3-07-19/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg, koht

1. mail 2007.a., Tallinn Kohtukoosseis Jüri Paap, Igor Amann, Malle Preimer Apelleeritud kohtuotsus Tallinna Halduskohtu 28.02.2007.a. kohtuotsus haldusasjas nr. 3-06-19 Apellant kaebuse esitaja Aleksandr Dorožko Asja läbivaatamise vorm kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tallinna Halduskohtu 28.02.2007.a. kohtuotsus, millega jäeti rahuldamata Aleksandr Dorožko kaebus Murru Vangla direktori 22.12.2006.a. käskkirja nr. 88 õigusvastaseks tunnistamises, jätta muutmata ja esitatud apellatsioonkaebus rahuldamata. EDASIKAEBUS Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest. 1 Asjaolud ja menetluse käik Murru Vanglas karistust kandev A.Dorožko esitas kohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Murru Vangla direktori 22.12.2006.a. käskkiri nr.88, millega muudeti kinnipeetavate päevakava ja piirati ajavahemikus alates päevase loenduse lõpust kuni hommikuse äratuseni kinnipeetavate liikumist eluosakondade välisterritooriumil. Kaebaja kinnituse kohaselt direktor ületas selliselt talle seadusega antud volitusi, kehtestatud liikumispiirang ja telefoni kasutamise piirang on vastuolus Vangistusseaduse §-ga 8 ja Vangla sisekorraeeskirja §-ga 8 lg 1, §-ga 51 lg 2, sellega kaasnes suitsetamine siseruumides ja seetõttu kaasvangide tervise ohustamine. Kaebaja arvates ei sisaldu käskkirjas selle väljaandmise eesmärk; kui selleks oli vangla julgeoleku efektiivsem tagamine (ülevisete piiramine, keelatud esemete vangla territooriumile sattumise takistamine)- pole põhjus ja võetud meetmed omavahel proportsioonis. Vangistusseaduse § 69 alusel saab kohaldada täiendavaid julgeolekumeetmeid kinnipeetavate suhtes, kes rikuvad korda, mitte aga massidele, kes seda ei riku. Keelatud esemete vangla territooriumile toimetamise katseid ei saa vaadelda reaalse ohuna vangla julgeolekule. Samuti pole näidatud piirangute kehtivuse aeg. Halduskohus jättis A.Dorožko kaebuse rahuldamata ja tähelepanuta kaebaja väited teiste kinnipeetavate õiguste rikkumistest, sest halduskohtusse saab pöörduda üksnes enda subjektiivsete õiguste kaitseks. Vangistusseaduse §-s 8 sätestati kinnipeetavate õigus liikuda äratusest kuni öörahuni vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjadega sätestatud kohtades. Vangla sisekorraeeskirja §-s 8 lg 1 sätestati kinnipeetavate õigus äratusest kuni öörahuni liikuda oma osakonna territooriumil. Kohus leidis, et kaevatava käskkirjaga piirati kinnipeetavate liikumist osakondade välisterritooriumil, seega pole käskkiri vastuolus nimetatud sätetega. Halduskohtu arvates on põhjendamatu kaebaja viide Vangla sisekorraeeskirja § 51 lg 2, mis näeb ette nõude võimaldada kinnipeetavatel kasutada telefoni vähemalt üks kord nädalas, sest väide selle nõude rikkumisest on paljasõnaline. Pole nimetatud ühtegi konkreetset helistamata jäämise juhtu, mille oleks kaebajale põhjustanud vaidlustatud käskkiri. Kohtu hinnangul pole suitsetamisega seotud asjaolud otseselt seotud kaevatud käskkirjaga. Suitsetamise probleemile on kaebaja tähelepanu osutanud juba enne kõnesoleva käskkirja väljaandmist. Halduskohus osutab vaidlustatud käskkirjale, et selle väljaandmist põhjustas vangla operatiivolukorra halvenemine. Julgeolekuriski ulatuse hindamine on 2 vangla direktori kohustus, seaduse kohaselt vastutab direktor nii üldise julgeoleku kui ka kinnipeetavate järelevalve tagamise eest vanglas. Käskkirjas on viidatud selle väljaandmise õiguslikule alusele. Apellatsioon ja taotluse sisu Apellant pole kohtuotsusega rahul, palub asi uuesti läbi vaadata ja teha uus otsus. Tema arvates piirdumine üksnes kaebaja subjektiivsete õiguste piiramise arutamisega pole õige, sest vaidlustatud käskkiri puudutas kõiki samas vanglas kinnipeetavaid isikuid. Põhjendatud