2-06-20029/10

2-06-20029 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur Määruse tegemise aeg ja koht

1. juulil 2007.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-06-20029 Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja/eestkostet vajav isik: … Avaldaja esindaja: … Asjast puudutatud isik: … Avalikku huvi kaitsma õigustatud asutus: … Avalikku huvi kaitsma õigustatud asutus: … Kohtuistungi kuupäev Resolutsioon 21.06.2007.a … avaldus talle eestkostja määramiseks
2. Avaldus rahuldada.
3. Seada … (isikukood: …; elukoht: …) üle piiratud teovõime tõttu eestkoste kuni
4. juulini 2010.a ning määrata tema eestkostjaks … (isikukood: …; elukoht: …), kellele anda esindusõigus … suhtes kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel.
5. … ei või iseseisvalt teha tehinguid ning kohus tunnistab ta ühtlasi valimisõiguse tähenduses teovõimetuks, mille tagajärjel kaotab …. hääleõiguse.
6. Teha … ülesandeks hoolitseda … ja tema ülapidamise eest ning lähtuda oma tegevuses eestkostetava huvidest, samuti anda eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta ja eestkostetava vara valitsemise kohta esitada eestkostja eestkosteasutusele iga-aastase kirjaliku aruande.
7. Menetluskulud jätta täielikult riigi kanda.
8. Kohtumäärus tehakse avalikult teatavaks
9. juulil 2007.a kell 16.00 Viru Maakohtu Narva Kohtumaja kantselei kaudu. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võivad esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse teatavakstegemisest eestkostjale, isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Avalduses toodud asjaolud ja nõue 28.07.2006.a esitas … Viru Maakohtule avalduse eestkostja määramiseks … üle. Esitatud avalduse kohaselt alates 1999.a põeb … südame haigust. Tervise halvenemise tõttu 2006.a mais toimus temal ajurabandus, mis põhjustas peaaju veresoonte progresseeruva skleroosi. Käesoleval ajal … vajab pidevat hooldamist, kuna tema püsivalt lamab, ei liigu korteris, ei saa iseseisvalt pesta, riietuda ega süüa. Haiguse tagajärjel tema tajub tegelikkust ebaadekvaatselt, tal puudub tähelepanu, on häiritud kõne, käte ja jalgade liikumisfunktsioonid. … varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks soovib eestkostja olla tema tütar …, kes on andnud sellekohase kirjaliku nõusoleku. Avaldaja õde …, kes alaliselt elab …, andis kirjaliku nõusoleku … eestkostjaks määramiseks. Teisi sugulasi ei ole. Menetluse käik ja kohtuistung 1 2-06-20029 17.11.2006.a võttis kohus avalduse menetlusse ja määras kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kindlaks tegemaks … vaimne seisund. Ekspertiis teostati 24.11.2006.a … ekspertarstide poolt ning selle kohta on koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr
10. 19.01.2007.a määrati … esindajaks riigi arvel vandeadvokaat …, kes 03.04.2007.a esitas kohtule taotluse mittenõuetekohase avaldaja asendamiseks. 20.04.2007.a määras kohus lugeda tsiviilasjas avaldajaks … ja asjast puudutatud isikuks ... 26.01.2007.a kohtule esitatud Narva Linna Sotsiaalabiameti arvamuse kohaselt …, registreeritud aadressil …, elab 2006.aasta augustikuust aadressil …, on raske puudega isik, vanaduspensionär. 2006.a mais oli … ajurabandus, mis põhjustas peaaju veresoonte progresseeruva skleroosi. … on voodihaige. Tal on vaskulaarne dementsus. Arstliku ekspertiisi otsuse alusel vajab … igapäevases elus kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet elementaarses eneseteeninduses ning olmeprobleemide lahendamisel. … on lesk, tema abikaasa … suri 2004.aastal. Alates 2006.aasta augustikuust elab ta tütre … juures kahetoalises korteris aadressil …. Elavad kahekesi. … on oma tuba. Vastavalt 16.01.2007 meditsiinilisele tõendile vajab … pidevat ööpäevaringset kõrvalabi tervislikel põhjustel. Selle tõendi alusel on … perearsti … arvel …. … on sisse kantud ½ korteri omanikuna aadressil … 14.01.2005 avalduse, omandiõiguse tunnistuse ja testamendijärgse pärimisõiguse tunnistuse