KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-06-22303 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht
- juuni 2007, Tallinn Tsiviilasi G.Mi hagi V.T vastu elatise maksmise lõpetamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 06.02.2007 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V.T apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
- juuni 2007, avalik kohtuistung Menetlusosalised Hageja G.M (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x), esindaja Veera Malinina Kostja V.T (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x), esindaja adv Arina Liskmann Resolutsioon
- Tühistada Harju Maakohtu 06.02.2007 otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt.
- Lõpetada G.M elatise maksmine tütar D ülalpidamiseks ajavahemikul 02.10.2006 kuni 02.01.2007 ja ajavahemikul 02.01.2007 kuni 02.06.2007 vähendada elatise suurust 950 (üheksasaja viiekümne) kroonini kuus.
- Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Kohtukulude jaotus Kooskõlas TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1 ja § 163 lg 1 jätab kohus kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik
- G.M esitas 24.08.2006 Harju Maakohtule hagi V.T vastu elatise maksmise lõpetamiseks.
- 31.05.2006 Harju Maakohtu otsuse kohaselt tsiviilasjas 2-05-16730 mõisteti hagejalt välja elatis 1700 krooni kostja kasuks poolte ühise lapse ülalpidamiseks. Kaitseressursside Ameti 17.04.2006 otsusega 9-4.2/7708 kutsuti hageja ajateenistusse alates 02.10.
- Hagejal puudub rahaline sissetulek, millest tasuda väljamõistetud elatist. Hageja tehtud ettepanekuga loobuda elatisest ajal, kui hageja viibib kaitsejõududes ajateenistuses, kostja ei nõustunud. Hageja juhtis tähelepanu riiklike peretoetuste seaduse (RPTS) §-le 8, milline säte annab võimaluse vabastada ajateenija kaitsejõududes teenimise ajal elatise maksmisest, kuivõrd lapsel on õigus saada kõnealusel ajal toetust.
- Kostja hagi ei tunnistanud ning leidis, et elatusraha maksmise lõpetamiseks ei ole alust, kuna ajateenistuses viibimine ei ole takistuseks oma vanema kohutuse täitmiseks. Perekonnaseadus (PKS) ei näe ette elatise maksmise lõpetamise aluseks ajateenistuses viibimist. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
- Kohus rahuldas hagi. Kohus leidis, et G.Mi poolt tütar D ülalpidamiseks elatise maksmine V.T kasuks tuleb lõpetada alates 02.10.2006 seoses ajateenistusse minekuga. Hageja menetluskulud jättis kohus kostja kanda.
- Hagejal on mõjuv põhjus elatise mittemaksmiseks, sest tal puudub sissetulek töötasu näol ajateenistuses viibimise tõttu. Töölepinguseaduse (TLS) § 55 p 7 kohaselt tööleping peatub ajaks, mil töötaja on ajateenistuskohustuse täitmisel, teenib asendusteenistuses või võtab osa õppekogunemisest. Kuivõrd hageja viibib alates 02.10.2006 Eesti Kaitsejõududes ajateenistujana, peatus töösuhte olemasolul tema tööleping. Järelikult puudub alates 02.10.2006 kuni ajateenistuse lõppemiseni hagejal töötasu, mille arvel täita oma vanema kohustust elatise maksmise näol.
- Hagejal puudub võimalus ja seega ka kohustus ajateenistuses viibimise ajal maksta elatist. Hageja ajateenistuses viibimise ajal saab tema laps ülalpidamist riigilt ajateenija lapsetoetuse näol. RPTS § 8 sätestab ajateenija lapsetoetuse, mille lõike 1 kohaselt on õigus ajateenija lapse toetusele Eesti kaitsejõududes ajateenistuses oleva isiku lapsel, kes vastab käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele, lg 2 järgi ajateenija lapse toetust makstakse viiekordses lapsetoetuse määras.