huvi olemasolul vaidlustatud haldusakt ei peagi kellegi õiguseid otseselt riivama. Kõnesolev käskkiri mitte üksnes muutis vangla kodukorda/päevakorda, milleks direktoril on õigus, vaid see kujutab meedet, milline on ebaproportsionaalne võrreldes väidetava ohuga ja toob kaasa kinnipeetavatele erinevate seadustega tagatud õiguste piiramise/rikkumise. Kaebaja arvates õiguserikkumise toimepanemist kohustav haldusakt on sisult tühine. Kõnesoleva käskkirja väljaandmisel oleks tulnud arvesse võtta, et välisukse sulgemine kella 16.30-st kuni äratuseni teeb raskemaks mittesuitsetajate sh. kaebaja elu elublokis ning on vastuolus Vangistusseadusest tuleneva õigusega viibida vanglas vastavalt tervisekaitse- ja hügieeninõuetele ning Tubakaseadusest tuleneva nõudega, et suitsetada tohib ettenähtud kohtades ja tingimustel. Vangla eluosakonnas puuduvad koht suitsetamiseks ja ventilatsioon, kõnesoleva käskkirja alusel välisukse sulgemine halvendas olukorda veelgi. Halduskohus pole neile väidetele mingit hinnangut andnud. Käskkirja väljaandmine takistas kasutada telefoni st. kinnipeetavate vanglavälist suhtlemist omastega. Kuigi vangla hiljem parandas käskkirjast põhjustatud olukorda, ei näidatud vaidlustatud käskkirjas, et ajutiselt muudetakse Kodukorras nimetatud õigust kasutada telefoni äratusest öörahuni. Seoses kinnipeetavate liikumispiirangutega rõhutab apellant, et sellist meedet täiendava julgeolekuabinõuna võib kehtestada üksnes Vangistusseaduse § 69 alusel. Vangla direktoril on küll õigus teha muudatusi päevakavas, kuid seda vaidlustatud käskkiri ei puuduta. Ettenähtud vaba aega võib kinnipeetav kasutada oma äranägemise kohaselt. Välisterritoorium kuulub eluosakonna juurde. Vastustaja taotleb jätta apellatsioon rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. 3 Ringkonnakohtu seisukoht Peamisteks käesolevat kohtuasja puudutavateks juhisteks on Vangistusseadus, selle § 8 alusel kehtestatud „Vangla sisekorraeeskiri“ ja Murru Vangla kodukord. Veel on sätestatud, et (Murru Vangla) direktor võib teha ajutisi erandeid kodukorras. Direktori poolt on kehtestatud veel kinnipeetavate päevakord, mille kohaselt oli äratus Murru Vanglas tööpäevadel kell 06.30 (muudel päevadel kell 07.30), öörahu algus kell 22.30 (vastavalt kell 23.30), vaba aeg kell 16.30- 18.00 ja kell 21.30-22.00 (vastavalt kell 10.40-12.30, kell 21.00-22.00, kell 22.20- 23.20). Vaidlustatud käskkirjaga pealkirjaga „Muudatused päevakavas“ muudeti ajutiselt alates 22.12.2006.a. kinnipeetavate liikumist eluosakondade välisterritooriumil selliselt, et peale päevase loenduse lõppu (kell 16.10-16.25) kuni hommikuse äratuseni (v.a. õhtusöögile minek ja õhtusele loendusele rivistumine) piirnes kinnipeetavate liikumine üksnes eluosakonna hoonega. Ringkonnakohtu arvates on käesoleva kaebuse lahendamise lähtekohaks Vangistusseaduse §-s 6 sätestatud vangistuse täideviimise eesmärkkinnipeetavate suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Samuti on sätestatud, et kinnipeetavatel on lubatud äratusest kuni öörahu alguseni liikuda kinnise vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjadega sätestatud kohtades. Teiseks oluliseks ja otseselt seaduses fikseeritud sätteks on, et vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku eest vanglas vastutab vangla direktor, kes võib teiste täiendavate julgeolekuabinõude kõrval piirata vanglasisest liikumist kinnipeetavatele, kes süstemaatiliselt rikub seaduseid ja vangla sisekorraeeskirju, tahtlikult kahjustab oma tervist, on vägivaldne teiste isikute suhtes. Ringkonnakohtu hinnangu kohaselt kaasnesid kõik nimetatud ohud käskkirja väljaandmist põhjustanud operatiivolukorrale. Seega käskkirja väljaandmine sisuliselt oli kooskõlas Vangistusseaduse §
