2-06-4929 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Otsuse tegemise aeg ja koht 05.juuli 2007.a., Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-4929 Tsiviilasi Narva linna avaldus J. Š. vastu vanema õiguste äravõtmises. Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: Narva linn (registrikood .) Hageja seadusjärgne esindaja: Sotsiaalabiamet (registrikood .) Narva linna Hageja esindaja: Sergei Lahmanov Kostja: J. Š. (isikukood .) Menetluse liik Hagi menetlus Asja läbivaatamise kuupäev
- juuli 2007.a, avalik kohtuistung Istungil viibinud isikud Istungisekretär Jelena Muttonen Tõlk Jekaterina Yakovleva Istungil osalenud isikud Hageja esindaja Sergei Lahmanov Kostja J. Š. RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Ära võtta J. Š.t, ik ., registreeritud elukoht puudub, vanema õigused alaealiste laste: 1) I.Š., ik ., sihtes, kelle sünni kohta on
- detsembril 2003.a Ida-Virumaa Perekonnaseisuameti Narva talituses koostatud sünniakt nr 600 ja 2) D. Š., ik ., suhtes, kelle sünni kohta on 17.jaanuaril 2001.a Harku Vallavalitsises koostatud sünniakt nr
- Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu
- juuli 2007 kell 15.
- Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie 1 2-06-4929 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik Hagi aluseks olevad asjaolud 07.03.2006.a. saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja Narva linna hagiavaldus J. Š. vastu vanema õiguste äravõtmises alaealiste laste I. Š. ja D. Š. suhtes. Esitatud hagiavalduse kohaselt alates 2002.a J. Š. ei täida oma vanema kohustusi alaealiste laste kasvatamisel, kuritarvitab alkoholjooke, ei võta osa lasteasutuses elavate laste ülalpidamises ja kasvatamises. Lapsed olid paigutatud Laste varjupaika palju kordi seoses sellega, et nad viibisid üksi ema järelvalveta tänaval, olid ilma jäetud ema hoolitsusest, elasid ebasoodsates elutingimustes ema liigijoomise tõttu. Mittevajaliku hoolitsuse põhjusel olid lapsed korduvalt paigutatud haiglasse. Ema ei tundnud laste vastu huvi, lapsed olid viidud haiglast varjupaika üle või vanavanaema juurde. Alates 02.09.2005 elavad lapsed hooldusperedes. Kui lapsed tulid varjupaika edasi, siis neid külastas vanavanaema ja võttis enda juurde puhkepäevadele. Ema ei huvitanud laste elu, tervis ja nende areng, oma tegelikust elukohast ja tegevusalast ei ole teatanud. Lastekaitsetalitus, arst, Laste varjupaiga kasvatajad, pedagoogid ja sotsiaaltöötajad väidavad, et J. Š. ei ole suuteline hoolitsema oma laste eest ning on otstarbekas võtta temalt ära vanema õigused. Eeltoodust lähtuvalt ning seoses sellega, et vallasema ei täida oma kohustusi laste kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel ja juhindudes Perekonnaseaduse § 54 lg 1 p 1,5 palub hageja võtta ära vanema õigused J. Š. laste I. Š. ja D. Š. suhtes. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ning palus hagiavaldus rahuldada ja võtta ära vanema õigused J.Š.laste I. Š. ja D. Š. suhtes. Kostja vastus hagiavaldusele Kostja sai hagimaterjalid koos lisadega 11.05.2007.a, kuid kirjaliku vastuse kohtule ei ole esitanud. Kohtuistungil tunnistas kostja haginõudeid täies ulatuses. Hagiõigeksvõtt on kohtuistungil protokollitud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja seletused ning hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et esitatud hagi vanema õiguste äravõtmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele lähtudes esmajärjekorras laste huvidest. Vastavalt Lapse õiguste konventsiooni artiklile 3 punkt 1 lastega seonduvas tegevuses riiklike või era sotsiaalhoolekande asutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid. Lapse õiguste konventsiooni preambulas on märgitud eelistusena lapse kasvamise kohaks perekond, milles õnne, armastuse ja üksteisemõistmise õhkkonnas valmistatakse last põhjalikult ette isesesivaks eluks ühiskonnas. Riigikohus on tsiviilasjas nr. 3-2-1-78-99 jõudnud järeldusele, et vanemate kõrvalehoidmine oma kohustuste täitmisest laste kasvatamisel väljendub ka laste hoolitsuseta jätmises. Põhiseaduse § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna puutumatusele, § 27 kohaselt on vanematel õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Sama kohustus on sätestatud PKS §-s 50 lg
- 2 2-06-4929 Vastavalt Eesti Vabariigi Lastekaitseseaduse (LaKS) § 8 on lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. Sama seaduse § 27 lg 1 kohaselt ei tohi vanemat ja last eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides. Lapsel säilib õigus suhelda oma eraldatud vanemaga. LaKS § 39 alusel on igal lapsel õigus haridusele, mis arendab välja lapse vaimsed ja kehalised eeldused ning kujundab tervikliku isiksuse. Vastavalt LaKS § 32 vajab laps viivitamata abi kui ta on sattunud tingimustesse, mis ohustavad tema tervist või arengut. Selline laps paigutatakse sotsiaaltalituse töötajate otsuse alusel viivitamatult ohututesse tingimustesse ohu möödumiseni või hooldusküsimuste otsustamiseni. Vastavalt Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 25 võib abi osutamiseks lapse eraldada kodust ja perekonnast, kui see toimub lapse huvides, kui puudused lapse hooldamisel ja kasvatamisel ohustavad lapse elu, tervist või arengut ja kui perekonna suhtes kasutuselevõetud muud abinõud ei ole osutunud küllaldaseks või nende kasutamine ei ole võimalik. Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) § 54 lg 1 p 1 võib kohus eestkosteasutuse nõudel võtta ära vanema õigused, kui vanem narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Vastavalt PKS § 58 lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest. Avaldus vanema õiguste äravõtmiseks on teinud eestkosteasutus. PKS § 54 lg 4 kohaselt, kui vanema õiguste äravõtmisel jääb laps ilma vanemliku hoolitsusest, korraldab tema elu eeskosteasutus. Tuvastatud on, et kostja ei võta osa laste kasvatamisest ja hooldamisest osa ning alates 2002.a D.Š. ja alates 2005.a. I. Š. elavad hooldusperedes ning kostjal on asotsiaalne eluviis ning ta kuritarvitab alkoholiga. Kostjal pole mõjuvaid põhjuseid kasvatamis- ja hooldamiskohustuste täitmata jätmiseks. Kuna kostja ei ole pikemat aega tegelenud ega tegele lapse kasvatamisega, siis leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja lähtudes lapse huvidest kuulub rahuldamisele. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjenduste alusel ja juhindudes LaKS § 8, § 27 lg 1, § 32, § 39; PKS § 50 lg 1, § 54 lg 1 p 1, lg 4, § 58; TsMS §§ 434-436, 438-442, 456 lg 1 ja 2, § 632 lg
- Natalja Losevtsova Kohtunik 3