- Kohus selgitas, et PKS § 61 lg 7 järgi kui käesoleva paragrahvi
- ja
- lõikes nimetatud asjaolud langevad ära, võib kohus õigustatud isiku nõudel elatise välja mõista või elatist suurendada. Samas märkis kohus, et hagejal on mõistlik asuda koheselt, peale ajateenistuse lõppemist, täitma vanema kohustusi s.h elatise maksmist lapse ülalpidamiseks. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
- V.T palub otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Kohus on vääralt kohaldanud materiaalõigusnorme.
- Kohus on väga laialt tõlgendanud PKS § 61 lg 6 ning kohaldanud ebaõigesti PKS § 61 lg 6 p
- Elatisraha maksmise lõpetamiseks ei ole alust, kuna ajateenistuses viibimine ei ole takistuseks oma vanema kohustuse täitmiseks. Asjaolu, et hagejal on tööleping 2
(3)- peatatud ei tähenda automaatselt ka sissetuleku puudumist. Hagejal võivad olla muud sissetulekud peale ametliku töötasu. Kohus ei ole arvestanud lapse huvisid. RPTS § 8 alusel saab tütar riikliku toetust 750 krooni, mis on väljamõistetud elatisest rohkem kui kaks korda väiksem. Samuti ei ole lapse emal teisi sissetulekuid, sest ta on invaliid ja100% töövõimetu. Hagi rahuldamisel on kostja pandud olukorda, kus ta peab uuesti pöörduma kohtusse elatisraha väljamõistmiseks. Vastustaja seisukoht
- G.M vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
- Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud toimiku materjalidega, leidis, et kohtuotsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada. Kolleegiumil on võimalik teha uus otsus, millega hagi tuleb rahuldada osaliselt.
- PKS § 61 lg 6 p 3 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi
- lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et ajateenistuses viibimine on selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis annab alust PKS § 61 lg 6 kohaldamiseks.
- Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga aga selles, et see annab aluse elatise maksmine täielikult lõpetada ilma tähtaega määramata. Hageja kutsuti tähtajalisse ajateenistusse kestusega 8 kuud ja hageja esindaja sõnul on käesolevaks ajaks ajateenistus lõppenud ja hageja viibib kodus. Seega puudub igasugune vajadus määramata ajaks elatise maksmise lõpetamiseks ning kostja panemiseks olukorda, kus ta peab elatise saamiseks uue hagiga kohtusse pöörduma.
- Õige on apellandi seisukoht, et ajateenistuses viibimine ja seega töötasu puudumine iseenesest ei tähenda, et puuduvad muud sissetulekud lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Hageja esindaja sõnul maksti hagejale ajateenistuses viibimise aja eest ajateenija tasu
- aastal 150 krooni kuus ja
- aastal 2100 krooni kuus. Kostja nõustus ringkonnakohtu istungil sellega, et oktoober kuni detsember 2006, kui ajateenija tasu oli ainult 150 krooni, ta hagejalt elatist ei nõua. Samuti selgitas kostja esindaja, et kostja on saanud ajateenija lapsele ettenähtud riiklikku toetust 750 krooni kuus ja nõustus selle summa võrra igakuulist elatist vähendama.
- Kolleegium leiab, et arvestades ajateenija tasu suurust
- aastal 2100 krooni, on hagejal võimelik maksta jaanuar kuni mai 2007 lapse ülalpidamiseks 950 krooni kuus. Kolleegium arvestab ka sellega, et ajateenistuses viibimise ajal on hageja ise täielikul riiklikul ülalpidamisel ja seetõttu endale tehtavaid kulutusi on võimalik piirata. Hageja ei ole ka väitnud, et peab saadavast tasust täitma veel muid kohustusi. Hageja esindaja selgitas ringkonnakohtu istungil, et hagejal kulub raha puhkepäevadel söögile ja riietele. Arvestada tuleb ka sellega, et kostja kasvatab alla 3-aastast last ja seetõttu ei saa temalt nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist suuremas ulatuses.
- Kuna nii hagi kui apellatsioonkaebus kuuluvad rahuldamisele osaliselt, jätab kolleegium TsMS § 163 lg 1 alusel kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Reet Allikvere Gaida Kivinurm Tiit Kollom 3
(3)