2. Ringkonnakohus ei nõustu kaeba jätkuva väitega, et käskkirja väljaandmist ei põhjendatud ja et ajutine käskkiri pidanuks näitama- millise ajani eripiirangud kehtestatakse. Käskkirjas on sõna-sõnalt näidatud, et kõnesoleva käskkirja väljaandmise tingisid sagenenud katsed toimetada vangla territooriumile keelatud esemeid („ülevisked“) ja sellest tulenev operatiivolukorra halvenemine. Kohtutel puudub alus seada kahtluse alla käskkirja väljaandmise nimetatud põhjendust, seda pole teinud ka kaebaja. Kuna operatiivolukorra paranemist polnud võimalik prognoosida, kehtestati piirangud ajutiselt. Pole alust kahelda, et käskkirja väljaandmise põhjuste äralangemisel see tühistatakse, 4 ringkonnakohtule teadaolevalt nimelt selliselt on olukord Murru Vanglas kujunenud. Neist asjaoludest järeldub, et Murru Vangla direktoril polnud mitte üksnes õigus, vaid otsene seaduslik kohustus hinnata julgeolekuriske ning võtta meetmeid vangistuse täideviimise eesmärkide tagamiseks k.a. ajutine piirangute kehtestamine. Kaebaja väide, et direktor sellist käskkirja väljastades ületas talle seadusega antud volituste piire, ei vasta tegelikkusele. Seda kohustust täites ja käskkirja vastu võttes pidi ta kaaluma teiste sellega seoses olevate asjaolude kõrval kinnipeetavate seaduslike õiguste- käesoleval juhul on tõstatatud kinnipeetavate
3. õigus tervisekaitseja hügieeninõuetekohasele vanglas viibimisele,
4. õigus kasutada telefoni,
5. õigus kasutada vaba aega ja liikuda eluosakonnas oma äranägemise kohaselttagamisega. Ringkonnakohtu arvates arutuselolevat kaalutlusotsust tehes direktor rakendas ohuga proportsionaalseid meetmeid. Vaieldamatult kaasnesid kõnesoleva käskkirja väljastamisele lisapiirangud kinnipeetavatele. Samas aga keelatud esemete sattumine vangla territooriumile ohustas vangla sisekorraeeskirjade ja vangistuse täitmise eesmärgi saavutamist ning kinnipeetavate tervist. Visatud keelatud esemed olid mõeldud toimetada kinnipeetavatele st. isikutele, kellel selliste esemete omamine on keelatud. Nimetatud ohud on oluliselt suuremad ja reaalsemad võrreldes kaebaja poolt nimetatud ohtudega, et kannatada saab tema kui mittesuitsetaja tervis ja et ta ei saa viibida päevakorras ettenähtud ajal eluosakondade välisterritooriumil. Halduskohus on otsuses põhjendatult näidanud, et kaebaja pole teinud viidet ühelegi konkreetsele juhule, et kehtestatud liikumispiirangule kaasnevalt ta ei saanud telefoni kasutada. Juba enne käesolevas asjas otsuse langetamist halduskohtus tagati kinnipeetavatele telefoni kasutamise võimalus varem kehtinud aegadel. Kaebaja, väideldes muu hulgas küsimuste üle- kas olid sagenenud üleviskamise katsed või üleviskamised, kas üleviskamine või selle katse kujutab ohtu vanglale, kas väljastpoolt vanglat tulenev oht saab olla aluseks kinnipeetavate tingimuste piiramisele, kas vangla osakondade välisterritoorium on eluosakondade osa, missuguseid pöördumatuid tervisekahjustusi võib põhjustada suitsetamine või täissuitsetatud õhu sissehingamine, kas osakonna välisterritooriumil viibimise piiramine on proportsionaalne meede keelatud esemete vanglasse toimetamise ärahoidmiseks- soovib juhtida tähelepanu kõrvale asjaolust, et kõikide õigustega kaasnevad kohustused lugu pidada teiste 5 isikute õigustest. Kaebaja ei taha aru saada, et käskkirjaga kehtestati kord sisuliselt kinnipeetavate, s.h. kaebaja turvalisuse ja tervise huvides. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata käesolevas kohtuotsuses motiive ja asjaolusid, mis kajastuvad apelleeritud kohtuotsuses. Eelpooltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et käesolevas asjas on halduskohus langetanud olemasolevate tõenditega kooskõlas oleva ja seadusliku otsuse, selle tühistamiseks puudub alus. Otsuse tegemisel ringkonnakohus juhindub HKMS § 46 lg 1 p 1 ja § 53 lg
6. Jüri Paap Igor Amann Malle Preimer 6