoonestuse rajamise näol ilmselt vähemtähtis. Kohus leiab, et kehtiv õiguskord annab kaebajale ja kohalikule omavalitsusele võimaluse üldplaneeringu kehtestamise järgselt asuda täiendavatesse läbirääkimistesse kaebaja kahjustatud majanduslike huvide realiseerimiseks kas siis sundvõõrandamise protsessi või maavahetuse läbiviimise kaudu.
4. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole kaebaja väide, et ainsaks tõeliselt avalikke huve järgivaks lahendiks oleks, kui just kaebaja või kolmas isik korrastaks, ehitaks välja ja annaks kohalikule omavalitsusele osaliselt (1,5 ha) üle praegusel hetkel korrastamata pargiala vastutasuna hoonete püstitamise õiguse eest ülejäänud alale. Siinkohal peab kohus põhjendatuks kohaliku omavalitsuse väidet, et kaebajale kuuluva kinnistu korrashoid on kinnistuomaniku kohustus ja seetõttu on kaebaja väited kinnistu halvast seisukorrast vaidlusküsimuses eksitavad, sest kaebajal lasub niigi kohustus kinnistu korras hoida. Vastavalt kohtule esitatud Mustamäe Linnaosa Valitsuse 11.12.2006 ettekirjutusele on kaebajale tehtud kohustuseks korrastada kinnistu hiljemalt 20.12.2006 ja tagada edaspidi selle pidev heakord (t.l.93).
5. Kohus leiab eelpooltoodust tulenevalt, et vastustaja on otsuse langetamisel piisavalt selgitanud avalikkuse huve ja oma motiive üldplaneeringu kehtestamisel. Kohtul ei ole tekkinud ka kahtlusi, et haldusorgan on lähtunud lubamatustest kaalutlustest või jätnud otsuse langetamisel mõne olulise aspekti tähelepanuta. Vastustaja otsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, otsus tugineb seaduslikule alusele, ei välju diskretsiooni piiridest ning ei sisalda muud sisulist diskretsiooniviga. Vastustaja on jäänud diskretsiooniotsuse langetamisel seaduses ettenähtud piiridesse. Tulenevalt eeltoodust, tuleb kaebus jätta rahuldamata. 6
6. Vastavalt HKMS § 92 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks ja seetõttu täiendavaid menetluskulusid peale juba tasutud riigilõivu kaebajalt välja ei mõisteta.
7. Käesoleva otsuse peale võib esitada, juhindudes HKMS §§ 31 ja 32 sätestatust, apellatsioonikaebuse Tallinn Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Daimar Liiv Kohtunik 7