alusel. Pensioni saab ta pangaarvele. Psüühilise seisundi tõttu ei ole … suuteline oma rahalisi vahendeid enda toimetulekuks kasutama ning oma varalisi õigusi ja huve kaitsma. Dementsuse tõttu vajab … kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet ööpäevaringselt. … tervislik seisund sunnib vormistama eestkostet tema ööpäevaseks hoolduseks ja kontrolli tema tegude üle ning tema varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. … on kaks tütart: 1) …, töötab …, elab koos haige emaga ja pikema aja jooksul osutab temale kõrvalabi, hooldust ja järelevalvet, nõustub olema ema eestkostja; 2) …, sünd.05.04.1956, elab alaliselt …, ta andis kirjaliku nõusoleku õe … eestkostjaks määramiseks ema … üle. … toetab … avaldust ja nõustub eestkoste seadmisega … üle tema tütre … poolt. … palub määrata … eestkostjaks …. 16.04.2007.a kohtule esitatud … arvamuse kohaselt kodanik …, elab koos tütre … 2-toalises korteris …. (rahvastikuregistri kanne aadressil ….). …. on ajurabandusjärgne seisundi tõttu praktiliselt voodihaige, kes vajab hooldamist, kuna ei tule toime iseseisvalt nii söömise kui ka hügieenitoimingutega. Omab raskusi ka kõnelise eneseväljendamisega. Oma haiguse tõttu esinevad mäluhäired, seetõttu on raskendatud orienteerumine ajas ja situatsioonis ning ta ei ole võimeline ennast esindama. Kodukülastuse käigus selgus, et … on tütre … poolt hooldatud. Seega on osakond seisukohal, et … on sobiv isik eeskostja ülesannete täitmiseks. 29.05.2007.a Harju Maakohtu kohtunik, … ärakuulamise ning Viru Maakohtu taotluse erinõude korras täitmise eesmärgil, külastas teda tema elukohas. Ärakuulamisel avaldas …, et on nõus talle eestkostja määramisega ning sellega, et eestkostjaks määratakse ... 21.06.2007.a toimunud kohtuistungil leidis … esindaja, et … üle tuleb määrata eestkoste ning asja on piisavalt dokumente, et määrata tema eestkostjaks tema tütar ... Asjast puudutatud isik … samuti toetas avalduse. … esindaja arvamusel peab … olema määratud ema eestkostjaks tema huvide ja õigsuste kaitseks, palub määrata teda eestkostjaks tähtajaks 3 aastat. Kohtumääruse põhjendused Kohus, ära kuulanud menetlusosalised ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 65 (tl. 41-42) nähtub, et oma vaimse seisundi tõttu ei ole 2 2-06-20029 … suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, ta pole suuteline oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. … psüühiline seisund ei võimalda teda kohtuistungil ära kuulata. Ta vajab eestkoste määramist. Teovõimetu … varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks soovib tema eestkostjaks olla tema tütar …, kes on andnud ka sellekohase nõusoleku. Perekonnaseaduse (PkS) § 95 lg 1 kohaselt teostab eestkostet kohtu poolt määratud eestkostja. Kohus leiab, et … eestkostjaks tuleb määrata …, kes on andnud sellkohase kirjaliku nõusoleku. Tema isiklikud omadused ja võimed võimaldavad täita eestkostja kohustusi. Ta viibib pidevalt koos eestkostet vajava isikuga, saab tema eest hoolitsemisega hakkama. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 526 lg 2 kohaselt eestkostja määramise määruses tuleb märkida muu hulgas ka eestkostja ülesanded, kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta ning aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpeamise või pikendamise. Viimati nimetatud aeg ei või olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates. Arvestades … vaimset seisukorda, tuleb tal keelata igasuguste tehingute tegemine. Ühtlasi tuleb ta tunnistada valimisõiguse osas teovõimetuks. Eestkoste tuleb seada kolmeks aastaks. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 172 lg 2 täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus leiab, et antud asjas tuleb menetluskulud täielikult jätta riigi kanda. Eelpooltoodu alusel, PkS § 93, § 95, § 101 lg 1 ja 2 ning juhindudes TsMS § 524 lg 1, § 525, § 526, § 532 lg 1 ja 3, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse. Kohtunik Iris Kangur 3